teisipäev, 6. november 2018

Kommentaar J.Kuke artiklile "Ateistlik Euroopa ei mõista islami usufanaatikutest lähtuvat surmaohtu ega religiooni üldse"

29.10.2018 Jüri Kukk  Ilmunud portaalis Uued uudised.

Euroopa keeldub mõistmast, et tuhanded otse tänavatel palvetavad islamifanaatikud ei kuulu siia.   
Üha rohkem ilmastuv või kristlust lahjendav Euroopa ei tundu mõistvat, et nende maad on asunud hõivama usufanaatikud, kelle jaoks on vaenlased nii kristlased kui ka uskumatud.
Hiljuti kirjutas Vootele Päi Delfis, et kirikul on tarvis olla kohanemisvõimeline, mitte dogmadesse takerduv ja keskajast vastuseid otsiv. Sellega ülistas ta “avanevat” Vatikani, kes olevat moderniseeruv ja kaasamist taotlev ehk siis kiitis ta katoliku kiriku suunda geiagenda ja muude “euroopalike väärtustega” kaasaminekul.
Päi näol on tõenäoliselt tegu ateistiga, kellele religioon on sama, mis näiteks marksism – ilmalikud ideoloogiad saavad endale lubada põhjapanevaid muutusi. Näiteks on marksism muundunud neomarksismiks, milles on proletariaat ja varanduslik ebavõrdsus kõrvale heidetud, uuteks kaitstavateks on kujundatud migrandid, vähemused ja naised ning revolutsiooni jõuks vasakpoolne haritlaskond ja ajupestud noored.
Ateistid, kellele peab kõik olema silmaga nähtav ja käega katsutav, unustavad ühe üliolulise asja – religioon ei ole materialism, see ei saa olla nagu nutitelefon, mille mudelit peab pidevalt uuendama. Religioon on müstika, uskumus, et on olemas vaimne jõud, kes meid juhib, suunab ja vajadusel ka karistab, kaasajastumisega pole sellel midagi pistmist – müstika lihtsalt ei saa moderniseeruda, hoomamatut ei saa materiaalseks muuta, pimesi uskumist (mida religioon osaliselt on) ei saa ratsionaalsuseks kujundada. Kui miski on meie teadvuse väline, siis peabki ta selleks jääma, talle ei saa omatahtsi materiaalset kuju anda.
Paraku usuvad ateistid ja üha enam ka kirikuringkonnad, et religiooni kaasajastumine on võimalik, tuleb lihtsalt müstikat vähemaks võtta, dogmasid tühistada, kristlikku moraali lahjendada, religioon teaduspõhise käegakatsutavusega asendada. Olen seda varemgi öelnud, et ma kahtlen, kas meie kirikuõpetajadki otseselt enam Jumalat usuvad – muidu poleks ju nende silmi Piibli tõdede ümberhindamine nii lihtne, nagu see on Annika Laatsil. Kui usklik ikka teab, et kusagil on Jumal ja jälgib teda, siis ei kipu ta väitma, et Soodoma ja Gomorra on vaid legend. Ta kardaks Jumala tahet ümber sõnastada, sest luba tal selleks ju pole.
Tundub, uskumatud ja ateistid (võitlevad uskumatud) ei saa lihtsalt aru, milline tohutu vahe on ikkagi meil Eestiski ülilevinud materialismil ja ratsionalismil ning religiooniga kaasneval usul hoomamatusse kõikvõimsasse jõusse. Üks selle osa on Lääne-Euroopas levinud arvamus, et moslemimigrandid on nagu kõik teised – ei, need on inimesed, kes tegutsevad sõna otseses mõttes nii, nagu käsib Koraan või nagu nad ise seda tõlgendavad. Selle tulemusel ongi Euroopas kokku sattunud inimesed, kes lähtuvad liberaalsetest ja ilmalikest väärtustest, ning usufanaatikud, kellele prohvet Muhamed tähendab rohkem kui tema nimel valatav veri.
Vaadake vaid neid tuliseid miitinguid, kus moslemid kaitsevad oma prohvet Muhamedi – nad kaitsevad müstilist tegelast, mitte konkreetset tänapäevast naist, last või veel kedagi nõrgemat. Ei, moslemitele ei tähenda tavalised inimesed midagi, nad on prohveti nimel valmis neid sadades pommiga tükkideks laskma. Kui nad soovivad Euroopasse šariaadiseadusi, siis ikka kõigi jaoks, kohalike arvamused või kultuuritaust neid ei huvita! Islamimaailm on sootuks midagi muud kui see euroopalik maailm, mis üritab nüüd ise islamiga kohanduda.
Sellises olekorras maksab tõde: “Ole sa ükskõik kui kõrgel eetilis-filosoofilisel tasemel, humanistlik, loodushoidlik ja mida iganes, aga kui sa end kaitsta ei suuda, sõidavad sust üle need, kellele su väärtused absoluutselt korda ei lähe.” Euroopa ei kaitse ennast, seda juba uskumisega, et migrandid on samade väärtushinnangutega, nagu nemad ise. Ja isegi avastades, et vastas on vaimsed ja sageli ka füüsilised kõrilõikajad, otsustab liberaalse mõttelaadiga inimene järele või isegi alla anda.

Urmas Rauba
Alustan ühe kommentaari tsiteerimisega: Et "kas kirjutaja teab midagi islamist"? Aga kas ta teab midagi kristlusest? Kas ta teab midagi jumalast? Rohkem kui nn "uskmatu"? Mitte keegi ei tea jumalast rohkem! Islamist teatakse küll rohkem, sest annab ta ju endast iga jumala päev "rohkemaga" teada! Kristlusest, paistab, ei taha teada isegi kristlased. Piibli ja koraani jumal on üks ja sama - Aabrahami jumal. Ja "lahjendamata" kujul oli kristlus täpselt samade väärtushinnangutega ja täpselt sama repressiivne nii vaimselt kui füüsiliselt, kui need, kellele artikkel kutsub üles vastu astuma. Kristluse ajalugu ei ole vähem kuritegelik!
"Ateistid usuvad, et religiooni kaasajastamine on võimalik..."? Ma ei ole selles kindel, et nad usuvad. Mina agnostikuna küll ei usu. Inimesed peavad seda ilmselt ainuvõimalikuks viisiks säilitada südametunnistuse vabadus kui ideaal ja samal ajal selle puhtam tunne inimestel, kes kuuluvad tegelikult ju kuritegelikku organisatsiooni, mida kristlus religioonina on! Ja siin on küll autoril õigus, et see ei toimi! Esiteks on see ebaeetiline ja teiseks võtab see võimaluse öelda ka moslemile, et ta kuulub kuritegelikku organisatsiooni. Kuid just seda on vaja teha selleks, et oleks üldse mingi võimalus ja seaduslik alus neid siia mitte vastu võtta. Tuleb anda hinnang, mis sellise seaduse põhjendaks, paraku nõuab see ausust anda hinnang ka iseendile. Ma tean kui ületamatult raske see on, sest see vajab küll ratsionaalset mõtlemist ja "dogmade tühistamist".
Kuna islam ei lahjendu, siis on ainult kaks võimalust: 1. Religioonid lahjendamata kujul, koos jätkuva vägivallaga nende vahel (ja "uskumatute" vastu), see tähendab kuritegudega nagu muiste - lootes, et kristlus võidab - ja just seda autor paistab soovivat. Kuid ma ei usu, et Euroopa soovib keskaega tagasi minna! 2. Mitte üldse religioone. Kui idealistid arvavad, et vägivallas on süüdi vaid ekstremistid, siis kust kohast nad tulevad? Täpselt sama nisa otsast! Ja nad teavad täpselt, kuidas "teadvuse välisele omatahtsi materiaalset kuju anda". Nagu eranditult kõik religioonid on seda teadnud!
"Moslemid kaitsevad müstilist tegelast..."? Mitte müstilisemat, kui kristlased! Seda esiteks. Ja teiseks ütles autorgi, et "müstika lihtsalt ei saa moderniseeruda". Ja islam ei teegi seda. Kui üldse miski on konservatiivne, siis on seda just islam! Mille üle kurdame? Seega "müstika" oli autori jaoks argument nii üht usku kaitstes kui teist rünnates?! Vabandust, kuid see on juba minu jaoks müstika! Ja mitte sellepärast, et mulle "peab olema kõik silmaga nähtav ja käega katsutav". Lihtsalt peaks olema aus, õiglane ja loogiline. Samuti sel moel vastandada ateiste ja teiste ei ole aus võte. Ateist teab käega katsumata sama hästi kui usklik, mis asi on armastus.
"Ateistid (võitlevad uskumatud)". Alustaks sellest, et teism on põhjus ja ateism on selle tagajärg. Ei ole võimalik midagi eitada ennem, kui keegi on välja mõelnud midagi, mida on tarvis ilmtingimata jaatada. Kuna mitte kummalgi ei ole mitte ühtegi tegelikku argumenti, siis võiks ju olla nagu viik? Millegipärast religioonid ei ole sellega kunagi leppinud ja nende argumendiks on alati olnud vägivald. Teism on alati olnud võitlev! Tapmised, ähvardamised, piinamised, põletamised, kividega surnuks loopimised jne. Ei ole midagi imestada, kui selle taustal leidub alati keegi, kes sellises vormis "hoomamatus kõikvõimsas jõus" kahtlema hakkab. Kui on leidunud "võitlevaid uskumatuid", kes sama mõõduga vastu annavad, siis on see tagajärg! Kuid ma ei ole sellisest võitlevast ateismist vabas maailmas midagi kuulnud. N. Venemaal oli see võimude tellimus, seega pigem konjunktuurlus, millest isegi sügavalt usklik, kuid vaene ja pappide peale vihane rahvas kasu lõikas. Tagajärg! Ma ei õigusta vastuvägivalda, ma seletan seda! Ateistide võitlus on alati olnud sõna ja see on elementaarne enesekaitse! Ja oma laste kaitse! Et neistki ei saaks "ajupestud noored"!
Nüüd pealkirja juurde. Ma ei usu, et ateistid "ei mõista islami usufanaatikutest lähtuvat surmaohtu". Vastupidi, ma arvan, et mõistavad liigagi hästi ja mõistavad ka seda, et pole vahet mis usku fanaatik on. Kahjuks ei ole nendel võimu otsustada, sest Euroopa ei ole paraku ateistlik! Võim on ikka "müstikute" käes. Olgu nad siis "pseudo" (nagu ühes kommentaaris nimetatud) või mitte, keskaega tagasi viivad praegused arengud mõlemal juhul! Lahjendatud kristlusega jääme pealetungivale keskajale lihtsalt alla, kontsentraadiga saame selle, mis on juba ajaloos olnud. Teeb sama välja ja ma ei romantiseeriks seda!
Ateistid "ei mõista religiooni". Kust kohast usklik seda nii kindlalt teab väita? Et kui mõistaks, siis kindlasti usuks? Äkki hoopis vastupidi - sellepärast ei usugi, et mõistab?! Et mõista religiooni olemust, ei ole palju pingutust tarvis, tunded on kõigil inimestel! Näib, et raskem on isegi märgata, rääkimata mõista religiooni tulemust! Raskem on ka mõista soovidest vaba mõtlemist. Kuidas on ateismi mõistmisega?