Tom Walsberg "Intiimsuse atlas. Seksuaalsuse, naudingute ja suhete kompass."
Jes kirjastus. (Aasta nr ei leidnud)
Raamatu autori soovitus on vahetada nn "tavaseks" välja "teadliku" seksi vastu. Lubades sellega koos enneolematult pikki, enneolematult võimsaid ja lihtsalt enneolematuid orgasme. Selleks pakub ta välja ka arvukaid "nippe". Kuid inimeste närvisüsteem ja sellest tulenev tundlikkus on erinev. Ma ei välista, et on võimalik kellelgi kogeda kasvõi varbaorgasme, samas kui teistel ei ole erogeensed isegi rinnanibud, ükskõik kui palju ta keskenduks "teadlikkusele", üritaks avada tšakraid või teha "dearmoringut" ja "nippe".
Samuti erineb inimeste hormonaalne kehakeemia, mis väljendub seksuaalsuse skaalal naistel frigiidsusest nümfomaaniani ja eeldan, et meestel siis ka vastavalt. Kui madal seksuaalsus ja/või tundlikkus ei ole tingitud kõrvade vahelt, vaid on looduse näpukas, siis ma kahtlen, kas "teadlikkus" suudab seda mõjutada. Ma kahtlen ka selles, kas kõik need erinevused ikka lasevad kõigil meestel jõuda raamatus kirjeldatud veerandtunniste orgasmideni. Ja just nimelt ilma ejakulatsioonita orgasmideni. Kuid neid kahtlusi ma ei üritagi siin mingil moel tõestada, sest ma ei ole ei vastava ala teadlane ega arst. Seda ei ole ka autor, nii et selles seisame võrdsel positsioonil. Kui lubatud orgasmide kaskaad jääb ka tulemata, siis ei ole selles midagi ohtlikku ja saadud keemia ja nauding jääb igati alles. Ohtlik pool asjast on soovitus hoiduda seemnepurskest. Keskendungi sellele. Jutumärke kasutan peamiselt sõnade ja väljendite puhul, mida on kasutanud autor.
Millel põhineb ejakulatsiooni vältimise "teadlikkus"?
Müüt 1: Paljud nn "vaimsed praktikad" usuvad, et seksist hoidumine muundab seksuaalenergia vaimseks energiaks. Seda võib nimetada lihtsameelseks nipiks, kuidas laisalt targaks saada. Kuid vaimsus, laiemas tähenduses intellektuaalsus, ei ole ostetav, müüdav ega vahetatav. Et olla vaimsem, peab vaeva nägema õppimise, uurimise ja mõtlemisega. See võtab aega. Ja seksiks kuluvat aega on tõesti võimalik vahetada õppimise vastu. Kuid lootes lihtsalt seksist hoidumisega saada vaimseks, jäädakse ilma nii tervisest, seksist kui ka vaimsusest. Samuti ajast, kui see kulub illusioonile. Kui inimene näeb vaeva ja arendab ennast vaimselt, siis ei kao tema vaimsus ka siis, kui ta palju seksib. Antud raamatu kontekstist lähtuvalt tuleb meeste puhul täpsustada - ejakuleerib. Ja veel üks täpsustus - antud raamatus on muundamise ambitsioonid sõnastatud lausa "kõigeks muuks", mida iganes see sisaldab. Miks ei peaks sama kehtima "kõige muu" kohta? Ka "kõige muuga" tuleb iga asjaga eraldi tegeleda ega saa loota mingile vahetuskaubale. Piltlikult öeldes ei saa jätta hambad pesemata selle pärast, et sa jätsid ejakuleerimata.
Miks ei peaks sama kehtima ka füüsiliste võimete kohta? Lk 356: "Ma väldin seksi kaks nädalat ennem võistlust. See teeb mind tugevaks ja vastupidavaks. See annab mulle härja jõu!" - Mike Tyson, poksi maailmameister. Lk 357: "Usutakse, et seksuaalsete tegevuste vältimine mitu päeva enne võistlust soodustab testosterooni taseme ja jõulise käitumise suurenemist, eriti sellistes spordialades nagu jalgpall, maadlus, poks ja MMA." - Joey Seedman, eratreener ja toitumisnõustaja.
Siia võiks koguda veel sportlaste nimesid, kes on sama juttu rääkinud. Näiteks meie oma Georg Lurich, kuid kõiki neid ühendab ühine nimetaja - "usutakse, et", mitte teatakse. Ilma kahtluseta seisavad nii Lurichi kui Tysoni saavutuste taga head geneetilised eeldused, andekus, tahtejõud ja treening, mitte seksist loobumine. Ma ei arva, et matile peaks minema otse voodist (kuigi, miks mitte?), aga nädalaid seksist loobumist uskumise pärast ei erine just palju talismanidesse uskumisest. Vaid selle vahega, et mingid rituaalid või sümbolid või kivike spordikotis ei suuda otseselt teha kahju füüsilisele tervisele. Vaimsega võib olla isegi nii ja naa. Kui naa, siis kaudne mõju võib ulatuda lõpuks ka füüsiliseni. Ja omal iroonilisel moel hoopis positiivselt. Kuigi siis tekib küsimus, kumb on põhjus, kumb tagajärg?
Lurich ja Tyson enamasti võitsid, kuid kas on arvesse võetud nende tuhandete sportlaste kogemust, kes olles küll uskumise tõttu seksist loobunud, ei saavutanud niigi palju, et neilt tasuks isegi küsida?
Kas Tyson loobus ennem võistlust kaheks nädalaks ka trennist? Kui ei, siis kumb võtab rohkem energiat, kas treening või seks? Kui jah, siis kas äkki hoopis treeningust loobumine teeb tugevaks, vastupidavaks ja annab härja jõu? Nii see ongi, kuid oleneb. Mõõdukus on ilmselt parim, kuigi mitte täpseim termin. Aga see on juba treeningute puhul omaette teadus, mida ei peaks üks-ühele üle kandma seksi kohta. Ületreenimine on mehe puhul ülekordades kergem tulema kui üleseksimine. Piltlikult öeldes on raskusi üles tõsta võimalik lihasrebenditeni, peenist üles tõsta mitte. Ammugi siis veel selliste tagajärgedega. Kui suvalise spordiala treeninggraafiku maksimumid määrab spordiarst või treener, siis seksi puhul määrab selle organism ise.
Ma usun, et Tysoni treener määras talle ennem võistlusi treeningute skeemi, mis põhineb uuringutel. Kuid ilmselt on teadus liiga igav, et sellele võlgneda "härja jõu".
Kas seksist loobumine tegi Tysoni vaimsemaks? Vaimsuse vaatevinklist on kõrva episood kõike muud kui kõrvalepisood. Kas Tyson esindab seda naa-fenomeni?
357: "Siinkohal, mehed, on mul teile üks hea uudis. Kui tippvormi saavutamine vajab kõrget dopamiini ja testosterooni, nagu usuvad paljud tippsportlased, siis selle saavutamiseks ei pea mees seksist loobuma. Mees peab leidma endale sobiva ajavahemiku, mil ta väldib ejakulatsiooni ja ta võib samal ajal seksida nii palju kui tahab. Seksuaalenergia hoidmine ei tähenda mitte seksimist, vaid seksuaalenergia kaotuse vältimist ehk ejakulatsiooni valikulist vältimist. Lähtudes teadliku seksuaalsuse õpetustest, ei võta dopamiini ja testosterooni maha mitte seks, vaid liiga sagedane ejakulatsioon." Kui palju on "liiga"?
Müüt 2: Mehel on eluks vaid piiratud ämbritäis spermat, mida ta peab säästlikult kasutama, sest kui see otsa saab, siis sellega saab otsa ka seksuaalenergia.
Selles on korraga kolm väidet. Otsin siis, mis neid toetab või vastu räägib. Vastavalt tähendab see kas häid või halbu uudiseid. Sõltuvalt, kas mehed on "tavalised" või "teadlikud".
Esimene väide on vale! Midagi toetavat ei leidnud. Ei ole olemas sellist asja, nagu ettemääratud ämbritäis. Sperma
tootmine toimub mehel surmani. Mida rohkem kulutad, seda rohkem tuleb juurde ja vastupidi. Mida kiiremini
kulutad, seda kiiremini tuleb juurde ja vastupidi - seega on võimalik ise valida nii
kiirust, kui ka kogust, mitu ämbritäit "väärtuslikku eluenergiat" elu jooksul endale
valmistad. Vanusega võib sperma tootmine küll väheneda, kuid ei ole mingit head põhjust kiirust ise vähendada, kuhu on
vananemisega kiiret? Tahate 70 aastase mehe seemnetootmise parameetreid
saavutada juba 40-selt?
Tegelikult peaks see olema kõigile meestele väga hea uudis, kuid "teadlikele" halb.
Teine väide on vale! Midagi toetavat ei leidnud. Säästes juhtub hoopis vastupidi - organism saab aru, et kui pole vaja,
siis ei ole mõtet lattu toota. Ma usun, et kõik mehed, kes on
põhjusel või teisel olnud sunnitud olema pikemalt ilma, teavad, et
väheneb ka soov. Järelikult langeb liiga pika pausi tagajärjel, mil
organism otsustab kohaneda uue olukorraga, ka mainitud dopamiin ja
testosteroon. Ja vastupidi - seksuaalselt aktiivne periood annab tunde,
et tahaks üha rohkem. Küllap on see viis, kuidas toimib kõigi olendite
füsioloogia. Piltlikult: lüpstes piima korduvalt päevas, saab laps või vasikas kõhu
täis ja jääb ülegi. Soovides kinni jätta, vähenda lüpsikordi. Noor
organism saab endale lubada pause, kuid ma siiski ei soovita. Narri
loodust üks kord, narrib ta sind üheksa. Laiskadele halb, virkadele hea uudis.
Kolmas väide, paistab, et on vähemalt osaliselt vale ja see oli mulle üllatus. Väidetavalt pidid isegi eunuhhid leidma endast seksuaalenergiat, ehkki spermat nad endast leida ei saa. Miks siis usaldasid valitsejad haaremi selliste kitskärnermeeste valvata? Kas armukadedus piirdus ainult võõraspermavihaga?
Järelikult kastratsioon ei suuda ära võtta peenise enda tundlikkust. Kui see ei ole hea uudis, siis on ta vähemalt lohutav. Aga halb lohutus. Sest (ejakulatsiooni) orgasmid jäävad tundmata. "Orgastilised seisundid"? Kui pikalt ja kui tihti on eunuhhid võimelised seksima? Kas neil on erootilisi fantaasiaid ja unenägusid? Kas neil võib kõvaks minna, nähes alasti naist? Või on selleks vaja alati mehaanilist stimuleerimist? Kindlasti vähendab kastratsioon - sperma lõplik lõppemine - seksuaalenergiat. Aga kui palju vähendab? Selle kohta ei ole ma leidnud materjali. Kuid ma leidsin muud huvitavat. On need uudisena halvad või head, jälle sõltub, kuid sellest allpool.
Kas ikka kõigil meestel toimub sperma tootmine surmani? Ilmselt on seda uuritud "tavaseksi" meeste puhul, kuid mis toimub mungal, kes on pika elu samuti "teadlikult" tõotust pidanud ega ole teinud ka Onani pattu? Kas ja millal otsustab loodus (või hoopis jumal? või saatan?) tema kiusamise lõpetada? Paraku teaduse jaoks jääb selline mees leidmata... nagu jumal ja saatangi.
Organism on suur tehas lugematute osakondadega, mis kõik on omavahel seotud, kuid ka eraldi spetsialiseerunud erinevate tellimuste täitmiseks. Tellige! Iga seemnepurskega täidate te avalduse uueks. Avaldus võetakse vastu ja asutakse rõõmuga täitma tingimusel, et omalt poolt kohustute ettevõtet varustama tervisliku toitumise, liikumise (va jalgrattaga!) ja puhkamisega. (Kui jalgrattal oleks sadul nagu tool ja sellel saaks sõites istuda sirgelt nagu laua taga, siis miks mitte. Kiiruses kaotab palju, treeningu intensiivsuses ja tervises võidab palju. Jalga võib panna pehmendusega rattapüksid, sadula võib vahetada laiemaga ja ka sellele lisada pehmendus, see ei aita palju. Jalgratas ise on disainitud nii, et sõiduasendis sadul peksab seemnekanalit.)
Meestel, kes soovivad uskuda müüte, ei ole garanteeritud isegi see üks lubatud ämber ja koos sellega, et nad saatsid tsehhi personali sundpuhkusele, langeb ka nende testosteroon ja dopamiin ja tekivad erektsiooniprobleemid. Miks mitte juba suhteliselt noores eas.
Keti kõik lülid on omavahel seotud. Missugust neist lülidest, mida miljonid aastad evolutsiooni on vorminud, tasub inimesel oma filosoofilistest spekulatsioonidest lähtuva käitumisega nõrgestada? Kui kett ei katke mingil muul põhjusel, siis meestel, kes eelistavad uskuda loodust, ei ole probleemi saavutada ka kümme ämbrit ja sellega säilitada seksuaalenergia kõrges vanuses. Kui seksistloobumissportlastel peaks olema õigus, siis nende lühieesmärgi sajandikvõit ei kaalu üles pikaperspektiivimeeste sajandivõitu.
Järeldus 1: mida pikem on "sobiv ajavahemik", seda suurem kahju on sündimas. Või juba sündinud?
Järeldus 2: ejakulatsiooni sagedus ei ole mitte kunagi "liiga".
Ta lihtsalt ei saa olla liiga, sest võtta ei saa sealt, kus seda (veel) ei ole. Loodus ise seab piirid ka seemnetootmisele, millel on oma valguskiirus, mida ületada pole võimalik. Liiga on ainult siis, kui see osutub mingil põhjusel tervisele kahjulikuks. Näiteks mittesöömisel ja mittemagamisel.
Kuid kui uskuda (ja miks ei peaks?) uuringuid mehe seksi sageduse ja eesnäärmevähi esinemise kohta, siis mida rohkem, seda parem. 10.09.2019 Postimees: "Teadlaste hinnangul on seksil ja ejakuleerimisel tugev positiivne mõju. Mida seksuaalselt aktiivsemad mehed olid, seda väiksemaks muutus eesnäärmevähi risk." Kuid sellele on autoril vastu panna tugev argument:
Lk 360 - 361 "Rääkisin hiljuti ühe uroloogiga, ja ta kinnitas, et eesnäärmeprobleemide üheks põhjuseks on see, kui siselihased ja eesnääre üldse koormust ei saa. Kui eesnäärme piirkonnas energia seisab, siis võib eesnääre suureneda. Mis aga toimub ejakulatsiooni käigus? Kui seeme välja purskub, siis tekitavad siselihased ise pulseerivaid kokkutõmbeid, mis on justkui omamoodi pisike treening ja aktiveerimine, see mõjub tõesti eesnäärmele hästi. Võiks spekuleerida, et arstidel on lihtsam öelda meestele, et ejakuleerige tihti, siis energia vähemalt liigub ja eesnääre saab stimulatsiooni, kui öelda neile, et stimuleerige näpuga oma eesnääret, treenige oma siselihaseid ja ejakuleerige mõõdukalt. Teadliku seksuaalsuse teekonnal on siselihaste ehk Kegel lihaste treenimine igapäevane praktika osa ja varem või hiljem jõuavad mehed ka eesnäärme massaažideni. Seega, seemne tagasihoidmist praktiseerivad mehed kasutavad seda lihast isegi rohkem, kui need, kes regulaarselt ejakuleerivad. /..../ Seega, eesnäärmeprobleeme ei pruugi põhjustada üldse see, et mees ei ejakuleeri, vaid pigem see, et ta ei kasuta ega aktiveeri oma siselihaseid ja eesnääret. Iga kasutamata asi läheb ajapikku rooste. Arstide tüüpilisel järeldusel võiks sadadel tuhandetel meestel, kes tegelevad No-Fapi ja ejakulatsiooni tagasihoidmise praktikatega, olla rohkem eesnäärmeprobleeme, kui nendel, kes mitmeid kordi nädalas ejakuleerivad. Selle väite erandiks mehed, kes tegelevad teadliku seksuaalsuse praktikatega, näiteks ka taoistid ja tantristid, kes ejakuleerivad harva ja on vitaalsed ja seksuaalselt aktiivsed veel väga kõrges eas. Väidetavalt esineb neil eesnäärmeprobleeme kordades harvem kui Euroopa meestel, kes teadliku seksuaalsuse praktikatega ei tegele."
Sellele on minul omakorda vastu panna veel tugevam argument: liidetavate järjekord ei ole tähtis, kuid tähtis on summa. Seega ei tohi mitte ühtegi liidetavat muuta lahutatavaks. Pigem võib leiutada uusi võimalusi eesnäärme stimuleerimiseks kui et leiutada põhjusi, miks ühest, kõige looduslikumast-loomulikumast, peaks loobuma. Selles ei ole kahtlust, millest tulenevad peamised eesnäärmeprobleemid. Isegi minu väljaotsitud teadlaste uurimusest tuleb välja, et mida rohkem, seda parem, kuid 100% garantiid ei anna isegi see, kui pursata 21 või rohkem korda kuus. Sest peamised probleemid ei tähenda, et need oleksid ainukesed. Nagu kõigil teistelgi vähkidel on mitmeid põhjuseid, kaasaarvatud geneetiline. Kuid sama võib öelda taoistide ja tantristide kohta - "kordades harvem" ei tähenda 100%. See tähendab, et ka nendel on samad probleemid, kuid mille kohta puudub statistika - pole tegelikult täpselt uuritud. Kui oleks uuritud ja see oleks seda kinnitanud, siis oleks autor siin kasutanud statistikat, mitte väljendit "väidetavalt". Järelikult "kordades harvem" on lambiväide.
No-Fapi mehi saabki alles mõnekümne aasta pärast statistikasse tuua, sest tagajärjed ei ilmuta ennast üleöö. Miks, sellest allpool.
Sõna "teadlik" korrektsuse huvides tuleks järeldus sõnastada soovituseks teisiti: Mehed, stimuleerige eesnääret, treenige oma siselihaseid ja ejakuleerige kuidas jaksate. Need mehed, kes ejakuleerivad regulaarselt ja ka treenivad oma siselihaseid, "kasutavad seda lihast" lausa kordades rohkem, kui "seemne tagasihoidmist praktiseerivad mehed".
Kust kohast võtab autor selle enesestmõistetavuse, et mehed kes ejakuleerivad, ei treeni oma siselihaseid? On selles mingi seos või loogika, mida mina ei suuda hoomata? Ja teistpidi - et kui hakkavad treenima, siis järelikult loobuvad ejakuleerimisest? Ega minagi saa väita, et kõik mehed seda teevad, kõik ei käi suusatamas ka, aga imestama paneb selline argumentatsiooni ülesehitus küll. Kui mees on käinud kogu aeg jooksmas ja saab teada, et suusatamine on samuti kasulik, kas ta siis peab jooksuajal jooksmisest loobuma, et keskenduda suusaajale? Kepikõnnist ma ei hakka rääkimagi. Ma arvan, et arukas teeb kõike kasulikku ja teeb seda siis, kui selleks sobivaim aeg. Kuid ei saa muidugi alahinnata mittearukate hulka, kes lühinägelikult peavad rikastumise eelduseks vaid monokultuure. Ja kes ei kasuta sobivaimat aega sobivaimaks tegevuseks, vaid nõuavad kunstlund. Organismi rikkus seisneb tugevuses, mille annab eranditult kõigi lihaste ja liigeste liikumiskoormus ja tsehhide töökoormus. Kõige muu jaoks kõigekülgsus!
Neid minuteid lisastimulatsiooni seemnepurske näol ei saa mõõta ainult sekunditega. Selle tegelik väärtus läbi paljude seoste on tõenäoliselt isegi teadlastele veel lõpuni hoomamata suurus. Tõenäoliselt kaalub ejakulatsiooni minut kordades üles keegeldamise või sõrmega stimuleerimise mehaanilise minuti, sest see lisab kaalukausile palju enamat. Ka liidetavate väärtusest sõltub summa! Kas uuringutest välja tulnud kasulik seos seksi ja südame-veresoonkonnavärgi vahel on samuti ainult mehaaniline? Siis võiks seksi asendada ka lihtsalt hantlitega. Ei ole ainult mehaaniline? Siis võib ju hantlitega samal ajal "liigutada energiaid" orgastilisele tasemele - nn "coregasm (lk 260). Loogika seisab pigem selle taga, et seos ei ole lihtsalt seksi ja "energiate liigutamisega", vaid täisväärtusliku seksiga, mis tagab tehase kõigi tsehhide (ka hormoonitsehhide) toodangu sujuva ja sihipärase liikumise ilma mingite pidurite, lattu kuhjumiste ja tagasi saatmisteta. Ja energiate sihipärase iseliikumise oma iseloomulikke teid pidi, ilma mingite emissaride administreerimiseta.
"Näpuga stimuleerimine"? Miks mitte lisaks, kui sellest on tõestatult abi - et ennetada skalpelliga stimuleerimist - kuid miks peaks seda tegema ejakulatsiooni asemel? Ejakulatsioon ei ole asendatav täpselt samuti, nagu toidulisandid ei suuda asendada täisväärtuslikku toitu. Ei saa soovitada, et võta vitamiin ja unusta porgand, halvustades seda "tavapärase" toitumisena. Ja et snoobel suhtumine ikka kindlasti kohale jõuaks, nimetades seda ka "kiimaliseks" õgardluseks.
Ja laast, kuid mitte liist - "iga kasutamata asi läheb ajapikku rooste". Sisse lipsanud sügavuste pärl, mille järgi on autoril endal jäänud sukeldumata. Kuidas on võimalik öelda midagi sellist, samal ajal propageerides tervikliku keti terve lüli roostetamist?!
PS! Arstidel mitte ei ole "lihtsam öelda", et ejakuleerige tihti, vaid neil on kohustus öelda seda, mis on objektiivne. Arstid ei pea õpetama inimestele, kuidas riskida ohutumalt. See on sama jabur, kui eeldatakse, et nad peavad õpetama inimesi, kuidas veganitena ellu jääda. Arstide üks kohustusi on olla päriselt teadlik, kuidas füsioloogia on mõeldud toimima ja teadlik ka sellest, et Homo sapiens on omnivoor. Keegi ometi ei eelda, et politsei peab õpetama, kuidas ohutult panka röövida, miks oodatakse sarnast arstidelt? Arstidel peab olema kohustus selgitada riske ja seda, et ohutut riski pole olemas.
"Kui eesnäärme piirkonnas energia seisab, siis võib eesnääre suureneda".
Aga kui seemnetootmistsehhis (milles osaleb samuti eesnääre) energia
seisab? Või kui sealkandis üldse energiat ei ole, sest see sai "tõmmatud
üles"? Kas on vahet energia seismisel ja energia mitteolemisel kohas, kus energia on määratud olema liikumises?
LK 360: "Kas sperma läheb hapuks, kui ma seda pidevalt ei vabasta? Arvestada tuleb, et ejakulatsioonist hoidumise praktikad käivad alati kooskõlas energia tõstmise harjutuste ja siselihaste treenimisega. Kui sa ei treeni oma sisemisi lihaseid ja ei tee praktikaid, mis energiad kehas ülespoole tõmbavad, siis ei ole soovitatav ejakulatsioonitiheduse järsk vähendamine. Energia jääb kubemepiirkonda kinni, sperma ei imendu veel näärmete kaudu kehasse. Alguses tahab spermatehas vana režiimi järgi seda hoogsalt juurde toota ja ei saa aru, et paak on alles täis. Siis võivad isegi tekkida sinised valulikud munandid. Kui energiat ei liigutata, siis muutub mees ejakulatsioonist hoidudes lihtsalt kiimaliseks. Kui varem tundus mehele iga kümnes naine seksuaalselt atraktiivne, siis selles seisundis hakkab tunduma, et iga teine naine on vägagi ahvatlev ja sobib potentsiaalseks seksuaalpartneriks. Kui aga energia üles suunata ja praktikaid teha, siis energia ei jäägi kubemesse pulbitsema. Algul on vaja teha füüsilisi sublimatsiooni harjutusi, hiljem piisab hingamisharjutustest ja lõpuks võib saavutada meisterlikkuse, kus liigutad kehas energiaid juba väga väikese pingutusega."
Loomulikult "väga väikese pingutusega". Mis pingutust see peakski nõudma veskiga võitlemisel, kui tiivad enam ei pöörle, sest kinni sai keeratud tuul?! Mis siis, et "kubemes enam midagi ei pulbitse", aga nii uhke on mõelda, kuidas oled hakkama saanud "energiate ülestõmbamisega ja sublimatsiooniga" ja seda kõike pelgalt hingamisega. Kuidas on võimalik eeldada, et akus peab säilima vool, kui aku jäetakse laadimata? Ja siis lõpuks tühja aku kõrval keksida jalalt jalale, kuidas alguses oli vaja füüsiliselt sekkuda, siis hingata ja ennäe - energia saabki akust mujale tõsta lausa pingutamata. Aku tuksi keeramine on esimene rumalus, sellega hooplemine teine, energia kadumisele kõlava seletuse leiutamine kolmas. Ja neljas rumalus on sellele näiliselt auväärse põhjenduse leiutamine - jõuetut akut saab kasutada "kõigeks muuks". Milleks muuks siis ometi?
"Meisterlikkus" ei ole see, kui koer toob heinamaalt ühe lamba lauta, vaid see, kui ta saab hakkama tuhandega.
Tahaksin ühe lause sellest tsitaadist lausa rasvaselt üle korrata: "Alguses tahab spermatehas vana režiimi järgi seda hoogsalt juurde toota ja ei saa aru, et paak on alles täis." Ma ei ole kindel, kas see oli ülestunnistus, et autor saab ise ka aru, et hiljem spermatehas enam EI TAHA hoogsalt edasi töötada? Igal juhul on see võtmelause, mõistmaks, millega "teadlik seksuaalsus" tegeleb. Ja võtmelause, milles autor, kogemata või mitte, ise tunnistab, et tal ei ole õigus.
Ma ei tea, mida autor peab silmas "siniste munanditega". Aga arvatavasti munandi põletikku. Olen rääkinud kahe uroloogiga. Esimene, vanem mees, ütles, et munandipõletiku võib saada kas külmetades, sugulisel teel või vähese seksiga. Kui küsisin selle kohta teiselt, noorelt uroloogilt, siis ütles ta, et seksi vähesus ei saa seda põhjustada, kuna kasutamata jäänud sperma imendub näärmete kaudu kehasse. Kõlab nagu raamatus, aga usaldaksin ikkagi vanemat arsti, kelle kogemus ilmselt ütleb, et kui kõik käiks nagu raamatus, siis ei oleks ka suhkruhaigust jms ala- või ületalitlust. Eriti, kui inimese eluviisid ei ole nagu raamatus.
Sain teada ka seda, et munandipõletik ei tarvitse olla lihtsalt "valulik", vaid valu kümne balli skaalal tugev kümme ja valus ei ole ainult munal, mis on muutunud rusikasuuruseks, vaid tuld täis on terve kõht. Võib lõppeda mehe viljatusega. Äkki pole seegi veel kõik? Kuidas jääb selle kõige tähtsamaga, mille nimel kõik need "praktikad" ja mille nimel kogu see raamat kirjutatud - seksuaalenergiaga? Vbl võib see lõppeda veelgi hullemini? Mis viga on riskida, teades, et arstid on lähedal ja aitavad sind ka siis, kui sa oled ise "teadlikult" teinud vale valiku!
Kui autor ikka pidas silmas munandi põletikku, siis annab ka tema järelikult oma hoiatusega õiguse vanemale arstile. Kui
õpikutes oleks kirjas samuti kõik see, mis väidetavalt toimub tänu
"energiate tõstmise" ja "praktikatega", siis ka selle kohta usaldaksin
täpselt samuti vanema arsti kokkuvõtlikku elutarkust. Soovitan sama ka
autorile.
Põhjus, miks alguses "võivad tekkida isegi sinised valulikud munandid" ja hiljem organism hakkab näärmete kaudu imendama, võib seisneda mitte selles, et mees "sublimeerib" ja teeb "praktikaid", vaid looduse eelarvamuseta ja erapooletus suhtumises. Alguses loodus ei eelda, et mees ei olegi alfa. Loodus eeldab, et kõik mehed on alfad. Ja alfa puhul oleks suurim viga imendada ta nina alt ära alfa ressursse. Ei ole põhjust nöökida meest, sidudes rahatähe niidi otsa, et see ära tõmmata, kui mees kummardub võtma. Sellega nöögiks loodus ka iseennast. Kui mees on oma tegudega tõestanud, et ta ei ole alfa, siis ei hakka ta tulevikus saama kõiki alfa ressursse. Kui ta on ise need lõplikult ära põlanud, imendab loodus ta leplikult oomegaks.
Kas ei ole küüniline, et autor ei vastuta "siniste munandite" pärast, kuna hoiatas ejakulatsioonitiheduse "järsu" vähendamise eest, aga spermatehase aeglane pidurdamine on ok, kuna siis ei ole enam spermat, mis läheks "hapuks"? Tõsi, et mõõdukalt alustades võib organism kohaneda isegi mürkidega. Mõõdukas alustamine ei muuda ebatervislikku tervislikuks. See tee on libe. Tõsi on ka see, et libedal äkiline pidurdamine viib kraavi, nii et parem tõesti, kui oleksid ABS-pidurid. Aga mille pärast peab ise tegema täiesti tasase, kareda ja sirge tee kõigepealt auklikuks, kurviliseks ja libedaks, et siis võidukalt demonstreerida, kuidas seal on võimalik ohutult püsida? Niimoodi ei ole võimalik rallit sõita, kui kaart näitab otse, aga sissepressinud isehakanud kaardilugeja käsutab kogu aeg kõige muu poole. Lõpuks on tee otsas ja kaardilugeja üksi autos.
Saba seibitamine ei säilita saba.
362 "Ejakulatsioonist hoidumist ei soovitata, kui mees tarbib suures koguses alkoholi, suitsetab või sööb ebatervislikku toitu. Need pärsivad protsessi, mis aitab spermal tagasi imenduda." Kui väike kogus alkoholi on ohutu? Missugune inimene, kaasaarvatud mees, saab süüa tänapäeval ainult tervislikku? Kas suitsetamise puhul kehtib ka "suures koguses" reegel? Kuidas saab see olla võimalik, et ükski mees saab olla kindel, et tema "protsesse" miski ei "pärsi"? Või selles, et ainult need kolm faktorit on "pärssivad"? Miks mitte rohkem, näiteks ka see, kui tohid: 351 "... süüa maagilisi seeni või tarvitada midagi salapärast, mis tekitab eriti eufoorilise ja põneva meeleseisundi."? Patoloogilised seosed on teadusele suures osas veel salapärased. "Teadlikkusele", paistab, on need selged nagu seebivesi. Kuid see on küll teadusele ammu selge, et isegi mõõdukas "salapära" tarbimine võib vajutada skisofreenia päästikule. Miks mitte pärssida siis ka imendumist?
Alkohol, muide, võib samuti tekitada "eufoorilise ja põneva meeleseisundi". Suitsetamine, kui selle konksu otsas juba ollakse, pakub "meeleseisundi" kergendust. Ja missugust eufoorilist naudingut tekitab veel rämpstoit?
Ja see "lihtsalt kiimalisuse" jutt. Kui seksitakse ilma kiimata, siis tähendab see kas kohustuslikku- või halastusseksi või seksiteenust raha eest. Tuleb välja, et see tähendab ka "teadlikku" seksi.
Lk 127 selgitab autor, kuidas pühast sai patt, kuidas kristlus on läbi aegade halvustanud seksuaalsust, pidades seda madalaks ja patuseks. Ja siis lisab lõdva randmega ka enda panuse: LK 299: ""Mees mõtleb peenisega" tähendab seda, et seksuaalenergia pulbitseb alakehas ja tekitab kiima. Kui energia kobrutab seal all, siis kolivad ka ajud alakehasse ja meest juhivad tema primitiivsed instinktid."" Elualalhoiuinstinkt on täpselt sama "primitiivne". Kõik instinktid ongi seda. Ja autoril tuleb sel juhul möönda, et seksuaalenergia ja seega eluenergia on "primitiivne" energia. Ja loomulikult - seda ta ongi, sest primitiivne tähendab lihtsat ja see sama lihtne energia on selle maa täitnud elu ja iluga, mis on juba kõike muud kui primitiivne. Kõige algus on lihtne ja nii see areng käibki - lihtsast keerulisemaks. Kõige alguse kohta on tegelikult teine sõna - primaarne, kuid selle sõna valik ei oleks andnud autorile võimalust halvustada. Vastupidi, see oleks pannud asjad paika ja vbl sundinud ka autorit edasi mõtlema.
Kiim on raketikütus, mida ei tohi lahjendada ja mida ei ole võimalik asendada mitte millegagi. Selleks, et viia kaks inimest kosmosesse, on raketi alakehasse vaja kahte paagitäit "pulbitsevat" ja "kobrutavat" "kiima". Vastasel juhul imiteeritakse lendamist, jääb reis ära või siis lendab vaid üks, jättes teise üllatunud näoga järele vaatama. Võite asendada sõna "kiim" sõnaga kirg, kui arvate, et see teie esteetilisele kujutlusvõimetusele kasuks tuleb, kuid vahet pole, sest seksuaalses kontekstis jääb tähendus samaks. Ja see raamat räägibki seksuaalsusest, mitte filateeliast! Ma ei ole kuulnud, et ühelgi kollektsionääril, olgu kui kirglik tahes, margi peale tõuseks. Sellega võib kogemata oma kalli margi täis teha. Ja kui tõuseb, siis tuleb rääkida margikiimast. Fetišeid võib olla uskumatuid.
Miks mitte kasutada kiima kohta väljendit "seksuaaliha" (105), kuid see viitabki, et "iha" vajab samuti täpsustamist, et tegemist ei ole trammiga. "Kiim" ei vaja täpsustamist, mille kohta see käib.
Primitiivne või madal, patune või kiimane - võta üks ja viska teist. Selgub, et taoism ei erine kristlusest kuigi palju sooviga raiuda läbi oma juured. Kasutades meelega terminit, millel inimestest rääkides on lisandunud tugev halvustav aktsent, arvavad mõlemad ülbelt, et inimene ei ole ju ometi mingi loom, ta on midagi sootuks eraldi ja kõrgemat. Snobistlik ja ohtlik trend ja mille iganes poolest me teistest liikidest ka erineme, siis vähemalt seksuaalenergia kontekstis ei pääse bioloogilisest vaatevinklist. Oma oodi kiimale lõpetan lihtsa, kuid mitte primitiivse dearmoringu soovitusega: Alustage kõrvade vahelt - ärge mitte kunagi madaldage ja halvustage ilusat! Seks on ilus ja püha kõigis aspektides, kui seda jagavad omavahel vabatahtlikult ja enda eest ise vastutavad inimesed. Mõttekäike, mis viivad kiima halvustamiseni, nimetan ma mõistuse patuloogiaks. Sellega halvustatakse täiesti otseselt mitte ainult lihalikku, vaid ka ihalikku armastust.
Nii mees kui ka naine mõtlevad alakehaga, keskkehaga, ülakehaga, terve kehaga ja kehaväliselt või -üleselt vastavalt vajadusele ja olukorrale ja see tähendabki kohalolu selle parimas tähenduses. Hetkel, mil ajud alakehast lõplikult välja tõrjutud saavad, ei aita meest enam energia kobrutamine peas. Mille energia seal siis kobrutab? Piinava kahjutunde valesti elatud elu pärast? Kui mehel ei tõuse, siis ei ole enam ka energiat, mida saab pähe "tõsta". Kas naistel on sellepärast, et nendel pole organit mis vajaks tõusmist, midagi teisiti? Peatüki "naine mõtleb vulvaga" kirjutamine jäägu naistele.
LK 298: "Millised võimalused avanevad, kui mees mõistab, et orgasm ja ejakulatsioon pole sama asi? Kui orgasm ja seemnepurse on eristatud, siis avanevad hoopis uued võimalused. Mees võib seksida nii kaua kui tahab, olgu selleks kümme minutit, tund või koguni kolm. Selle aja jooksul on tal võimalus kogeda erinevaid orgastilisi seisundeid, miniorgasme ja isegi tavaorgasmile sarnanevaid seemnepursketa orgasme. Seksuaalakti lõppedes on tal tõepoolest võimalik lõpetada ejakulatsiooniga, sest nii saab pinge ära maandada ja jääda magama nagu nott, mis vahel on vägagi asjakohane. Teine võimalus on aga ületada oma instinkt ja haarata kontroll enda kätte, sest ta tahab motivatsiooni säilitada nii täna kui ka homme. Ejakuleerimata pääseb ta energiakulukast taastumisfaasist ning dopamiin ja testosteroon jäävad kõrgele tasemele. Kui ta ejakuleerib, siis nende kahe hormooni tasemed langevad. Isegi pärast pikalt kestnud seksuaalakti on mehel võimalus kõva peenisega ja ejakuleerimata ära kõndida - ja see on vägev tunne. Kui õnnestub energia üles tõmmata, siis kiim puudub, aga libiido on üleval, dopamiin kõrgel, mõistus selge ja tahtejõud tugev. Jääb ainult küsimus, mida selle energiaga peale hakata. Energia liigutamiseks on meestele spetsiaalsed harjutused, mida saab õppida minu kursusel "Meestejutud 1". Oskaja liigutab selle energia kubemepiirkonnast hoopis kõhtu, südamesse või kasvõi pähe, mis aitab kiimasel tundel lahustuda." "Mõistus selge", teades, et spermatehas ei taha enam hoogsalt edasi töötada? Või olles selle tõe kogemata formuleerinud, ilma et see päriselt mõistusesse kohale oleks jõudnud? Kummagi puhul peab rääkima hämarast mõistusest.
"Mida selle energiaga peale hakata"? Kuidas sobib näiteks läbipõlemine?
"Koguni kolm"? See on tõesti täpselt nii pikk aeg, mis jääb alati puudu eksamiks õppimiseks. Aga noh, kuna "energia" jäi alles, siis see "sublimeerub" juba ise tarkuseks.
Kas autor päris tõsiselt arvab, et viie minuti ejakulatsiooniseks võtab rohkem energiat kui kolme tunni higiseks? Ja isegi nii palju, et esimest võib energiakao seisukohalt taunida ja teisega hoobelda? Jõuan selleni allpool.
Ütlen igaks juhuks veelkord, et kahtlusi kõigi selles raamatus kirjeldatud orgasmide kohta ma ei üritagi tõestada. Ma isegi ei soovi neid kahtluse alla panna. Pigem pakun ühe juurde, aga seda allpool.
Minugi pärast võib erinevaid orgasme olla kümneid, kuid kõigi nende võimalikkus ei anna õigust ütelda, et seemnepurse ja orgasm ei ole sama asi. Selles väites puudub igasugune loogika, jääb vaid läbinähtav soov seemnepurset tühistada ja küüned taha ajada terminile "orgasm". Hoidke sellest heaga näpud eemale, sest see on teaduslik termin konkreetse füsioloogilise nähtuse kohta, mida ei tohi hägustada nii, et lõpuks ei saa keegi enam aru, millest jutt! "Teadlikud" kaasaarvatud. Selgus eelkõige! Võib ütelda, et seemnepurse on vaid üks paljudest orgasmidest, kuid mitte seda, et need pole sama asi. On küll sama asi ja kõigi võimalike orgasmide nimekirjas jääb ta tähtsuse poolest kõige kõrgemale. Ja seda isegi siis, kui miski peaks seda ületama ajalise kestvuse ja/või võimsusega. Tervis eelkõige! Tegelikult ei tohi meeste puhul rääkida isegi paljudest võimalikest orgasmidest. Tegelikult peab ütlema, et "orgastiline seisund" või "tavaorgasmile sarnanev seemnepursketa orgasm" ja orgasm ei ole sama asi!
Autori väide lahtiseletatult kõlab täpselt nii absurdselt: kui miski on millelegi sarnane, siis ta ongi see. Kuid see ise ei ole enam see, kuna nüüd on ju miski sarnane see. Kuna võid on ainult üks ja võilaadseid tooteid kümneid, siis nimetagem need kõik võiks ja või ise ei ole enam "sama asi".
Lisaks on veel "miniorgasm"? Kui autor kirjeldab ejakulatsiooni juba isegi niivõrd pisendavalt, et väärib halvustamist, siis sellest veelgi minim sobib nimetada orgasmiks, kuid ejakulatsioon ja orgasm ei ole sama asi?
Ei, sellise ülbuse peale ei kavatse ma tõesti hakata "teadlike" pilli järgi nimetama orgasmideks kõiki erinevaid "seisundeid", ükskõik kui palju nad oleksid "sarnased"! Korrigeerin siis enda seisukohta: ma ei kavatsegi panna kahtluse alla kõikvõimalikke raamatus kirjeldatud seisundeid, ma väidan, et need ja orgasm ei ole sama asi! Kui "mees seda mõistab", siis ei avane talle mitte ühtegi uut võimalust, mida tal ei oleks juba niigi: seisundid ja orgasm.
Kui mees soovib, et tal "avaneksid hoopis uued võimalused", siis miks peab selleks olema "orgasm ja seemnepurse eristatud"? Mis takistab teda saamast (ja pakkumast ka naisele) kõigepealt kõiki "uusi võimalusi" (kestku see või kolm tundi) ja siis ise lõpetamast ejakulatsiooniga? Kas "uus võimalus" tähendabki ainult "kõva peenisega ära kõndimist"? Järgmise naise juurde? Tõepoolest, see on sõna-sõnalt "uus võimalus". Kuid tänu ka siin raamatus tutvustatud Coolidge efektile on isegi see võimalik, välistamata selle pärast ejakulatsiooni. Kas see ei oleks veelgi "vägevam tunne"?
Mitte ükski "uus võimalus" ei välista seemnepurset. Tervest sellest raamatust ei leidnud ma isegi mitte ühte tillukest katset põhjendada seda, miks alles peale seemnepurskest loobumist "avanevad" uued võimalused. Järelikult "uute võimaluste" jutt ei ole argument vana kaevu kinni ajamiseks. Kaevake uus, kui motivatsiooniprobleemid ja spliin teie päevad liiga pikaks on venitanud, aga kui vesi vanas kaevus on tegelikult sama kvaliteetne kui väidetavalt uues olema saab, siis ei pea vana ummistama. Kui "tuttav burger" enam ei sobi, siis saab sama hästi ka vana kaevu vee ja uute retseptidega katta "rootsi laua".
"Teadlikud" tegelikult ei kaeva uut, vaid ajavad vana täis, nimetades säilinud lohukese uueks kaevuks.
Mida peab siis tähendama orgasmi ja seemnepurske eristamise tingimus? Kas autor ei usu, et "koguni kolme" tundi oleks võimalik vastu pidada ilma, et sellepärast peaks juba eelnevalt olema spermavabriku tööd saboteeritud? Loomulikult on see ülesanne seda kergem, mida madalamaks on keeratud surve (ja energiad) paagis. Kui kaevust on järgi vaid lohk. Kuid mille jaoks on siis kõik need "erinevad tehnikad" ja "praktikad" ja "energiate liigutamised", kui nendega ei ole võimalik seemnepurset edasi lükata? Miks peab seda kindlasti vältima? Mõtlen kuidas mõtlen, kuid kõik teised suunad kiiluvad, välja arvatud see uskumatu ainus - sperma tootmise võimalikult suur vähendamine. Sest siis saabki mees üha kergemalt seksida "nii kaua kui tahab". Pole spermat - pole probleemi!
Kuid ... kui sperma ja seksuaalenergia vahele tõmbavad "teadlikud" võrdusmärgi, siis tähendab see ju ka seksuaalenergia tootmise vähendamist. Sest "alguses tahab tehas seda hoogsalt juurde toota, ega saa aru..." jne, aga kui pikaks võib tehase juhtide juhtmeid pidada?
Püüan mõttes laskuda dialoogi.
- Kuidas siis nii, et mida vähem toodame, seda rohkem on? Kuidas te paradoksi lahendate? Juhhuu, jõuludeks on salved tühjad?
- Ei, mida vähem tarbime, seda rohkem on. Tänu sellele jätkub uudseviljani.
- Te ju ei tarbi vähem, te tarbite kõik ära "kõigeks muuks". Kas "kõigeks muuks" tarbimine ei olegi tarbimine? Teiseks, te keeldute mõistmast, et saagi koristamine ja külvamine on sellel põllul täpselt sama asi. Koristamine tähendabki uut külvi täpselt samal hetkel. Ja kolmandaks, kasvab sellel põllul vili aastaringselt. Tuleb lihtsalt võimalikult tihti põllul käies kasutada sirpkülvikut ega pea ootama järgmist suve. See, mille te jätate kokkuhoiuna tarbimata, läheb teil "kõigeks muuks" lamandunud viljana, mis jätab värske ädala enda alla kiratsema. Tuleb meelde nõukaaegne habemega anekdoot, kus ajakirjaniku küsimusele,
et kuidas toiduga on, vastas küsitletu režiimikuulekalt, et süüa on
küll, jääb ülegi. Mida ülejäägiga teete? Sööme ära, jääb puudugi. Jätate põllu sööti, siis ongi jõuludeks põld ja salved tühjad. Sama vana habe, uus disain. Ülejäägid on söödud ja eranditult kõike jääb puudu, mida kuulutate ülegi jäävat. Mis on sellele parem tõestus, kui teie endi hädaldamine peale igat ejakulatsiooni? Jutt küllusest on ideoloogiline illusioon, mida endale ja muule maailmale sisendate. Isegi kiima olete defitsiidiks majandanud.
- Meie küll midagi raisku ei lase ja vili ei lamandu. Teadliku seksuaalsuse teekonnal meie suuname, pumpame ja tõstame energiatega vilja üles ja teeme praktikaid, millega sublimeerime, transmuteerime ja konverteerime vilja kõigeks muuks. Kiim saabki kõigeks muuks. Muuhulgas ka vaimsuseks. Aga mõni mees ei hakka sellest kunagi aru saama.
- Tõesti jah? Aga kui ei lamandu, siis miks oras läbi kasvada ei taha? Miks spermatehas ei taha enam endise hooga edasi töötada? Ja miks tavalistel vaimsetel pole puudu kummastki - ei vaimsusest ega kiimast? Ja kui te midagi raisku ei lase, siis järelikult ei tarbi vähem, tarbite ju kõik ära? Paradoks jääb alles. Kuidas lahendate?
- ....
- Kui te vaid oleksite nõus tunnistama, et teie algselt teadmatusest kokkuhoid on ühtäkki sundkokkuhoid teie endi süül, hajuks ka paradoks nagu küünlasuits. Paraku ka valgus, mida ta andis. Te võite rääkida energiatega vilja tõstmisest, aga kui seda vilja üha vähem juurde kasvab, jääb üha vähemaks ka energiat, millega seda tõsta. Kui tööd teha ei viitsi ja põllul ainult hullamas käite, rullite maha lõpuks viimasegi.
-....
Kisub jälle monoloogiks. Oleks hea meelega dialoogi jätkanud, kuid ei oska. Tegemist on nii kõva raamatuga, et võimalikke vastuseid välja ei pigistanud. Aga pigistame siis monoviisi edasi.
Usk jumalasse või müüti, mis teeb sama välja, annab motivatsiooni ja jõu "ületada oma instinkt". Paljudel meestel tuleb appi kas partneri puudumine üldse või seksuaalne tüdimus ainsast (Coolidge efekt jälle). Põhjuseid on muidugi rohkem, miks meestel tuleb pikemaid pause ja tihti ei olenegi see mehest, vaid hoopis naisest, sellest ainsast. Aga kui need on juba tulnud, kui need üha korduvad, siis on see spermavabrikule selge signaal. Tootmist ja/või selle kiirust vähendatakse kindlasti. Kas hoidub tehas paagi pilgeni täitmisest, et vähendada põletiku riski? Igal juhul väheneb surve ja kogus ejakulatsiooni ajal, mis omakorda vähendab orgasmi naudingut. Kas sealt ongi pärit üleolev suhtumine "tavapärasesse"? Asjatult, sest tavapärastel taastub surve juba ühepäevase puhkusega, "teadliku seksuaalsuse teekond" kulgeb üha nõrgenevas suunas. Kas kõnnib või jookseb, see sõltub "mehele sobiliku ajavahemiku" pikkusest. See on surnud ring, millesse sel moel jõutakse. Millal ja kui kiiresti jõutakse, sõltub ka vanusest. Kui kaua laseb noore tehase noor, kuid professionaalne personal ennast puhkusele ja tagasi jooksutada? Mingi aeg kindlasti on nad viksilt teenistusvalmid ja taastavad algse, looduse poolt seadistatud originaalmahu. Vanema tehase? Millal tekib professionaalsel personalil amatööride tuunimiskatsete pärast trots ja millal muutub see pöördumatuks? Kui mees "leiab endale sobiva ejakulatsioonist hoidumise ajavahemiku", siis saab sellest aru ka tehas, mugandades tootmise vastavalt. Igal juhul ei ole see enam algne maht.
Ma ei arvagi, et algne maht saaks säilida vanadussurmani, nii nagu ei säili silmanägeminegi. Kuid üks asi on vanusest tulenev langus, mis on loomulik ja hoopis teine asi on langus, mille põhjustavad valed eluviisid. Kui ühte võib pidada proportsionaalseks, siis teine toimib eksponentsiaalselt. Mida kauem ajaskaalal midagi valesti tehakse, seda kiiremaks muutub allakäik. Mõlemal juhul töötab aeg mehe kahjuks ja "teadlikel" need mõlemad toimuvad korraga.
Lk 365 on autor joonistanud graafiku, kuidas "umbes" võiks välja näha järjest ejakuleerimise puhul orgasmi tugevuse langus. See graafik sobib mitte enam "umbes", vaid täpselt järjest mitteejakuleerimise puhul spermatootmise languse kohta. Sellest tulenevalt orgasmi tugevuse languse kohta. Nokk kinni, saba kinni!
324 "Ejakuleerimisvõime ei kao loomulikult kuhugi ja selle protsessi saab soovi korral vägagi lihtsasti vallandada." Loomulikult ei kao kuhugi, sest spermatootmine toimub surmani. Autor ise ju samuti kord kuus ejakuleerib. Et ta selle väite just selliselt sõnastas, siis kas ei käigi see tal "lihtsasti"?
Kuid isegi see ei ole peamine. Tähtsam küsimus on see, et kuna tootmist on meelevaldselt vähendatud, siis kas ikka saab "vägagi lihtsasti" taastada ka tootmist? Et oleks mida ejakuleerida juba kakski korda kuus? Koguni kolm? Kui tarbijal pähe tuleb, siis olgu olla! Kuid majandusvärk ei käi nii. Tarbimisel ja harva tarbimisel on väga suur vahe. Ei saa nõuda, et poeriiulid on jätkuvalt täis kaupa, mis on osutunud nišikaubaks. Kui pidevalt on kuu aega nõudmine null, siis leiab soovitu selleks seatud leiunurgast ja ülejäänud riiulil on kõik muu. Ühest
küljest tahate kokku hoida, nagu see oleks midagi, mida on vähe ja
teisest küljest eeldate, et "soovi korral vägagi lihtsasti" on seda palju. Minu soovil, havi käsul! Kui mingi protsessi pärssimiseks on nähtud kõvasti vaeva, tuleb arvestada veel suurema vaevaga selle taastamisel. Ning ka sellega, et algse külluseni jõuab alles sinu poeg.
Muidugi võib olla, et mina liialdan ja tegelikult ongi võimalik "vägagi lihtsasti", kuid kuidas on seda võimalik kontrolllida? Ilmselt ei ole keeruline tantristide hulgast leida 70-80 aastaseid mehi, kes on terve elu olnud "teadlikud", aga kuidas veenda neid tõestama, kui "lihtsasti" asjad päriselt käivad? Kas nad oleksid nõus oma "eluenergiaga" riskima teaduse nimel, et demonstratiivselt ejakuleerida 21 korda kuus? No ei õnnestu esimese kuuga, kasvõi pool, peaasi, et ise! Järgmisel kuul? Mitu kuud peaks seda uurima, et kindlalt veenduda, kui kaua võtab aega tootmismahu ennistamine ja millise piirini on see üldse enam võimalik? Mitme seibi jagu on saba võimeline tagasi kasvama?
Kui autor pidas oma väitega silmas ikka nooremaid mehi, siis milleks? Nooremad peaksidki teadma just seda, mis neid ootab.
Tegelikult on ka hetkeseis tähtis ja muidugi tulebki leida katseks võimalikult suur valik erinevas vanuses mehi, kes on olnud "teadlikud" erineva staažiga. Samuti erineva "sobiliku ajavahemikuga". See tähendab kümneid katsegruppe kokku tuhandete vaprate meestega, kes on nõus džotile viskuma. Samuti tuleb leida veel kümnete katsegruppide jagu erinevas vanuses "tavalisi" mehi, kes mitte kunagi ei ole spermatehast pidurdanud. See tähendab veel tuhandeid mehi. Alles siis hakkaks välja joonistuma graafikul mingid kõverad. Teadlased, palun tehke see ära! Ja ütlen ausalt, mul oleks väga hea meel eksida! Kuid niikaua oleks kõigil meestel nutikam ejakuleerida tihti. Ja kui selgub, et ma eksin, siis on niikuinii tervislikum ejakuleerida tihti. Nii et vahet pole, minu eksimine ei muuda kuidagi seisu. Tervislikum on alati ka nutikam.
Kelle käes on "kontroll", mida autor utsitab "haarama enda kätte" ejakulatsioonist loobumisega? Soovitan katset: Olles seksinud tund, kaks või "koguni kolm", olles rahuldanud naise orgasmidega ja iseenda mitmesuguste alternatiividega, lõpetage orgasmiga. Kui ei õnnestu või võtab see igaviku pusimist, siis järelikult ei käi "vallandamine vägagi lihtsasti" ja te ei oma kontrolli ejakulatsiooni üle. Järelikult ei oma te kontrolli ka energialiigutamise üle, sest "oskaja liigutab energia kubemepiirkonnast kõhtu, südamesse või koguni pähe" - ja kubemesse tagasi. Ei taha tagasi minna? Järelikult olete juba surnud ringis.
Pole ka kiima, kuid peenis on kõva? See on väga hea märk sellest, et loodus ei ole veel lootust kaotanud. See on munga karje, kuid "teadlik seksuaalsus" otsustab näidata kõvale peenisele pikka nina.
311-312 on autor välja mõtelnud muinasjutu, kus ta asendab sõna loodus sõnaga "Vanajumal" ja kutsub üles talle näitama pikka nina kõva peenisega. Ikka ohtralt seksides, saades erinevaid seisundeid, kuid jättes seemne külvamata. Selles taandab ta seemnepurske olulisuse vaid ühele kaardile, mis on soojätkamine. See on looduse eesmärk, kuid eesmärk ja olulisus ei ole üks ja sama asi. Oma eesmärgi saavutamiseks on loodusel präänik - see on nauding. Seemnepurske olulisus on aga jaotatud mitmele kaardile, nagu ma oma nappide teadmistega juba viitasin. Ja kõige tõenäolisemalt on olulisus jaotatud kaardipaki iga kaardi peale, nagu see on kombeks süsteemides, mille kõik osad üksteisest sõltuvad. See on piits. Nagu targad on täheldanud - inimene teeb plaane, jumal naerab.
Lk 52 "Miks me üldse seksime? Seksi algne ja esmane eesmärk on kindlasti paljunemine, ehk järglaste saamine. Teiseks võiks välja tuua naudingu ja orgasmid ning kolmandaks seksi, seksuaalsuse ja suhetega seotud arengupotentsiaali.
1. Järglaste saamine
2. Nauding
3. Areng" Kuid märkimata on jäetud nii vaimne kui füüsiline tervis. Lisan veel ühe:
4.Tervis.
Tähtsuse poolest ei ole ta kindlasti viimane. Pigem esimene või teine. Sõltub, kas vaadata liigi või indiviidi, eesmärgi või olulisuse vaatevinklist. Indiviidina ja ülerahvastatusest valusalt teadlikuna eelistan olulisust - seega paigutan tähtsuselt esimeseks. Sellepärast ei piisa sellest, kui seda lihtsalt mainitakse kaks lehekülge hiljem. Autor oli juba väga lähedal - ainult ühe mõttekäigu kaugusel mõikamisest, kui tähtsa teemaga on tegemist: 54 "Arvamus, et seks on mingi kõrvaline asi, mida muud asjad ei mõjuta või mis muid eluaspekte ei mõjuta, on sama mis arvamus, et see, mis sa öösel teed, ei mõjuta sinu päevase elu kvaliteeti. Võrdlus unega on siinkohal asjakohane, sest kui meil on unepuudus või uni pole piisavalt kosutav, siis meie energiatase langeb ja see mõjutab meie igapäevast sooritusvõimet. Samamoodi on seksuaalsus seotud meie füüsilise tervise, emotsionaalse heaolu, hormoonide ja isegi unega." Aga see mõttekäik jäi tal tegemata veendumusest, et ainult "seksuaalsus" on tähtis ja ejakulatsioon ei puutu asjasse. Sellest tsitaadist ei tulnud sedagi välja, et ta oleks näinud ejakulatsioonil otsest seost "isegi unega". Uni ja seks olid tema jaoks vaid "asjakohane" võimalus kumbagi piltlikult omavahel võrrelda. Vaatamata sellele, kui palju ta terve raamatu jooksul mehi üleolevalt selle eest on halvustanud, et need peale ejakulatsiooni "jäävad magama nagu nott". Ja vaatamata sellele, kui mitu korda ta rõhutab, et peale ejakulatsiooni tõuseb prolaktiin - mis toob une - ei pane autor ikka üks pluss ühte kokku. Kordan rasvaselt üle: "Kui meil on unepuudus või uni pole piisavalt kosutav, siis meie energiatase langeb ja see mõjutab meie igapäevast sooritusvõimet"! Ja see käibki otseselt une kohta ega kõlba piltliku võrdlusena sellise "seksuaalsuse" kohta, millest ejakulatsioon on välja jäetud! Parafraseerin: Kui meil on seksipuudus või seks pole piisavalt orgasmine, siis meie energiatase langeb ja see mõjutab meie igapäevast sooritusvõimet!
Selle asemel, et juhatada mees õigel ajal kotile, üritab ta teda hoopis kottida. Sestap taandas ta selle põgusa näpuviibutuse kokkuvõtliku tähtsuspunktina vaid "energia" tasandile: 54 "Hea tervis ja vitaalsus. Seksuaalenergia kasutamine keha ja vaimu tervise edendamiseks." Energia tasand muutub määravaks alles siis, kui funktsionaalne tasand on lahendatud. Olgu siis looduse seisukohalt positiivselt või negatiivselt. Külvatud või külvamata. Sest alles see määrab energia kvaliteedi püsimise või vähenemise. Ja kvantiteedi püsimise või vähenemise. Kui negatiivselt, siis kvantiteet langeb, sellest juba oli juttu. Kas "teadlikud" saavad ikka olla nii kindlad, et kvantiteedi arvelt tõuseb kvaliteet?
- Haa, sellest ma ju kogu aeg olengi rääkinud, et kvaliteet tõuseb. Avanevad uued võimalused ja nagu mägironimisel ennenägematud vaated uutelt kõrgustelt, kuhu mitte ükski tavaline ei jõua, kuna nad tormavad juba poole mäe peal kiiresti kulminatsioonini... ja ongi kõik. Mott maas, veerevad alla tagasi ja jäävad magama nagu nott just siis, kui teadlikel põnevaks alles läheb.
- Energia kvaliteet ei tähenda seksimise kiirust. Ja kvantiteet tähendab seda, et energiat (spermat) toodetakse rohkem. See tähendab seda, et varu on rohkem ja see täieneb kiiremini. Energia kvaliteet võib olla mõlemal sama, kui võrrelda ühte ühikut, kuid "teadlikel" on neid ühikuid sedavõrd vähem, et saab juba rääkida kvaliteedi defitsiidist. Kvaliteedi summaarne langus ei ole kvaliteedi tõus. See ju tähendabki kvaliteedi vähenemist. Mis puudutab kauem vastupidamist mägironimisel, siis ei ole see energia kvaliteedi küsimus, see on tehnika ja kvantiteedi küsimus. Alpinistil võib olla varustus ükskõik kui kvaliteetne, kuid see varustus, kui teda on vähe, ei roni ise, ega lohista meest kaasa. Pigem liiga palju varustust (spermat) hakkab kahtlaselt sarnanema köisraudteega. Kui varustust on vähe, siis ei jäägi muud üle kui omal jõul turnida, mis jätabki mugavalt aega vaadete pikemalt nautimiseks. "Tavalised" tavaliselt sellepärast liiga kiiresti jõuavadki kulminatsioonini, et energiat on ülearu ja nad ei oska seda veel jagada. Vbl küll, et mõni mees ei hakka kunagi oskama seda jagada. Mis ei tähenda, et kõik "tavalised" ei oleks võimelised seda jagama ja mäge ronima ebatavaliselt. Tark ei torma!
-....
Ja kas on ikka mõtet rääkida ühikute samast kvaliteedist, kui ühes paagis on surve tugev ja teises nõrk? Püssirohu ühiku kvaliteet võib olla ühtlane, aga kui panna seda padrunisse liiga vähe, tuleb kuul pärast lasku torust välja raputada.
Kas see pakubki veerand tundi "teadvuse muutunud seisundit"? Ja kuna seemet on vähe, mahub see nii mehel kui naisel kahe silma vahele? Mis omakorda lubab seda pidada ekslikult "seemnepursketa orgasmiks"?
Lk 344 "Peale ejakulatsiooni tunnevad mehed end lõdvestunult ja uniselt tänu prolaktiini tõusule ja dopamiini langusele. Rammestus pärast ejakulatsiooni on seega just prolaktiini töö. Kuna motivatsioon ja tung on maas, siis ongi sobiv hetk puhata. Olenevalt vanusest võib erinevatel meestel prolaktiinitaseme tõus olla erinev. Nendel, kellel prolaktiin tõuseb vähem, on osa motivatsiooni veel alles. Need, kellel prolaktiin tõuseb rohkem, on aga täiesti läbi. Kes tahab pärast seksi ära kustuda ja magama jääda, võib seksuaalakti ejakulatsiooniga lõpetada. Kes tahab tegusana püsida - tööd teha, trenni minna, loominguga tegeleda, naisega kohal olla, luuletusi kirjutada, veel seksida, äriplaane luua või välja minna - jätku seekord ejakulatsioon ära. Kõrge prolaktiini- ja madala dopamiinitasemega kaob soov asjalikke asju teha. Kõige loogilisemana tunduvad siis võileib, suits, õlu, magamine või Netflix - peaasi, et ei peaks enam pingutama." Kui te olete oma päevatööd, trennid, perega koos olemised, luuletused, naisega seksimised ja ejakulatsiooni kõik ära teinud, siis ärge lõpetage päeva tule kustutamisega, sest siis tõuseb lisaks prolaktiinile ka melatoniini tase ja "kaob soov asjalikke asju teha". Jätke sisse ka arvuti helendav ekraan, et teis säiliks motivatsioon tegeleda veel loominguga ja äriplaanidega, miks mitte veel väljagi minna, selle asemel, et "jääda magama nagu nott". Raske on hoiduda irooniast, aga no mida argumenti peaks leiutama puhuks, kui teile üritatakse kuud rääkida päikeseks? Ja milliste argumentidega? Kirjeldades ejakulatsiooniga lõppeva seksi äratuntavalt õhtusesse aega ja ejakulatsioonita seksi päevasesse, mil on kõigeks muuks veel aega maailm. Sellist vinkli väänamist nimetatakse demagoogiaks. Kellel olekski päeval aega ja tahtmist magada nagu nott pärast ejakuleerimist? Vbl ainult neil, kel eelmise öö uni jäi poolikuks. Ja miks peakski õhtul, kui muud asjad toimetatud, lapsed magama saanud ja lõpuks ometi aeg naisega kahekesi veedetud, jääma veel kauemaks üles? "Sobiv hetk puhata" ei ole mitte ainult siis, kui "tung on maas". Ja jääda magama nagu nott, ei ole mitte "vahel asjakohane", vaid alati asjakohane. Seks ei peagi olema nagu ringrada, kus Till pikalt ees lõpmatult kihutab. Loodus ongi paganama targalt korraldanud kogu selle hormoonidevärgi, et kui endal pole oidu puhata, siis sundida selleks. Ja vaat kes räägib - mees, kes jutlustab eluenergia kokkuhoiust.
Prolaktiin ei tõuse peale ejakuleerimist mitte mehe kahjuks, vaid
õnneks. Tänu sellele ei saa mees ennast seksimisega surnuks kurnata,
nagu ühe hiireliigi isased seda teevad. 194:"Prolaktiin
on seksipolitsei ja raamatupidaja, kes teeb pärast iga pidu inventuuri.
Ta võtab jõuga maha dopamiini ja kannab hoolt selle eest, et mehed
taastuksid ega seksiks end surnuks." Nagu näha, ei ole autoril probleem infos, vaid politseis. Nali naljaks, aga raamatupidamises on küll suur probleem. Ja samuti udus, mis tekib kõikjale ümber liiga kitsa fookuse ... ehkki see tsitaat oli raamatus lausa suurte tähtedega.
Mulle tundub kampaania prolaktiini vastu kahtlaselt sarnane kampaaniale varblaste vastu. Mingi idamaine mõtlemisomapära? Ka varblasi ei lastud puhata, kuni nad surnult maha kukkusid. Mees, kes jutlustas seemnete kokkuhoiust, sai seemnete ikalduse, sest need läksid "kõigeks muuks".
Selgub, et taoism erineb maoismist tähe, kuid mitte tähenduse poolest.
Neid mehi võib olla väga suur hulk, kes ainult tänu ejakulatsioonile saavadki magatud selle vajaliku miinimumi - seitse tundi. See on väga suur võit, kui arvestada, et uni ei ole vajalik mitte ainult ejakulatsioonist taastumiseks, vaid eranditult kõikide kehafunktsioonide taastumiseks. Keegeldamine ja sõrmega stimuleerimine seda efekti ei anna ega serveeri sügavat und. Veel parem uni - veel parem tervis. Jääb ainult küsimus, mida selle tervisega peale hakata?
Enda kogemusest rääkides ei ole ei hommikune ega päevane ejakulatsioon võtnud mitte kunagi vähemaks ei motivatsiooni ega jõudu. Ega järelikult ka energiat mitte. (Lk 46 "Raamatus kasutan ma sõna "energia" selle tähistamiseks, mis on inimtajus subjektiivselt tunnetetav.") Vastupidi, see on andnud kõike seda subjektiivselt tunnetades lausa kordades juurde. Õhtul seevastu peabki ära kustuma isegi ilma seksita ja kustutaksegi sageli seksini üldse jõudmata, kuigi see plaanis oli. Ja põhjus ei ole selles, et eelmine kord ejakuleeriti. Põhjus on selles, et enamus inimesi (mitte ainult mehi), muide, käib sellisel tööl, mis võtab rohkem energiat kui ejakulatsioon.
Ja tihti isegi nendel õhtutel, mil väsimus on nii suur, et aju haub viisakamat plaani kuidas seksist loobuda, juhtub selle plaani untsu minnes ometi, et väsimus ja uni läksid koos plaaniga. Ja magama sunnib vaid kohusetunne homse ees. Ja kui uni siis tuleb, on ta ka "piisavalt kosutav".
Ei tea miks mulle tundub, et päev otsa molutamist võtab isegi veel rohkem energiat kui töö? Mis tundub - "tunnetan subjektiivselt".
Jutt testosterooni ja dopamiini vähenemisest mind ümber ei veena, kui ma tunnen selle mõju positiivsena. Küllap siis teised hormoonid, mis seksi ja ejakulatsiooniga tõusevad, endorfiinid näiteks, kompenseerivad mitte ainult piisavalt, vaid isegi ületades testosterooni ja dopamiini mõju. Juttu energia vähenemisest ei saa ma tõsiselt võtta, kui ma tunnen seda juurde tulevat. Energia jäävuse seadus (8. klass) ütleb, et energia ei teki ega kao, vaid kandub ühelt kehalt teisele. Mitte ainult mees ei anna energiat ära, vaid saab seda naiselt ja vastupidi. Tulemus võib olla viik, kuid mitte null-null isegi siis, kui jäädakse magama.
Jagage naisega nii energiaid kui kõike, mis teil head on pakkuda. Ärge olge kitsid ja ärge võtke eeskuju liivakasti taseme egotaoismist. Ise ei kasuta ja teisele ka ei luba! Sperma väärtus ei seisne temas eneses, vaid väärindamises. Sperma on hea ka naistele, arvavad mõned teadlased, olenemata, kas see siseneb vaginaalselt, oraalselt või välispidiselt. Guugeldage: "Kuus põhjust, miks sperma on kasulik kõigile naistele". Isegi kui efekt on väike, nagu arvavad teised teadlased, on see suurem kui nii mõnelgi "praktikal". Ja nüüd saame lisada ka seitsmenda põhjuse - energia. Saades siit raamatust teada, et sperma on sama, mis eluenergia, siis nüüd ja edaspidi olen õnnelik teadmisega, et jagan seda altruistliku eesmärgiga, naistel ju seda pole. Efekt ikka ei saa olla väike!
Kuidas langevad ja kui kiiresti uuesti tõusevad ejakulatsiooniga seotult dopamiin ja testosteroon, näiteks võrreldes päevase ja õhtuse seksiga? Võrreldes pausitajatel ja purskajatel? Selle mõõtmiseks peaks mees kandma vähemalt nii kaua enda peal hormoon-monitooringu Holter aparaati, kui on tema enda "sobiv ajavahemik". Kui sellist aparaati olemas on. Ilmselt ei ole, kuid autor nimetab lk 425, et on "kümme aastat tagasi leiutatud AI-mudel, mis mõõdab inimese seksuaal- ja eluenergiat ning erinevate hormoonide talitust reaalajas." Hm, see, mis raamatu alguses oli vaid "inimtajus subjektiivselt tunnetatav", on tegelikult juba kümme aastat olnud objektiivselt mõõdetav?
Hormoonide mõõtmine on muidugi iseasi ja see on küll huvitav. Kuid kas nende hormoonide taseme kõikumine tähendab seda, et selle pärast peaks ejakulatsioonist loobuma? Kindla peale tõestab see vaid seda, et need peavadki kõikuma ja seda, et inimene ei ole robot. Vererõhk ja südame rütm muutuvad täpselt samuti päeva ja öö jooksul korduvalt ja selle pärast ei ole veel ükski luuletus kirjutamata, äriplaan tegemata jne elu jäänud elamata.
Lk 355-356 on autoril leitud kolm uuringut, millest ta järeldab, et "testosterooni mõttes võiks spekuleerida, et mehe optimaalne ejakuleerimise tihedus võib jääda kuskile seitsme päeva ja kolme kuu vahele, arvestades, et seitsmendal päeval testosteroon tõuseb ja kolmandaks kuuks on ta langenud." Ühe uuringu puhul toob autor välja, et see viidi läbi kümne täiskasvanud mehega. Ülejäänute puhul ei täpsusta. Järelikult mitte rohkem, sest siis oleks autor valinud suurema numbri. Järelikult isegi vähem, sest muidu oleks autor ütelnud, et kõigis kümme. Ilmselgelt oli kaasatud meeste arv liiga väike, et saada adekvaatset pilti. Sellisesse gruppi ei saa mahtuda kõigist vanusegruppidest erinevate elustiilide esindajaid. Uuriti ju vaid masturbeerivaid ja sellest kolmeks nädalaks hoiduvaid. Aga neid, kes on ejakuleerimispausitajad juba aastakümneid? Kas ikka samad numbrid? Või neid, kes aastakümneid pole koonerdanud?
Kas masturbeerimisenergiaid (ja seega ka hormoone) saab võrrelda energiatega, mida saab ejakulatsioonist naisega? Veel enam - armastatud naisega? Kas käest lastud motiiv on võrreldav motiiviga sinu käte vahel? Kas liblikad kõhus on võrreldavad liblikaga pildi peal? Huvitav, et nii hea meelega energiatest rääkiv inimene võtab nii hea meelega oma teooria tõestamise argumendiks nii mehaanilise katse. Seda enam, et eelnevalt (mitte pärast) oli sunnitud tõdema: 355 "See NoFapi buum on toonud endaga kaasa palju uuringuid, mis on paljuski vastuolulised. Mõned väidavad, et ejakulatsioon ei ole õnnehormoone langetanud, teised jälle, et ejakulatsioon alandab teatud perioodiks nii dopamiini- kui testosterooni taset." Võttes arvesse neid "vastuolusid" ja seda, et hormoone on palju ning neil kõigil on tähtis ülesanne, on ülimalt meelevaldne tõmmata võrdusmärk üksnes dopamiini-testosterooni ja "väärtusliku eluenergia" vahele. Valest otsast lähenemine on ka see, kui "optimaalset ejakuleerimise tihedust" määratakse "testosterooni mõttes". Kui ajada taga ja eelistada vaid nende kahe näitusid, sarnaneb see ettevõtmine õlipalmi istanduse rajamisega, mille tarbeks vihmamets maha võetakse. Bioloogilise mitmekesisuse ülikülluse asemel monoküllus. Väärtusliku eluenergia annab kõigi hormoonide optimaalne tasakaal, mis saabki tekkida vaid tavamoel. Tavakaal eelkõige!
Nii dopamiin kui ka testosteroon ei ole ainult positiivsed hormoonid. Nihkes testosteroon ja matšotamine - kui ajud on kolinud testosterooni ja meest juhib tema primitiivne pool - see ei vaja pikemalt kirjeldamist, kes siis osse ei tea! Samuti dopamiin, kui see kuhjub aju alumistesse piirkondadesse, võib kaasa tuua luulusid, psühhoose ja skisofreeniat. /Psühhoos ja aju. Peaasi.ee/
Ja kui mõelda, et nihe ja kuhjumine juhtuvad korraga ... paraku ka see ei vaja kirjeldamist.
Veel testosteroonist: Lõuna-Korea teadlased uurisid Korea ühe pikemaajalise Joseoni dünastia (1392-1910) hästi dokumenteeritud andmeid. Ja leidsid, et eunuhhid elasid 14-19 aastat kauem kui ülejäänud mehed. Mis jätab mulje, et neil oli palju eluenergiat, kuna ei raisanud seemet. Aga nad ei saanudki ju raisata seda, mida neil ei ole. Tuleb välja, et mitte sperma ei ole eluenergia, vaid selle puudumine. "Teadlikud" järelikult eksivad täiega, kuid on kogemata õigel teel, pidurdades spermatehast. Kuid ka see järeldus ei ole peamine. Teadlased seletavad seda fenomeni hoopis süngemalt: "Uurijate sõnul võib eunuhhide kõrge vanuse taga olla suguhormooni testosterooni puudumine. Kõrge testosterooni tase võib nõrgendada immuunsüsteemi ning tuua kaasa koronaararteri haigusi." /25. sept. 2012 Elu24 "Eunuhhide eluiga on pikem."/
Loomulikult "võib olla", sest täpsema diagnoosi panemiseks jäävad kõik kõnealused mehed uurimise haardeulatusest välja. Aga kui uuriti "dünastia" arhiivi, siis on minu esimene küsimus, kas
sisaldas see ainult õukonda või ka talumehi? Kui
kõiki mehi, siis teine küsimus on, et kas raske töö ja viletsama
toitumisega talumeeste eluiga sõltus ikka ainult testosteroonist? Sama
küsimus sõdurite kohta, ehkki süüa said nad vbl paremini, kuid ohud?
Valitsejad ise on läbi aegade kippunud kogemata mürki jooma ja pistoda
otsa komistama. Tõenäoliselt elasid eunuhhid kõige paksema
või sees. See võib seletada meeste eluealõhet teisest rakursist ja seda pisut
tasandada, aga see ei muuda muidugi fakti ennast, mis puutub
testosterooni halbu külgi.
Tegelikult ei olegi selles uudises, kui järgi mõtelda, midagi üllatavat, sest kassid-koeradki pidid kauem elama, kui neid on steriliseeritud. Seda muidugi alles pärast seda, kui nad narkoosist elusalt toibuvad. Üllatav on see, et vahe on nii suur.
Et teada saada, kui palju vähendab sperma otsa lõppemine seksuaalenergiat, oleks küll vajalik teada saada ka seda, kui paksu või sees elasid valitsejate naised eunuhhi egiidi all? Vaga vesi, aga kui sügav põhi? Arvata võib, et mida rohkem naisi haaremis, seda lahjem või ... kuid kas Coolidge efekt toimib ka eunuhhide puhul?
Sellest tulebki siis ejakuleerimise seos südame ja veresoonkonna värgiga. Järelikult on ääretult vajalik hoida testosteroon ohjes sellega, et testosteroon langeks võimalikult tihti.
See uudis, et testosteroon ei olegi "väärtuslik" eluenergia, on "teadlikele" kindlasti halb löök allapoole vööd. Teisest otsast hea, sest kes ei tahaks pikemat elu? Aga selleks tuleb teha kõigepealt valik, kas eelistada "vägevat tunnet" või eunuhh ise teab mis tunnet. Kas loobuda testosteroonist, mis selgub, et on hoopis elupõletamisenergia? Kuidas saavutada pikk iga, säilitades munad? Kui väidetav pikk iga, mis saavutatakse "seemet tagasihoidmise praktikaga" on tõsi, siis järelikult on võimalik elada kaua ka koos munadega. Järelikult munad ei tähenda ilmtingimata kõrget testosterooni. Ka oomegal on munad. Ja kui võti on ejakulatsioonist loobumises, siis järelikult pikemas perspektiivis toobki see kaasa ka testosterooni vajaliku languse. Palju suurema languse kui ejakuleerides. Võib selguda, et just seda, millega hoopled, sul tegelikult pole. Ja võib selguda, et see, millega hoopled, ei tasugi hooplemist.
See uudis on halb uudis ka "tavalistele". Isegi kui neil puudub komme hoobelda.
Lk 310 "Tavaseksuaalsus käsitleb seemnevedelikku lõputu ressursina, mida võib ohjeldamatult kulutada, sest keha toodab seda kogu aeg juurde.
Teadlik seksuaalsus võtab seemnevedelikku aga kui vitaalset eluenergiat, mida tuleks säästa ja võimalikult vähe raisata, sest seda eluenergiat kasutab keha ka kõigeks muuks. /.../
Kui seeme on ainus, millel on vägi elu luua, on tegu ühe võimsaima ainega maailmas, ning kuna millegi tootmiseks kulub alati energiat, siis võib spekuleerida, et väärtusliku seemne tootmiseks kulub suur hulk väärtuslikku ressurssi. Võimalik, et seemne tootmine on keha üks kõige energiakulukamaid protsesse, nagu väidavad iidsed seksuaalõpetused." "Võimalik, et"? Kas on siis või ei ole? Hangi vastused, siis ei pea pugema "iidsete" õpetuste seljataha.
Tavaseksuaalsus mitte lihtsalt ei "käsitle", samuti ta ei "spekuleeri" ega kasuta väljendit "võimalik et", vaid teab, et keha toodab seda kogu aeg juurde. Järelikult vastupidiselt "teadlikule seksuaalsusele", mis usub, et seda on vaid piiratud kogus. Tõsi, et selles raamatus ei ole ühe ämbri jutuga otseselt ämbrisse astutud, kuid miks on vaja siis paigutada ennast tavaseksuaalsuse "käsitlusega" opositsiooni, kui tegelikult sellele vastu vaielda ei tahetagi? Järelikult tahetakse vaielda ja isegi väga, kuigi sperma piiratud koguse jutust ollakse olnud sunnitud loobuma. Ok, mis jäi siis järgi? Et hoopis energia on piiratud, mis on vajalik sperma tootmiseks? Kuidas saab ka see olla piiratud, kui keha toodab spermat kogu aeg juurde? Koguni seda rohkem, mida rohkem kulub. Ressurss, millest toodetakse, on piiratud? Nii ressurss kui ka energia on piiratud siis, kui ei sööda korralikult ja mitmekesiselt. Ja see võib tõesti olla probleemiks ringkondades, kus "vaimsuse" saavutamiseks leiutatakse nippe, lootes pääseda päriselt vaja minevast intellektuaalsest tööst. Nippide hulgas on ka askees. Selleks, et olla vaimne, ei pea välja nägema piinatud geenius.
Tegu võib olla "ühe võimsaima ainega maailmas", kuid selle tootmiseks kasutatav energia on ikka täpselt sama, mis kulub naha, lihaste, luude, vere jne rakkude loomiseks. Energia ei muutu müstilisemaks ega suuremaks, kui selle produkti "ei osata laboris järgi teha". Ikka algab kõik päikesest ja läbi fotosünteesi peab jõudma lõugade vahele. See on eluenergia, millest sperma on ainult üks tilluke osa, mitte eraldi seisev tervik, mis nagu kõrguks "kõige muu" kohal. Kõrgub ikka päike.
Ja just nimelt - seda sama energiat kasutabki keha ka kõigeks muuks. Mis ei tähenda, et sperma tootmine jätaks selle pärast "kõik muu" millestki ilma, mis annaks põhjust inimesel ise dispetšeriks hakata. Oma arrogantsuses ja ignorantsuses paistab inimesele tihti, et jõgi voolab valepidi ja seda on vaja sundida keerama tagasi.
Ma ei usu, et "seemne tootmine on keha üks kõige energiakulukamaid protsesse." Kui see nii oleks, siis tema tootmine ei oleks nii pillav. Mitte ainult inimese puhul, vaid kõigi teiste liikide puhul samuti. Olgu need siis seemnerakud või õietolm, loodus teab, et oma sihtmärgini jõuab vaid murdosa. Sellepärast toodetakse palju ja käiku läheb kogu toodang ja mitte midagi ei pea hoidma "kõigeks muuks". Sellegi poolest kõik muu vohab ja lokkab, et mitte öelda pulbitseb ja kobrutab. Tüved paisuvad ja oksad sirutuvad, ilma, et nad oleks tolmu "säästnud" seda tolmukates kinni hoides. - Ei luba tuulele ja mesilasele ega kõrval olevale emakale, sest endalgi vähe?
Pigem jääb mulje, et see on kõige väiksema energiakuluga protsess - lihtsalt nii muuseas, kõige muu kõrvalt. On siis "tegu ühe võimsaima ainega maailmas"? Kui "teadlikud" on avastanud võimaluse oma energiad ammutada spermatosoidi aatomi tuuma lõhustumisest, siis jah. Nobel ootab! On ta siis vähemalt ""ainus", millel on vägi elu luua"? Kivistunud mehekeskne maailmapilt. Nõnda juhtub, kui ilma mõtlemata tuua tuhandete aastate tagune õpetus tänasesse. Ei ole ainus! Ilma emakata on ta vaid tolm tuules.
Tõsi, et on palju taimeliike, mis õitsevad vaid üksainus kord. Või teised ülipikkade vahedega paar korda oma elus, jättes mulje, nagu oleks see kõige energiamahukam protsess. Ja seejärel surevad, jättes mulje, nagu just sellega oleks kaotanud kogu eluenergia. Samuti putukaid, kes paarituvad vaid korra, jättes muljeid. Kuidas on võimalik, et "väärtuslik eluenergia" osutub tegelikkuses maniakaalseks sarimõrvariks? Nii need taimed kui ka putukad elavad siiski oma lühema või pikema elu elujõuliselt, sest väärtuslik eluenergia tähendab hoopis toitu. Isegi ühepäevikulised elavad tegelikult kolm aastat ja sellised taimed isegi sadu aastaid, olenevalt liigist. Meil on lihtsalt vedanud, et tänu Aphroditele käib inimestel see asi inimeste moodi. Kelle moodi eelistavad "teadlikud"?
Igaks juhuks ütlen ka seda, et kui kellelgi peaks olema ahvatlus võrrelda spermatosoidi taime seemnega - sest kombeks on neid nimetada sama nimega - siis viimane on võrreldav pigem lootega. Seemnete puhul on emas- ja isasenergia juba kokku saanud ja moodustunud päriselt väärtuslik eluenergia. Kuid ka see on esialgu vaid elu potentsiaal, millest realiseerub omakorda murdosa. Enamasti süüakse seeme ära või satub ebasoodsale pinnale, mis on sisuliselt ära söömine pinna poolt, muutes pinda aina soodsamaks. Ära söömine tähendabki, et see läheb kõigeks muuks. Loodus on ka sellega arvestanud ja kuna see on talle isegi kasulik, siis on see ka eesmärk. Loodusel ei ole probleeme energia jäävuse seaduse mõistmisega, sest see on tema enda seadus. Loodus teab, et kõik on tervik ja mitte midagi ei lähe päriselt kaotsi ja pole põhjust tunda millestki kahju isegi siis, kui see juhtub olema "keha kõige energiakulukam protsess". Kuni päikest, vett, hambaid ja töökäsi jätkub, lisandub ka energiat nii seemneks kui kõigeks muuks. Evolutsioonil on aega olnud sadu miljoneid aastaid, et töötada iga liigi jaoks välja kõige efektiivsem mudel. Kõik on parlanksis, ei pea virisema, istu lauda ja naudi menüüd. Aga ei - kord on kärss kärnas, kord on maa külmand...
Härrad "teadlikud", mul on teile hea uudis. Te võite seksida nii palju kui tahate ja te ei pea loobuma ka ejakulatsioonist. Olles küll väga kitsid, mitte raatsides seda jagada, saate te ikkagi säilitada sperma vaid iseenda "kõigeks muuks" - lihtsalt sööge see ära. Pole hullu, kui saate hakkama oma eesnäärme sõrmega masseerimisega, saate hakkama ka sellega. Terviseriskid on maandatud, teie munad hingavad kergendatult ja on tänulikud. Teie eesnääre ja süda on rahul. Ja kõik teisedki organid ühises ketis rõõmustavad lauldes, et idaokupatsioon lõppes ja ollakse taas vabad. "Kõigele muule" mõjub turgutavalt vähemalt viiel erineval moel (erinevalt naiste kuuest) ja mingil moel ei tee teid ka paksuks. Hundid söönud, lambad veel tervemad.
Näärmete kaudu imendumine on nagu ventiil, mis on tõenäoliselt mõeldud avanema viimase võimalusena, siis kui rõhk on juba ohtlikult kõrge. Mitte ühtlase vooluna juurde ja ära. Kui ta teeks seda ühtlase vooluna, siis tekib küsimus, miks ta ei võiks kohe otse kasutada ressurssi "kõigeks muuks"? Milleks toota spermat, et seda kohe mujale imendada? See on ju omakorda energia raiskamine. Ilmselt lõpuks tehas loobubki mõttetust ringmajandusest ja "teadlikud" saavutavadki oma eesmärgi - otse "kõigeks muuks". Kuid sel juhul ei lähe mitte sperma "kõigeks muuks", vaid toit läheb otse kõigeks muuks, nii nagu ta seda kogu aeg teebki. Siis hakkab ta seda tegema lihtsalt selle võrra rohkem, mis spermatehase pidurdamisega üle jääb. Nagu eunuhhidelgi. Või nagu steriliseeritud lemmikloomadel, kes tänu ressursside ja energia kõigeks muuks minemisele kipuvad kõige muu juures paksuks minema. Kuid siis ei saa ju enam rääkida spermast, mis läheb kõigeks muuks. "Seksuaalenergiaks", "eluenergiaks" ja spermaks saamisest ei saa see osa burgerist ega rootsi lauast enam unistada. Nagu eunuhhidki võivad sellest vaid unistada. Kas sperma on vähemalt "väärtuslik"? Selle üle eunuhhidel ei ole saanud olla valikut. Kuid arvan, et küllap nad seda väärtustada oskasid, nagu vang vabadust. "Teadlikel" on valik, kuid nad otsustavad teadlikult, et sperma isegi ei vääri selle tootmisse panustamist.
Kuid oletame, et mitte veel ei toimu ühtlane vool. Oletame, et koguneb ega imendu ja lõpuks lamandub. Loomulikult imendub iga lamandunud vili lõpuks maasse ja saab kõigeks muuks, kuid see võtab tunduvalt rohkem aega kui selle ära koristamine kõigeks muuks. Lisaks sellele, et ventiil võib jupsida, jääb ikkagi küsimus, mis toimub senikaua? Senikaua on kõik ooterežiimil. See oli nüüd minu spekulatsioon. Aga kui mul peaks olema õigus, siis kas on see energia kokkuhoid kõigeks muuks, andmata samal ajal energiat "kõigeks muuks"? Kui "kõigele muule" ei anna, siis millele sel ajal annab? Ilmselt repressiivorganitele - patoloogiatele. Mis on tegelikult ju samuti osa kõigest muust. Nad teavad täpselt, millal ja kus varitseda enda suutäit. Nagu krokodillid gnuusid suure rände ajal, kui need jões olevate takistuste otsas kuhjuvad. Ja mis garanteerib, et imendumisel seda sama ei juhtu? Ka savann on kiskjaid täis. Patoloogiad ootavad ekstrasuutäisi mitte ainult kubemes, vaid üle keha.
"Subjektiivselt tajutavaid" energiaid on raske mõõta. Talletatud
energiat, mis on saanud kõigeks muuks, on juba palju lihtsam. Kui võtta ühe keskmise puu juurte, tüve,
okste ja lehtede aastane juurdekasv kõik kokku,
siis selle põlemisel saab ahju või paar tuliseks kütta. Sama aasta õietolm
vaevalt rohkem annab, kui säraküünla efekti.
Kust kohast võtavad kõik taimed, linnud ja loomad, kaasaarvatud inimene, oma eluenergia ennem suguküpseks saamist? Ja kust võtavad selle kõik emased, kellele loodus sellist paketti ei kingi? Ikka sealt samast, kust see tuleb ka pärast suguküpseks saamist. Järelikult ei ole suguküpsus eluenergiaks vajalik tingimus. Järelikult sperma ei ole "väärtuslik eluenergia". Ja isegi sugulise paljunemise poole ei pea vaatama. Piisab kui paljuned pooldudes. Toida viirust ja vaatamata sellele, et temal pole piiskagi spermat, võib tal olla eluenergiat sinustki rohkem, kes sa kiivalt oma paagitäie otsas istud.
Guugeldasin taoismi kohta ja ennäe mis argumendiga algas artikkel: "Fakt, et tao seksuaalenergia kasutamise põhiprintsiibid on salajase suulise pärimusena paari tuhande aasta jooksul ellu jäänud, on parim tõestus, et sellekohased teadmised toimivad." - Järelikult paremaid tõestusi pole paari tuhande aastaga lisandunud? Kas ma peale sellist algust lootsin leida sealt paremaid tõestusi? Loomulikult mitte, nii et austasin konfidentsiaalsust ja minust jäi salajasus rikkumata.
Miks usaldatakse suulise pärimusministeeriumi suuline saladusportfell selliste ametnike kätte, kes on grafomaanid?
Kui õpetuse või uskumuse vanus on teie jaoks piisav tõestus ja sõna "iidne" äratab teis pikemalt mõtlemata usaldust, hankige endale ninasarviku sarv ja teil pole enam vajadust muretseda "väärtusliku eluenergia" üle. Fakt, et ninasarviku sarve kasutamise põhiprintsiibid on tuhandeid aastaid suulise pärimusena ellu jäänud, on parim tõestus, et rumalus on jääv. Ja see, et varsti ei saa enam ütelda ninasarvikute endi kohta "ellu jäänud", on parim tõestus, et rumalus "toimib".
Juba iidsetest aegadest on igasugust hullu pandud, mida siiamaani kiputakse uskuma. Miks eelistada ühte teisele? Võtkem ikka kõik, sest need on "iidsed".
Kas te olete kunagi telefonimängu mänginud? Mis juhtub ühe minutiga ja mida arvata veel tuhandetest aastatest? Kas ühe ämbri jutu ilmumine ja salapärane kadumine on telefonimängu efekt? Või on just see info nii "salajane", et seda on keelatud kirjalikult edasi anda? Suulise pärimusena olen seda mitmeid kordi juhtunud kuulma ja korra sain ka lugeda vastavate õpetuste "vaimsusest" kantud raamatust. Siin raamatus on see väga tugevalt ridade vahel. Ja seda ei tõrju välja sealt ka selle nimetamine vanasõnaks: 362 "Noorele mehele on antud ämbritäis spermat, ta peab hoolikalt valima, kuhu vakku ta selle valab" - Tiibeti vanasõna Ega ka mitte see, kui tanki pannakse Mantak Chia: 362 "Maailma üks tuntumaid seksuaalsuse õpetajaid Mantak Chia, väidab, et mehel on oma reservuaaris umbes 5000 ejakulatsiooni elu jooksul." Vabandan tähenärimise pärast, kui miskit on tõlkes kaduma läinud, aga kas ta tõsimeeli väidab, et lausa "reservuaaris", mitte reservis? Valus on fantaseerida sellisest reservuaarist. Tõlkija ees ei ole muidugi põhjust vabandada.
Miks autor laveerib sõnadega"usutakse et" jms ja poeb kellegi teise selja taha, et sealt loopida palli samasse ämbrisse? Niikuinii kõrguvad "teadlikkuse" selja tagant mitmetuhande aasta kõrgused kõrvad. Mis seal enam häbeneda, need on kaugelt näha. Miks autor ei astu ette ega võta vastutust, üteldes otse välja, et
mees peab kokku hoidma sellepärast, et ainult üks ämber on eluks antud? Kas laveerimist põhjustab mõistus, mis vaikselt sosistab kuklasse sajandinumbrit - 21. meie aja järgi? Kui selge on mõistus, mis keeldub kuulamast iseennast, lükkab esinemisjärjekorra tundele ja siis jääb teda ka uskuma? Sest samal ajal karjub tunne kõrva - 10. enne meie aega. Üsna ebamugav olukord, kui tahad truuks jääda miinus kümnendale sajandile, kuhu sõrm antud, samal ajal tahad välja anda raamatut olude sunnil kahekümne esimesel. Ma arvan, et tuhanded jüngrid väärivad seda samuti teada. Kogu jutu ebaloogilisus, vastuolud ja paradoksid muutuksid hetkega mõistetavaks ja asjad loksuksid paika. Iseasi, kas õigesse paika. Kui oleks selline 5000 laenguga magasin ja viimase padruni järgi kukk enam ei kire, vaid teeb tühja plõksu, siis oleks kõik õige ja tasuks kokkuhoida. Pole olemas sellist. Ja reservis on mehel täpselt 3-4 laengut rohkem kui ta iganes kulutada jõuab. Või siis ikkagi mitte. Milleks tehas pausitajale nii palju peaks varuks tootma? 3-4 varu on ikka nendele, kellel seda igapäevaselt vaja võib minna. Miks talle üldse varud? On üsna tõenäoline, et "mehele sobiva ajavahemikuga" õpib tehas tootma talle vaid ainult ühe portsu ilma mingite varudeta. Varud on juba kadunud kõige muu täitmatusse kurku. Kõik muu on nagu ahjualune. Aga noh, väikese mööndusega pakun, et "teadlikul" võib olla reservuaaris 1001 imelist muinasjuttu, kui reservis võiks olla 15004 imelist tõsijuttu.
Mis juhtuks, kui sosin muuta kõvaks hääleks ja tunnistada avalikult, et ämber tähendab eksitust ja seksitust? Kõik mitutuhat aastat jookseks ajaloo liiva? Ma ei näe rohkem midagi, mis seda õpetust koos hoiaks, kui et ämbri toetavad seinad. Pole hullu, miski ei kao, sest muuseumide riiulid ootavad selliseid ämbreid. Kui neid ükskord valgete kinnastega käsitletakse, saab ära võtta ka 24/7 toimuva valve valge ninasarviku pealt. Väga palju väärtuslikku elu ja energiat säästetud.
Saime vähemalt teada, et ämber on sealkandis 25 liitrine. See on peaaegu kolm korda suurem, kui meie ämbrid. Kolm korda ka raskem täidetult, nii et ma ei usu, et selliseid ämbreid seal täna, ega ka 3000 aastat tagasi kasutati ja vanasõnas silmas peeti. Järelikult Mantak Chiale sosistas samuti miski. Kuid ega siis mingid teadmised tohi usku segada. Tsipake koguse kohendamist ja rohkem rõhku energiatele, mida mitte keegi niikuinii ei suuda tõestada ega ümber lükata ning käib küll! Usume aga rõõmsalt hiinlaste moel edasi, paradoksiankur järele lohisemas. Teadmiste kaablid - my ass!
1tl (1 seemnepurse) = 5ml
1l = 1000ml = 200 seemnepurset
5000 ejakulatsiooni jagatud 200 = 25 liitrit
Oletame, et mees taastub aastas 165 päeva ja 200 korda purskab, siis on tal isegi selline üüratu ämber 25 aastaga ammendunud. Ülejäänud 40 aastat või rohkem?
Kindlasti ei ole mingi piir täita selline ämber ka 15 aastaga ja järelikult terve elu jooksul 3-4. Olgu või Mantak Chia, kuid ta ei saa väita, et sellisel mehel on vähe "väärtuslikku eluenergiat" ja "vitaalsust", et see välistaks loomingu, äriplaanid, musitseerimise, kaaslase ja perega aja veetmise jne tööd ja tegemised, et tal puudub motivatsioon ja et selline ei jaksagi teha muud kui "magada nagu nott" või "juua õlut" ja istuda "NetFlixis". See kõik ei sõltu ejakuleerimisest, vaid vaimsusest, ilma jutumärkideta! Ajalugu ju näitab, et enamasti on suured meesloojad olnud kõrge vanuseni ka suured naistemehed ja ärge üritagegi väita, et nad "seksisid palju tahtsid, kuid hoidusid ejakulatsioonist". Kas mitte päris vaimsus ei ole hoopis see õige eluenergia? Tõsi, et leidub ka vastupidiseid näiteid, mil suured loojad on olnud pigem oomegad, kuid siis on ainult nende looming tunnustatud suureks, samas kui vitaalsusega polnud eriti kiita. Kui vähene seks ei tee meest eluenergiast pakatavaks, siis milline iva "teadlikkusel" üldse on?!
359-360 "Taoistliku koolkonna, hetkel maailmas üks tuntumaid õpetajaid Mantak Chia pakub järgmise soovituse. 20-aastane mees võib ejakuleerida iga nelja päeva tagant, 30-aastane mees iga kaheksa päeva tagant, 40-aastane mees iga kümne päeva tagant, 50-aastane mees iga kahekümne päeva tagant ja 60-aastane mees võiks ejakulatsioonist üldse hoiduda.
Radikaalsed tantrakoolid soovitavad ejakuleerida ainult siis, kui on soov lapsi saada. Leebemad tantrakoolid soovitavad ejakulatsiooni sageduseks sama, mis on sobiv veredoonorluseks. See on iga kaheksa nädala tagant. Üks tantrakool väidab, et ejakulatsiooni tihedus peaks olema nii, et kevadel võib seda teha mõõdukalt, suvel ja sügisel harva ning talvel peaks ejakulatsioonist üldse hoiduma."
Uhh, radikaalseks nimetan mina juba Mantak Chiat, kelle soovituste kohaselt tohib mees niisiis ejakuleerida vaid 1900 korda, ehkki "reservuaaris" on tal 5000. Tasus siis kogust pea kolm korda tõsta, kui kasutada sellest võib endiselt sama vähe?! Ja need ülejäänud 3100 on siis mõeldud "kõigeks muuks"? Kui ta just ei pidanud silmas, et need on mõeldud ennem 20 eluaastat? Ilmselt mitte. Olen veendunud, et sellise eluviisiga on mehel, kes saanud kuuekümneseks, järgi veel kõike muud kui 3100. Kõige muu otsas võib ta sellest vaid unistada. Mida nii väga tal on enam "hoiduda"?
Mulle ei anna rahu see ämbri suuruse teema. Ja just sellepärast, et nr 1900 ongi tavalise ämbri suurus. Järelikult on "vanasõna" võetud ikkagi aluseks, tehtud arvutus ja jagatud see eluaastate lõikes laiali. Aga missugused arvutused on 5000 taga? Või uurimused, sest on ikkagi 21. sajand ja Mantak Chia peaks olema hetkel elus?! See nr lihtsalt peab olema täiesti lambist. Miks siis ikkagi ligi kolm korda suurem?
Kas 3000 aastat tagasi tohtis mees samuti ära kasutada jämedalt võttes ainult kolmandiku? Mis teeks siis 1900 asemel ümardatult 600. Mis on kolme tuhande aastaga muutunud "kõige muu" rindel, et nüüd on selleks vaja vähem säästa ja anda armulikult juurde, millest säästa? Üks mis kindel on see, et juurde on tulnud teadmisi. Kuid mitte kolm korda rohkem, vaid hoomamatult rohkem. Selleks ei ole vaja spermat üldse säästa, et endale huvitavad teadmised õpikutest välja otsida või kasvõi guugeldada. Teadmine, et mehel toimub sperma tootmine surmani, koos kõigi sellest tulenevate järeldustega, peaks olema esimene teadmine, mis igat taoisti, tantristi ja muidu "teadlikku" peaks huvitama. Fakt, et Mantak Chia suurendas "reservuaari", näitab, et see teadmine ei ole talle päris võõras, kuid fakt, et ta seda endiselt püüab siduda konkreetse kogusega, näitab, et järeldused on talle väga võõrad. Kriitika kartuses koguse suurendamine kolm korda, ei tähenda kriitika vähenemist kolm korda. Hea katse!
Nn "radikaalseid" tantra soovitusi nimetaksin mina lausa ultraradikaalseks, ekstremistlikuks ja fundamentalistlikuks usufanatismiks. Kas leiduks veel epiteete, mis iseloomustaksid soovi elust eemalduda läbi usu? Kui ei ole, väärib leiutada. Pakun ortotoksiline näiteks.
Lk 361 väitis autor, et "taoistid ja tantristid, kes ejakuleerivad harva, on vitaalsed ja seksuaalselt aktiivsed veel väga kõrges eas". Palun konkreetsemalt, mida tegelikult tähendab "seksuaalselt aktiivne"selles ringkonnas? Seda me saime nüüd teada, et nullejakulatsiooni. Järelikult selleks, et hoiduda eesnäärme probleemidest, mida neil on väidetavalt "kordades vähem", jääb 60+ meestel üle vaid sõrm tagumikus eesnäärme masseerimine ja keegeldamine. Seda ometi ei saa nimetada seksuaalseks aktiivsuseks, nii et oleks vajalik teada, kui autor juba sellise väitega argumenteeris, et mitu korda kuus seksimist pälvib tiitlit "seksuaalselt aktiivne"? Kui erilise eeliseid paremaks kiita, siis on vaja täpseid numbreid, mida "tavalisega" saaks võrrelda.
Taoistlikust koolkonnast rääkides lõpetab autor sellise väitega: 57 "Kasutades energiaid õigesti, mitte neid raisates, saavutame terve ja energiast pakatava keha, mille tulemuseks on 80-90 aastased ikka veel seksuaalselt aktiivsed ja terved inimesed - ja neid pole Hiinas ega Jaapanis vähe." Nii et lugeja peaks olema kohe veendunud, et kõik need seksuaalselt aktiivsed vanad hiinlased ja jaapanlased on terve elu olnud spermakoonorid? Selline loogika siis tagataskust. Vastan samaga. Euroopas, Aafrikas, Ameerikas ja Austraalias pole samuti vähe sama vanu tervisest pakatavaid mehekehi, kes on seksuaalselt aktiivsed. Sellega on viigis ja võidupunkti "tavalistele" toob see, et kõik need põhja, lääne ja lõuna vanad ei ole kindlasti koonerdanud ei seemne ega ka järelikult energiaga. Ja boonuspunktiks see, et nad kindlustavad endale parema une eas, mil unetus kipub eriti aktuaalseks muutuma. Tuletan meelde, et "kui meil ei ole und, või uni ei ole piisavalt kosutav, siis meie energiatase langeb ja see mõjutab meie igapäevast sooritusvõimet".
Paluks korralikku statistikat koos elustiili eristusega: kui palju neist on "tavalised" ja kui palju neist on "teadlikud". Samuti kummagi keskmised seksinumbrid kuus. Ilma uuringuteta omavad sellised tsitaatid väärtust ainult raamatu paksendina.
Kui testosteroon on väärtuslik elu- ja seksuaalenergia, mille kohta autor otsib välja uuringuid ja teeb järeldusi ja rehkendab "testosteroonist lähtuvalt optimaalset ejakuleerimise tihedust", siis kuidas sobib see Mantak Chia soovitusega 60+ meestele? Kas nemad ei vajagi enam seksuaalenergiat selleks, et olla "seksuaalselt aktiivne väga kõrges eas"? Sest peale ejakulatsiooni "kolmandaks kuuks on ta (testosteroon) langenud" (356). Kui ejakulatsioon seda enam kunagi uuesti ei tõsta, siis järelikult polegi see üldse tähtis? Kui noorte meeste puhul tasus testosteroonist teha suure jutuga suure numbri, siis vanematel ei tasu enam üldse numbrit teha, käib number null küll? Seda kärbsepesa võib nimetada ageismiks. Ja peab nimetama seapesaks peas, kust isegi sellist suuremat sorti vastuolu üles ei leia.
Lk 311: "Spermatogeneesi täistsükkel on 50-74 päeva ning idamaiste õpetuste järgi taastubki mehe energia täielikult peale seemnepurset alles umbes 75 päevaga. /.../ Kui see tõesti nii on, siis on nutikas seda energiat säästa." Lk 365: "Mehe keha toodab 1500 spermatosoidi iga sekundiga. See teeb 90 000 minutis, 5,4 miljonit tunnis ja umbes 130 miljonit päevas. Tundub, nagu oleks seda üüratult palju ja võib tekkida küsimus, mida ma siin säästma pean, kui seda nii ohtralt toodetakse? Ejakulatsiooni kogus on keskmiselt üks teelusikatäis ehk umbes 3 grammi, aga see võib olla ka 2-6 grammi. Ühe ejakulatsiooni jooksul väljutab mees ainult osa oma paagist ja seepärast on ühel usinal mehel võimalik mõne tunni jooksul teha 4-6 ejakulatsiooni, enne kui seemnevedeliku varu ammendub ja ta täielikult rammestub. Mehe keha toodab miljoneid seemnerakke iga päev, aga seemnerakkude küpsemise tsükkel (spermatogenees) on 50-74 päeva. See on aeg spermatosoidi tekkest kuni eluterve ja väeka spermatosoidi küpsemiseni. Kui mees ejakuleerib lühikese aja jooksul mitu korda järjest, siis on välja purskuvas vedelikus vähem seemnerakke." Oletan, et 50-74 tähendab seda, et 50 noorematel ja "tavalistel", 74 vanematel ja/või "teadlikel".
Lisan veel ühe ekstravajaliku numbri: ühes teelusikatäies (üks purse) seemnevedelikus on 200-500 miljonit spermatosoidi. Kui ööpäevas toodetakse umbes 130 miljonit, siis järelikult taastab tehas kaotatud koguse 1,5-3,5 päevaga. Ning isegi need paar päeva ei tähenda mehe taastumist sügavalt põhjast, sest nagu autor oli sunnitud möönma: "ühe ejakulatsiooni jooksul väljutab mees ainult osa oma paagist" ja 3-5 korda jääb tagavaraks. Järelikult selleks, et paagis oleks stabiilselt 3-5 üle, võib mees ejakuleerida vähemalt ülepäeva. Järelikult see ongi igale mehele sobilik pikim ejakulatsioonist hoidumise ajavahemik selleks, et säilitada tehase poolt pakutud sperma = seksuaalenergia = eluenergia toodangu maht. Mehed, kes te pole leidnud endale nümfomaanist naist, unustage iidne ebausk, ärge kuulake tao kukkumist ja fäppige rahulikult edasi. Kõik halb, mis raamatus kirjeldatult sellega kaasneb, on nõrk argument selle halva vastu, mis kaasneb ejakulatsioonist loobumisega. Ja hea naise leidmisega kaob niikuinii kõik halb.
Mina ei paneks tervise vastu kaalule mitte midagi. Lihtsalt ärge arendage kiirust kolm korda tunnis.
Kas autor teab mõnda nii "usinat" meest, kes on "mõne tunni jooksul" teinud 4-6 ejakulatsiooni? Kui see ka teoreetiliselt on võimalik, siis on ta tõepoolest tühi. Kuid ta peab ootama 2-3 päeva, mitte 74. Ja needki 2-3päeva "võib ta seksida palju tahab". Tõenäoliselt ta palju küll ei taha. Kuid läbinähtav ja vale on tuua sellise usinuse näidet, mis praktikas tähendab pigem tervet nädalat, mil iga seemnepurske järel jääb paaki veel mõne jagu.
Ma proovin puust ette teha: kui iga päev valmib 130 miljonit, siis järelikult iga päev alustab 130 miljonit uut. 50-74 päeva on tehases 50 kuni 74x130 miljonit 50-74-s erinevas valmidusastmes spermatosoidi, milledest iga päev laekub paaki 130 miljonit "väekat" ja alustab 130 miljonit väetit. 50-74 päeva tsükkel ei tähenda seda, et mees peale ejakulatsiooni taastub kuni kaks ja pool kuud. Ma ei tea, kas mul ikka õnnestus piisavalt punaseks ka värvida? Oletame, et ühe auto tootmiseks kuluv aeg on üks nädal. Kas juhe jookseb selle peale kokku, kui tehase väravast sõidab iga päev välja kümme uut autot? Ilmselt sel moel ei kiilu. On lihtne järeldada, et korraga ei ole töös ainult üks auto. Kuidas on siis võimalik komistada numbri 50-74 otsa nii hullusti, et enam püsti ei saa? Sellepärast, et see on kahtlaselt sarnane "idamaiste õpetuste" 75-ga? Selline siis ongi ainuke argument, ehkki see ei sobitu numbritega, mida autor ise välja tõi? Eriti veel numbriga mille mina lisasin, mida ta pidi teadma, kuid välja ei toonud. Ebamugav olukord tõestamisvajadusega?
Aga kuhu jäi vastus õigustatud küsimusele, et "mida ma siin säästma pean, kui seda nii ohtralt toodetakse?"
Küsimus teadlastele: kas pikkpausitajatel ikka alustab iga päev 130 mlj uut? Äkki hoopis 100 mlj? 60 mlj või veelgi vähem?
Tõenäoliselt on number 130 mlj keskmine, millest järelduks, et vajaduspõhiselt on see suurem, mittevajadusel väiksem ja tungival mittevajadusel tungivalt väiksem. Tungival vajadusel tungivalt suurem? Jättes arutelust välja kõik muud patoloogiad, millest seemnetootmise maht sõltub, võib järeldada, et pausitajatel toodab iga päev vähem spermat, mille energiat nad saaksid kasutada "kõigeks muuks". Või see ei olegi tähtis? Tähtis on hoopis energia, mis muidu kuluks sperma tootmiseks? Väga mõistlik! Milleks vahendaja, kui otse on odavam. Seda enam, et seemnevedelikus ongi vähe energiat: ""Kaloririkkusega seemnevedelik just kiidelda ei saa - tavapärane ejakulatsioon sisaldab vaid 5kcal, mis tulenevad põhiliselt valkudest ja fruktoosist, mida sekreteerib eesnääre, et spermatosoididel oleks "ujumiseks" piisavalt energiat."" https//www.toitumistarkus.ee
Kas seemnerakus endas pole energiat üldse? Vist mitte, sest ükski guugeldatud artikkel seda ei täpsusta. Pole ju ka õietolmus sellist energiat, et ise ronida emakani. Kuna naistel ei tule tuul ja mesilased kõne allagi, siis neid on mõeldud asendama seemnevedelik.
Kas ongi nii, et mida "energiamahukam tootmisprotsess", seda vähem jätkub energiat tootesse? Hästi ei usu. Vähemalt selle võrra vähem energiat, mida valmistootes ei ole, peab olema kulunud vähem energiat ka tootmiseks.
On see siis nii või naa, igal juhul vabalt võiks jätta tootmisprotsessi vahele. Kuid niimoodi arutledes võiks ju hakata kahju tundma ka sellest energiast, mis muidu kuluks vere, lümfi jne tootmiseks. Pigem peakski, sest veri ja lümf ei ole ju "vitaalne eluenergia" ega "maailma võimsaim aine". Milleks raisata energiat tühjale ja tähjale? Ja säästma EI peaks just seda energiat, mis kulub sperma tootmiseks! Kui käite jõusaalis tootmas endale lihaseid ja "testosterooni", nagu autor soovitab, siis selleks te ju energiat kokku ei hoia, sest te teate, et niisama pealt vaadates kumbagi ei tule. Kuidas saab siis spermat toota energiat kokku hoides?! Niisama pealt vaadates, kuidas "tavalised" ejakuleerivad?
Vabandan vere ja lümfi ees liialdamisega sündinud demagoogia pärast! Veri, lümf jne ei ole tühi-tähi. Need on hoopis "kõik muu", mis niikuinii juba kannatab puudust mehe iseka ejakuleerimiskombe pärast. Ja nüüd veel mina ka siin iroonitsen. Naiste verel ja lümfil on vedanud! Loodus ise koorib naisi vaid mõned päevad kuus, samal ajal mees ise koorib ennast 21 korda ... kuid nimetab skoorimiseks. Inimesed ikka armastavad eufemisme, et ennast petta.
Kord on vaja säästa spermat, kord selle tootmiseks vaja minevat energiat, kord ressurssi. "Teadlikud", tehke palun iseendale kõigepealt selgeks, millest konkreetselt te räägite, kui te räägite kokkuhoiust! Ja seejärel väljenduge arusaadavalt! Kuid ega vahet ei ole - mitu valet ei anna kokku tõde.
Ikkagi spermast endast käib jutt? Sest energia on kõigi asjade tootmiseks ju ühine ja energiaks, mis "ainukesena" on võimeline elu looma, muutub ta ikkagi alles siis, kui sellest saab seemnerakk.
71 "Energia kasutamine on sarnane rahaga, mis on samuti energia vorm. Raha on soovitatav targasti investeerida. Raha võimaldab soetada ja teostada erinevaid asju, kuid samas ei soovitata seda mõtlematult kulutada. Mõistlik on hoida tasakaalu, mitte kulutada kõike korraga lootuses, et küll kuskilt tuleb juurde. Seega, kui seemnevedelik on energia, siis on sedagi nutikas säästa, investeerida ja endale kasulikul viisil kasutada, mitte raisata."
Kui panga enda poolt tehtav ülekanne arvele enam ei laeku ja seega "lootus, et küll kuskilt tuleb juurde" on ise lõpetatud (teadlikult!), siis kui "nutikalt" kõlab, et väga tore, sellega "hoiabki raha kokku", seda nimetame nüüd "targaks investeeringuks", seda saab "endale kasulikul viisil kasutada" ja selle eest saab osta "kõike muud"? Nojah, peamine on positiivne mõtlemine. Mis siis, et õhupall on katki ja meepurgi sõi kinkija ise tühjaks - nüüd mahub see räbal purki panna.
Kui me räägime spermaenergiast ja kasutame vastastikku igasugu piltlikke võrdlusi, siis kas ma võin võrrelda spermatehast ka elektrijaamaga?
- Miks mitte. Elekter võimaldab samuti soetada ja teostada ja lausa käimas hoida erinevaid asju. Elekter on väga võimas energia! Seega on selle võrdlus väärtusliku eluenergiaga täitsa kohane. Kuid nii nagu rahagagi, on nutikas ka elektrit tarbida säästlikult, investeerida ja endale kasulikul viisil kasutada, mitte raisata. Ei ole mõistlik jätta tulesid põlema tuppa, kus sa ei viibi.
- Absoluutselt nõus! Mina ise olen küll väga halb investeerija ja pole lootustki, et minust saaks osav ärimees ja et ma ehitaksin üles äriimpeeriumi. Ilmselt suur auk minu mõistuses. Lausa must auk, mis imeb endasse kõik minu teenitu. Kuid kõik muu kosmosevärk, mis selle augu ümber hõredalt, kuid õnneks piisavalt ohutus kauguses tiirleb, küsib, et kas pole mõistlik hoopis seksuaaltoas, kust sa kavatsed lahkuda, enda järelt tuli kustutada? Vähemalt iga kord üritada, selle asemel et minna terve elektrijaama rubilniku kallale?
- ....
- Kui maja jätta kütmata, siis vaim kui selle maja elanik arvab et karastub ja see võibki nii olla, aga mis on sellest vaimule kasu, kui kõik muu, ehk maja ise, hakkab vaikselt kopitama? On asju, mille pealt energiat ei tohi kokku hoida.
- ....
Fakt on see, et sperma toodang sõltub testosteroonist. Autor rõhutab, kuidas see iga kord peale ejakulatsiooni langeb. Kuna mees ei muutu selle pärast lõpuks naiseks, siis järelikult peab see ka tõusma. Lk 341: "Testosteroon langeb ja tõuseb uuringute järgi jälle 1,5 korda alles viis päeva pärast viimast seemnepurset." Kummaline sõnastus. Kasutades sõna "jälle", peaks järgnema "samale tasemele". Millal siis tõuseb samale tasemele? Kolme päevaga? Kahe päevaga või hoopis mõne tunniga? Kui õhtu lõppeb ejakulatsiooniga ja hommik algab kõvaga ja seda ei juhtu pärast paari nädalast pausi, siis "inimtaju subjektiivne tunnetus" ütleb seda, et energia taastub kiiremini just siis, kui seda kasutatakse. Järelikult testosteroon samuti?
Ja mida tähendab tõuseb 1,5 "korda"? Et midagi korrutada, peab olema millega korrutada. Oleks pidanud lisama ka selle. Kas üheselt mõistmiseks poleks olnud korrektsem väljend, et tõuseb 1,5 kordseks? Ehk siis poole kõrgemaks kui oli ennem? Järelikult pole eriti põhjust kasutada ka sõna "alles", nagu see oleks hullult pikk aeg ja korvamatult suur kaotus. Tundub pigem vastupidi, et igati kasulik diil. Niisiis, mille üle hala käib, kui ejakulatsioon hoopis tõstab testosterooni? Segane lugu, seda enam, et tegelikult on tähtis teada, kas kerkimine käib võrdse kiirusega nii pausitajatel kui purskajatel. Kui ei, siis kummal kiiremini? Oletame, et võrdsel kiirusel ja oletame, et pausitaja paus on üks kuu pikk (nagu autor soovitab) ja purskajal viis päeva. Sel juhul tõuseb purskajal testosteroon kuus korda kuu aja jooksul mis iganes kordseks, pausitajal vaid üks kord. Aga kui purskajatel tõuseb kiiremini? Ilmselt tõusebki, sest selles tsitaadis oli kirjas, et viie päevaga tõuseb pooleteistkordseks (kui ma ikka sain sellest segasest jutust õigesti sotti), kuid ühes varasemas tsitaadis, lk 356, ütles, et "seitsmendal päeval testosteroon tõuseb". Ilmselgelt võib järeldada, et ka see viis päeva ei ole mingi aamen kirikus, vaid sõltub mehe enda aktiivsusest. Täpselt samuti ei ole garanteeritud, et koonerdajal langeb testosteroon alles kolme kuu pärast (samas, lk 356). Miks mitte kuu aja pärast või veelgi rutem? Sest milleks testosteroon, kui mees näitab oma pausidega, et ta testosterooni ei vaja? Vähemalt seemne tootmiseks mitte.
Kui seemnetootmist korraldab testosteroon ja seemne tootmine kiireneb tänu seemnepurskele, siis on tegelikult loogiline järeldada, et testosteroon ei saa langeda ega püsida madalal sellisel drastilisel moel, nagu "teadlikud" seda maalivad. Kui mees ejakuleerib 21 korda kuus, nagu on teadlaste soovitus selleks, et hoiduda eesnäärmevähist, siis teeb see viis ejakulatsiooni nädalas. "Teadlike" prognooside kohaselt ei tohiks tal jätkuda testosterooni seemne tootmiseks ega ka eluenergiat naise voodisse saamiseks, kui tal iga kord alles 5-7 päeva pärast testosteroon tõusma hakkab! Siin on nii suured käärid, et "teadlikud" kas otseselt valetavad nende numbrite kohta või siis käivad need numbrid nende endi kohta. Kõlab täiesti usutavalt, et kord kuus pursates tõuseb testosteroon 7 päevaga, iga päev pursates 7 tunniga. Kas ei või olla nii, et pausitajatel jääb testosterooni näitude keskmine hoopis madalamaks kui purskajatel?
Minu piltlik spekulatsioon: testosteroon mitte ei "lange" peale ejakulatsiooni, vaid ta sõidab rindele - spermat tootma. Ta ei kao, ta käib ära missioonil. Edukalt missioonilt naaseb ta valvepostile (sinna kus ta on mõõdetav) täpselt nii kiiresti, kui kiiresti saab taastatud kaotatud kogus. Kui karburaatori kruvisid ei ole meelevaldselt näpitud, mootor ei turtsu ega tahma, siis seda kiiremini, mida kiiremini kulub. Kui vaja, siis tõstetakse meeskonda poole võrra, kuid miks mitte rohkem? Kui testosteroonil jätkub tööd, siis järelikult on vaja. Inimene ise võib olla loll, laisk ja lohakas, kuid samasugust suhtumist ei pea esialgu eeldama oma meeskonnalt. Meeskonna eesmärk on teha seda tööd, milleks ta on loodud. Mees võib "erinevatete praktikatega" sundida testosterooni tegema hoopis "kõike muud", kuid selleks ei olegi teda vaja sundida. See ongi tema teine rinne, tema valvepost. Ta teebki päriselt kõike muud, mis talle tööd - seemnetootmist - juurde tooks. Aga kui imaginaarne "kõik muu" ennast ikka ja jälle vahele segab ja temalt hoopis töö ära viib? Kui ta näeb, et tema pingutustest naist voodisse saada hoolimata mees ikka ei ejakuleeri? Kui kaua on võimalik testosterooni lollitada, ennem kui ta peremehe laiskuse enda laiskuseks teeb?
Ja veel üks spekulatsioon: testosteroon on nagu hästi ettevalmistatud eliitüksus, keda peab rakendama sihipäraselt, et neil oleks kogu aeg järg ees ja huvitav. Jõudeolek muudab nad pubekajõuguks, kes parema puudumisel peksavad puruks koronaararteri aknad, ahistavad immuunsüsteemi ja teevad muid lollusi.
See seletus rehabiliteeriks testosterooni maine, mis langes Joseoni dünastia uurimuse valguses. Ja muudaks ka selle uudise "tavaliste" jaoks ikkagi pigem heaks. Tuleb lihtsalt olla piisavalt tavaline!
Mis värk idamaa tarkadel on selle energia säästmisega? Lugesin Oshot ja ta õpetab, et hingama peab kõhuga, sest kopsudega hingamine võtab energiat. Lisades, et täie rinnaga hingamist on vaja ainult tiigri eest põgenemiseks. Sama hästi võiks soovitada, et kuna liikumine jalgadega raiskab energiat, tasub istuda ratastooli, sest kiiresti jooksma peab ainult tiigri eest. Noh, siis pole ka enam lihaseid, millega kiiresti jooksta. Ega võhma, mille annab ainult täie rinnaga hingamine. Võib juba ette pidada ennast kiireks tiigrieineks, kui säästupakett sisaldab lisaks veel ka ühe ülihella rusikasuuruse "sinise valuliku munandi".
Inimene ei ole taim, ta ongi loodud liikuma ja hingama täiega, mitte moka otsast.
359 "Selge on see, et kui mehel toimub ejakulatsioon, siis ta kaotab sellega palju energiat ja testosterooni, mis viib mehe sooritusvõime kõigis aspektides madalamale. Iga mees on kogenud, et pärast seemnepurset vajub kõik ära. Värvid tuhmuvad. Motivatsioon langeb. Aga asi on selles, et kuna mehed on sellise energialangusega üldiselt väga harjunud, siis see ei tundu eriti hull - alati on nii ju olnud." -Martti Mäger, MEESTE KOOLITAJA
Peabki olema harjunud! Selge on see, et iga füüsilise toiminguga kaotatakse energiat seda tajutavamalt, mida vähem sellega ollakse "harjunud". Kui hingatakse täiega harva ja jookstakse täie jõuga harva, siis isegi peale sadat meetrit "värvid tuhmuvad ja sooritusvõime kõigis aspektides langeb". Kui seda regulaarselt teha, siis sooritusvõime hoopis tõuseb, värvid säilivad ja "ei tundu eriti hull" isegi maraton. "Alati on nii olnud", et mida nõrgemaks jääd, seda raskem kõik mitte ainult "tundub", vaid on ja mis on sellel pildil nüüd järsku nii ahvatlev, et mehi peab koolitama kapsalehtedeks?
See muidugi seletabki ära, miks "teadlikud" tunnevad energia kadu ja "tavalised" tunnevad seda lisanduvat.
Mida rohkem hoitakse energiat kokku, seda nõrgemaks jääb organism. Mida nõrgemaks jääb organism, seda kergem saak patoloogiatele. Ja kiskloomadele nagu tiiger. Energiat tuleb kokku hoida vaid ekstreemsetes tingimustes - kui probleemiks on toit, on probleemiks ka energia. Igal vähegi paremal ajal, kui süüa on piisavalt, tuleb sellest saadud energia maksimaalselt ära kasutada enda tugevamaks tegemiseks, mitte rooste kogumiseks. Loomulikult osutub sel moel kokkuhoitud energia raisatud energiaks juba esimesel tõsisel pingutusel.
Mina ei ole mitte kunagi kogenud peale seemnepurset, et "kõik" vajub ära. Vajub ära vaid üks asi. Liialdamisega elevandi sünnitamine on selles tsitaadis esimene demagoogia. Enda pealt "iga mehe" kohta üldistamine on teine. Mulle tõsiselt käib pinda, kui minu nimel räägitakse rumalusi!
Motivatsioon on eranditult alati vaimne teema. Kui "motivatsioon langeb", siis on mehel väga tõsine probleem hoopis
mujal. Järelikult pole tema elus rohkem väärtusi, mis teda motiveeriks,
kui ainult seks. Just nimelt siis "vajub peale seemnepurset kõik ära".
Mitte seemnekadu, vaid ainukese motiivi kadu viib ära ka vaimse energia.
Kui mees on oma vaimsed mõõnad - mis on täiesti normaalsed ja vaimsele arengule isegi vajalikud - edukalt seljataha jätnud, võib tema motivatsioonile ajutise piduri panna vaid loomulik väsimus pärast pikka päeva. Ajutine pidur ei tähenda "langust". Magama minna võib samuti täis motivatsiooniõhinat peagi saabuvast homsest. Mis mees see on, kes rongiülesõidukohal tõkkepuu taha jäänult hakkab vinguma, kuidas tema "motivatsioon langes", "värvid tuhmusid" ja "sooritusvõime kõigis aspektides langes madalamale"?!
Ejakulatsioon ei ole milleski süüdi. Ejakulatsioon hoopis annab ruumi järgmisele motiivile. Kui järgmist
pole, tulebki tühjus. Kui "vaimsete praktikatega" tegelejatel kaob peale
ejakulatsiooni motivatsioon, siis on see väga suur kivi, et mitte öelda
meteoriit, "vaimsuse" kapsaaeda. Kasutage selle plahvatuse valgust
endasse vaatamiseks ja purustusi väärtuste ümberhindamiseks, sest tegelikult olete te (endiselt) mõõnas. Vaimne areng võib õnnestuda, kuid võib osutuda ka taandarenguks, kui vaimsusest taandpidiselt aru saadakse. Täpselt seda te iga kord saategi teada, kui ejakuleerite. Ei meeldi teada saada? Ejakulatsioonist hoidumine seda probleemi ei lahenda. Leidke nii tugev motiiv, veel parem mitu, mis iga kord ejakuleerides minema ei saa uhutud. Ejakulatsioon on nagu viin, mis toob välja, mis sisu mehel päriselt on.... või siis ei ole.
197: "Prolaktiin
seisab selle eest, et mees lõpetaks seksimise, tõmbuks eemale, koguks
ennast ja mõtleks, mis kõik on vaja ära teha, et töö saaks valmis, toit
lauale ja pere eest hoolitsetud." Ja mitte ainult. Ka kõik ülejäänud looming ja hobid ja teadus, mis tihti leiva laualt hoopis viivad. Need kõik ongi ju motiivid ja veelkord halleluuja prolaktiinile!
Kas "teadlikud" ei peagi tööd ja pere motiiviks? Sel juhul käsitlevad nad omaenda naist vaid seksobjektina, omaenda lapsi ja tööd tüütu kohustusena. Siis on tõesti hea, kui ejakulatsioonist hoidumisega õnnestub hoiduda hallist argist. "Kõigeks muuks" tähendab sel juhul energia "sublimeerimist" enesepetu kirevateks kulissideks, millesse mähkida iseennast, oma naine, lapsed, töö ja samuti kõik muu.
Ei maksa taga nutta dopamiini "järsku langust", kui ta ju kohe järsult tõusma hakkab. Vähemalt nendel, kellel motiive on salves rohkem kui see üks. Kas nendel üldse dopamiin langeb? Lk 355, tsitaadis, milles autor kasutas uuringuid masturbeerivatest
meestest, möönis ta, et need on "vastuolulised". Sest osad uuringud tõid
välja, et "ejakulatsioon ei ole õnnehormoone langetanud", teised jälle,
et "teatud perioodiks testosteroon ja dopamiin langevad". Kas vastuolud ei tule mitte sellest, et uuringutesse oli sattunud mõlemat sorti mehi - nii "vaimseid", kui ka vaimseid?
Ja mida tähendab "teatud perioodiks"? Kas tõesti uurijad kasutasid sellist mõõtühikut tulemuste kirjeldamiseks? Välistatud! "Teatud perioodiks" tähendab järelikult seda, et see periood oli autori jaoks ebameeldivalt liiga palju lühem kui viis päeva.
Kui peale ejakulatsiooni mehe motivatsioon langeb koos peenisega, siis järelikult pole tema ajud peenisest üles kolinud ei ennem ega pärast ejakulatsiooni ja ta mõtleb endiselt peenisega, mille ajud läksid pehmeks koos peenisega. Päriselt vaimsel mehel tõmbab järgmine motiiv aju ja energiad uuesti üles, sest all pole neid enam nii palju vaja. Piisavalt dopamiini jääb otsmikusagarasse ja mõistus selgeks. See mees teab, et ka homme on päev. Ja vaimsus on ta juhatanud ka selle teadmiseni, et energiat jääb nii alla kui kõikjale mujale täpselt vajalik kogus selleks, et ruttu taastoota ka see kaunis motiiv, mis lamab ta enda kõrval. See on vägev tunne!
NB! "Alati on nii olnud", tähendab vähemalt kolme miljonit aastat inimese eellase puhul. Mis iganes nime ta sel ajal kandis (näiteks Diamond, kuna tema naine sai nimeks Lucy) - seksuaalne evolutsioon oli teda juhatanud seemne "raiskamiseni". Nagu ka kõiki teisi liike, kes on kümneid kordi veelgi iidsemad, kes ei pooldu ega pungu, vaid paljunevad sugulisel teel. Tänapäeva inimene ei ole siin mingi erand. Mida tähendab sellises mõõtkavas sõna "iidne" kasutamine mõne tuhande aasta puhul? Mitte midagi, isegi kui null lisada. "Teadliku" iidne jääb ikkagi subjektiivsete spermatosoidisuuruste rusikatega vehkimiseks objektiivse "tavalise" iidse nina all.
Evolutsioon asetas kõik liigid dilemma ette - sa kas "raiskad" seemet, või kaod lavalt. See on taotud igasse geeni, rakku, ja organisse ja kõnnib sinuga kaasas. See ei ole subjektiivne seljakott, mida isane saaks visata põõsasse. See on sama objektiivne, nagu kaamelil küür. Inimesel ei ole võimalik unustada präänikut - see "pulbitseb" meelde. Piitsa on paraku võimalik unustada - olles ebateadlik. Kuid ta on samuti alati kaasas, lihtsalt pikema vinnaga. See piits on nagu reha, millel varre asemel piud. Ja selle reha otsa astudes vinnastab piitsa alati mees ise, kuigi hiljem ei tarvitse seda suuta tõestada. Sest nagu enamus haigustega - need vinnastatakse märkamatult. Ja nagu enamus haigustega - kui piu oma kaare jõuab ära teha ja plaks üle küüru käib - on asi juba hapu. Mitte keegi ei tea (veel) täpselt, mitu piud ja missuguste raskustega on sellisel piitsal. Alates neljast - munad, eesnääre, süda, immuunsüsteem. Mainitud viimane piu hargneb omakorda kes teab mitmeks. Ja tulebki välja lõpuks, et ejakulatsiooni olulisus on jagatud kaardipaki iga kaardi peale. Kas on olemas sellist kaarti, mis ei sõltu immuunsüsteemist? Organism on kaardipakk, milles kõik on ässad. "Teadlike" soldatidega selle vastu ei tasu üritada!
Miks "Vanajumalal" on pika vinnaga piits, kas tal on siis pikad juhtmed? Naerda viimasena ei tähenda pikki juhtmeid vaid pikka kannatlikkust. Ta lihtsalt jätab võimaluse mehel ennast muuta. Kuid "parem hilja, kui mitte kunagi" tähendab alati seda, et kunagi on liiga hilja. "Vanajumal" lihtsalt kehitab õlgu ja imestab, et inimestel nii pikad juhtmed on. Et "paljud mehed ei taipa seda kunagi" (312).
Kolm tundi higiseksi, muide, võib mehel kaalu kaotada pool kilo, kui tal samal ajal teises käes ei ole pitsa. Viie minuti ejakulatsiooniseksiga kaotab mees kolm grammi. Heal juhul viis grammi, kui ta ennast higiseks ka jõuab ajada. Seda on ikkagi sada korda vähem. Pool kilo ei ole lihtsalt 500g, see on ports energiat. Sellest ei ole kahju, kaalulangetamisega võib tänapäeval isegi õigustatult hoobelda, kuid mõnest grammist spermast on kahju? Üks on lihtsalt energia ja teine on "väärtuslik eluenergia"? Ma arvan, et selle kohta oleks nii mõndagi öelda Leningradi blokaadis osalenutel. Olen kindel, et nendel meestel seal ei olnud mitte ainult kõhus, vaid ka paagis enam midagi. Kui kõhtu ei lisandu, ei lisandu ka paaki ja vot siis lähevad küll viimased varud kõigeks muuks. Ja mis te arvate, mitu päeva kümne grammi "väärtusliku eluenergiaga" elus püsib? Kümme grammi (paagitäis) seemnevedelikku on 15kcal. Keskmiseks mehe päevaseks vajaduseks on 2600kcal. Mis teeb ümmarguselt 110kcal tunnis. Mis teeb ümmarguselt seitse minutit väärtuslikku elupikendust. Letargilises olekus ilmselt tunduvalt kauem. Lähistroopikas vegeteeriv-mediteeriv alasti joogi ilmselt turtsatab üleolevalt minu arvutuse peale. Kuid Leningradi talves?
Nii et autori väide, et mees võib seksida palju tahab, kuid energiat hoiab ta kokku ikkagi siis, kui jätab ejakuleerimata, on nonsenss! Jutuks võtmise vääriliselt hoiab energiat kokku, kui jätta seksimata. Või asendades tunnid "tavaminutitega".
Oletades, et peaks paaki lisanduma, samas kui makku mitte, siis kust see tuleb? Vaikselt tilgub juurde sellest lubatud ämbrist? Nagu pühast vaimust? Jääb küsimus, mille arvelt see tilgub? Siis oleks ju hoopis vastupidi - seksuaalenergia võtaks mehelt ära, mitte ei lisaks väärtuslikku eluenergiat. Kas nälga surnud peremeeskeha on nagu elevandiluutorn, milles "väärtuslik eluenergia" uhkes üksinduses kõrgub? Ei, kui mees sureb nälga, siis seksuaalenergia - kui "väärtuslik eluenergia" - on juba ammu jalga lasknud, isegi kui paagis veel midagi peaks olema säilinud. Nagu rott uppuvalt laevalt. Ammu ennem kaptenit, kes lahkub koos laevaga. Võrdlus rotiga ei olnud halvustav - loom nagu iga teinegi. Sobib väga hästi ka lemmikloomaks. Aga päriselt kodustada, nagu koera, pole siiski õnnestunud ja tuleb arvestada, et pahadel aegadel eelistab ta rännata mujale. Tegelikult piisab isegi solvumisest, kui rott on nädalaks kadunud.
Sperma olemasolu ei garanteeri mehele seksuaalenergiat ega ka eluenergiat. See ei garanteeri vaimsust, motivatsiooni ega raha. See ei garanteeri mitte midagi, isegi lapsi mitte. Kõige selle jaoks on vaja erinevate energiate optimaalset kombinatsiooni, mida nimetatakse harmooniaks.
Maslow püramiidil on seks täiesti õigustatult esimesel astmel koos toiduga, kuna mõlemad on füsioloogilised vajadused, kuid ellujäämisvõitlus paneb paika tegeliku hierarhia. Nii et kumb energia on kokkuvõttes primaarne, seega kõige väärtuslikum eluenergia? Mul ei ole mingit soovi seksi tähtsust alahinnata, kuid olen kindel, et isegi Freud, keda siin raamatuski hea sõnaga meeles peeti, oleks minu arutluskäiguga olnud nõus. Ma olen seksi pidanud isegi niivõrd tähtsaks, et olen arvanud, et seda polegi võimalik ülehinnata. Tuleb välja, et ma eksisin. "Teadlikud" ülehindavad seksuaalsust, kuid teevad seda väga veidral, alahindaval moel, nagu kolonistid, taandades teda vaid energiaks ja naudinguks ja röövides ta paljaks müstilise "kõige muu" ettekäändel.
Puhkamine, toitumine, liikumine ja orgasmid tagavad selle, et seksuaalenergia on maailmas kõige kiiremini taastuv loodusvara. Täiesti öko ja roheline. Kasutage rõõmuks, mitte taganutmiseks. Selle kasutamine ei ole mitte kunagi raiskamine, sest just see tagabki selle kiire taastumise. Järelikult selle kokkuhoid on raiskamine. Nafta puhul tavalised rallivad seda ringrajal tühja, teadlikud mõtlevad läbi isegi kasuliku sõidu. Sperma puhul tavalised rallivad seda kasulikult, "teadlikud" mõtlevad tühja.
Huvitav, miks Gunnar Aarma, idamaiste õpetuste üks maaletooja ja "mõjukas Eesti vaimne õpetaja" (lk 36), ütles kunagi, et "mees peab oma seemnest vabanema"? Kas tõesti ei olnud ta kursis tao õpetusega? Või just selle pärast ütleski, et oli kursis?
Võtsin aega ja vaatasin läbi raamatud, mis G. Aarmal raamatukogust saada olid. Jah, ta oli väga hästi kursis. Ja sellist lauset, mis mina tema suhu panin, ma ei leidnud. Kuid leidsin mõtte, mis loogiliselt tähendab seda sama. Järelikult ta mõtles seda, ütles seda, kuid kirja panna ei söandanud.
Abielust rääkides hoiatab ta naisi esimese tõsise kari eest, mis tavapäraselt juhtub siis, kui perre tuleb laps. Ja heidab ette psühholoogidele, pedagoogidele ja nõustajatele, et need "ei ole tabanud asja tuuma". Nimelt naise organismis toimuvad muutused seoses lapse ootuse ja imetamisega. Tema libiido muutub olematuks umbes kümneks kuuks. Kuid mehe organismis ei toimu mingeid muutusi. Tema libiido on endiselt kõrge ja kümme kuud on liiga pikk aeg. Paratamatult leiab ta endale teise võimaluse väljaspool kodu. Olles nii muidu lausa tüütult moraliseeriv "seksuaalse kombelõtvuse" teemal, siis siin peab G. Aarma seda täiesti normaalseks. Miks siis ometi, kui elu ise pakub mehele nii väärtusliku võimaluse "energiat kokku hoida"? Või miks ei söandanud ta ise kirjalikult välja ütelda "asja tuuma"? Kui tegemist ei olnud kirjastuse poolse survega loobuda sellisest - vähemalt naiste jaoks - raskesti seeditavast väitest, mida ma pean üsna usutavaks, siis on tegemist tema enesetsensuuriga. Mida ma pean samuti usutavaks. Sest küllap ta sai aru, et selle kohapeal lähevad tema õpetuste suusad paratamatult risti.
Ja mis värk on idamaa tarkadel mõtlemisega? Miks eelistavad nad tühja pead? Kas on see ka kuidagi seotud paanilise sooviga energiat kokku hoida? Aju tarbibki kõigist organitest kõige rohkem energiat (seega rohkem kui seemnetootmiseks?), kuid teadlaste väitel mittemõtlemisega seda kokku ei hoia. 20% läheb ajule, on see siis tühi või täidetud.
315 "Pärast mitmetunnist rännakut seisab mees valiku ees, kas ejakuleerida ja vabastada energia või kasutada seda energiat kusagil mujal. Niisuguses kõrges ja väekas seisundis võib minna tööd tegema, trenni, jooksma või hoopis mediteerida, sest energia sai tõmmatud pähe ja nüüd valitseb seal suur meditatiivne vaikus. Alternatiiviks on partneriga koos mõnusalt aega veeta, selle asemel, et ära kustuda." Vabandust, aga ei maksa endale valetada, sa oledki ära kustunud, kui su peas valitseb vaikus. Kuna "meditaviivne" vaikus ei erine hilisõhtul ejakulatsiooniga lõpetanud mehe tänulikust vaikusest, siis järelikult langes ka sinu testosteroon ja dopamiin. Kuhu jäi "vägev tunne"?
Seda "sublimeerimise" meistritrikk siis tähendabki - pähe saabub energia
juurde tõmbamisega vaikus ja kubemes jääb vaikseks energia ära
tõmbamisega. See tähendab suurt energiakadu transpordi käigus. Ülisuurt -
see mis "kobrutas" ja "pulbitses", jõuab vaevalt meetri kaugusele vaevalt leigelt. Tulemuseks on mõlemad energiast ilma. Ei saa just
nimetada kokkuhoiuks, pigem kokkukuivamiseks, aga kui peaasi on vaikus, siis pühitseb eesmärgi
ka raiskamine.
Või on peavaikuse põhjus hoopis selles, et kubemes pole enam ammu midagi pulbitsenud? Kokkukuivamine ongi alguse saanud kubemes ja on juba varem toimunud? Ja selle vaikusenergia ülestõmbamisega lükkab peaski platsi puhtaks? Nii ehk naa - ikkagi mõlemad energiast ilma.
Oshot lugedes tekkis minul küsimus, et milleks loodus kopsu lasi sellises mahus tekkida, kui see on lihtsalt energiaraisk? Kuna kopsud rikastavad verd hapnikuga, veri rikastab hapnikuga omakorda kõiki organeid, siis ma ei saa olla valel teel, kui järeldan, et kops mitte ei raiska energiat, vaid annab energiat. Kõigele muule. Kaasaarvatud ajule. Seega on Oshol õigus, et kopsudega hingamine võtab energiat, kuid mitte inimeselt endalt, vaid looduselt. Ideaalis männimetsalt, kuid parema puudusel minugipärast kasvõi kosmoselt. Järelikult kõhuga hingamine pärsib energiat. Sama küsimus aju kohta. Milleks loodus selle sellises mahus heaks kiitis, kui ta on kõige suurem energiaraisk? Ideaalis jagab ka tema saadud energia kõigele muule - kasulikult. Ideaalis aju jagab matsu. Parema puudusel pole tal jagada ööd ega mütsi, et mitte öelda pärsib.
Palju kiidetud meditatiivne vaikus toob mulle silme ette Homer Simpsoni, kelle mõttemull on tühi. Tänan, ei! Energiat ma pähe juurde tõmmata ei soovi, kui see toimib nagu kumminui. Peas on mul tänu kopsuga hingamisele energiat piisavalt ja vaikust eelistan ma tarbida välispidiselt. Mõtted mind ei sega. Ja kui nad vahest seda teevad, siis järelikult tuleb nad ära kuulata ja mis veelgi tähtsam - neile tuleb vastata, mitte vaigistada ja minema saata. "Kõrge ja väekas seisund" nagu tsaaril, kes saadab alamaid silme alt ära? See ei ole kõrgus, see on kõrkus ja see ei ole vägi, see on vägisi. Mõtted ei ole mitte kunagi alamad. Inimesega võrdsemat ei saa midagi olla, kui tema enda mõtted. Andes neile absoluutse ja tingimusteta vabaduse, võib juhtuda, et vahest harva tuleb külla mõte, mis ei ole enam võrdne, vaid sinustki ülem, tõstes ka sinu taseme kõrgemale ja väekamale. Olgem külalislahked vähemalt päeval. Mõtted on muidugi nii ebaviisakad, et ei vaata tulles kunagi kella. See on nende privileeg. Nagu kahjuks tihti ka lahkumine, ennem kui jõuad nime ja näo meelde jätta.
Kui on vaimsed probleemid, siis meditatsioon kui teraapia on omal kohal. On suur võit, kui mõni impulsiivne rumalus jääb tegemata tänu vaikusele sinu peas. Aga kui suur on kaotus sellisele inimesele vaikusest peas, kes suudaks rumaluse jätta tegemata tänu mõtlemisele? Kui ülemmõte tahab külla tulla, kuid uks on lukus? Ravimitega ei tohi kunagi liialdada ja eriti küsitav on nende soovitamine tervetele!
PS! Iga kasutamata asi läheb ajapikku rooste.
Ma olen veendunud, et tervel inimesel on tervetes tingimustes talle vajalikke vaikushetki täpselt nii palju kui aju seda ise vajalikuks peab. Aju ei pea selleks sundima meditateerima, ta võtab need hetked ka ärkvel olles, ilma, et inimene ise seda märkaks. Me kõik oleme aeg-ajalt Homerid, kuid
"pähe tõmmatud energiaga meditatiivne vaikus" on nipp, kuidas näida "vaimsem" kui Homer.
272-273: "Mõtteorgasm ehk mindgasm võib vallanduda erootikafantaasiate, meditatsiooni või sügava intellektuaalse tegevuse tulemusel või ka eriliste taipamisteni viivat erudeeritud juttu kuulates. See võib olla lihtsalt väga meeliülendav kogemus, aga võib viia ka energeetiliste ja isegi füüsiliste orgasmideni." Meditatsioon võib olla lihtsalt viimaseks piisaks "eriliste taipamisteni" viival teel, nagu seda võib juhtuda ka unes, mil aju lahterdab päevaseid mõtteid või "kuuldud erudeeritud juttu". Kuid üksi sellest ei piisa ja see ei asenda iialgi "sügavat intellektuaalset tegevust", mis on nagu eelmäng hea mõtteorgasmi plahvatuseks! Miljonid inimesed on igapäevaselt mediteerinud, kuid ajalukku on ennast mindgasminud vaid need, kes aastaid igapäevaselt eelmänginud.
Kahtlemata on iga avastus ja taipamine emotsionaalselt, seega ka
energeetiliselt "väga meeliülendav kogemus", isegi kui selle tulemusel
taibatakse midagi sellist, mille ajalugu on juba ammu ära tehtud.
Ma küll olen skeptiline, et sel moel oleks võimalik füüsiliste orgasmideni jõuda ilma "maagiliste seente" abita. Ja sel moel saavutatud "energeetilisi orgasme" nimetatakse tegelikult katarsiseks. Kuid tore viide, et mõtlemine on samuti niivõrd mõnus, et ka seda tasub arendada tasemele, mil nauding on mitte ainult subjektiivselt tajutav, vaid kindlasti ka hormonaalsel tasemel mõõdetav. Ja ma ei pea silmas erootilist mõtlemist, ma isegi ei paneks seda ühte patta "sügava intellektuaalse tegevusega". Kuid mine tea - kes saab enam kontrollida, kui puhtaks jäi Archimedese vannivesi?
Suurtelt mõtlejatelt tasub samuti küsida spordireporterite tavaküsimust: "mis tunne oli?" Aga millegipärast piirdutakse vestlusega mõtete üle. Nagu keegi ei eeldaks mõtlejal emotsioone. Isegi kui vastuseks tuleb "orgastiline" ja ahvatlus on seda võtta kui head nalja või piltlikku ülivõrret, ei maksa kahelda selle siiruses. Mõtete ette, vahele ja järgi kaasnevad alati tunded. Tangot ei tantsi üksinda. Mida paremad mõtted, seda võimsam koreograafia.
Kas sportlastel ei eelda keegi mõtlemist, sest nendelt kunagi ei küsita pärast sooritust, "mis mõte oli"?
Lk 314 ja 315 on illustratsioonid onaneerivast mehest, millel esimesel
on kujutatud "ejakulatsiooniorgasm" - lillevanik purskamas peenisest. Järgmisel leheküljel, peegelpildis, on kujutatud "multiorgasm" - lillevanik keha peal ja pea kohal, peenise otsas tühjus. Mida pidi see tõestama?
Kuna piltide järjekord oli läbimõeldult just selline, siis seda, et
pursates jääb orgastiline eelseisund, ehk/või multiorgasm saamata. Aga
kui vahetada piltide järjekorda, mis omakorda muudaks sündmuse
kronoloogiliseks ja loogiliseks? Siis tuleb lihtsalt vanik joonistada ka
purskavale kehale. Sest mitte keegi ega miski ei saa ära võtta seda,
mis on juba olnud! Kehale oleks tulnud see niikuinii joonistada, sest
mees tunnebki seemnepurset kehaga, mitte kehaväliselt
peenise otsas. Mis seal ikka, võib ju öelda, et kunstis on kõik lubatud.
Kuid teistpidi piltide järjekord ja õige teostus ei olnud siiski autori poolt
lubatud, sest oleks viidanud tõsiasjale, et "multiorgasm" on
"ejakulatsiooniorgasmi" võrra vaesem.
Miks peab haarama selliste õlekõrte järgi, mis on nii
läbinähtavalt õhukesed, et ei paku isegi varju? Järelikult napib
pärisargumente. Või pole neid üldse.
Puutöömehena on mul õnnestunud lõigata endal kaks sõrme lühemaks ja ma tean, mis tunne on, kui külmetavad, valutavad, sügelevad või tunnevad miskit muud sellised kohad kehast eemal, kus kunagi oli keha, kuid enam mitte. Kuna peenisega seda juhtunud ei ole, siis ma võin ainult ette kujutada orgasmi peenise pikendusena. Päris elus seda ilmselt ei tunne keegi. Kuigi autor väidab lk 48:
"Väljapoole plahvatavad orgasmid on mehel seemnepurse ja naisel kliitoriorgasm. Mõlemad võivad erandkorras plahvatada ka suunaga üles, aga selleks on vaja tavaliselt osata energiat sinna suunata."
No ei ole kunagi tundnud orgasmi, mida võiks iseloomustada "väljapoole plahvatusena". Järelikult olen erandkorrasmees, kuna pole kunagi isegi üritanud energiaid kamandada. Siiski arvan, et olen tavaline ja arvan, et ka kõik teised tavalised tunnevad - ehk siis tajuvad subjektiivselt - orgasmi ikkagi peenises, kõhus, rinnas ja peas. Jalgades ei mäleta ja peenise otsas ei mäleta. Kui mees ei ole kubemepiirkonnas toimuvat plahvatust võimeline subjektiivselt tajuma peas, siis on tal pea- ja seljaaju vahel kusagil ühendus katkenud. Kahtlustan, et naisel kliitoriorgasmiga sama lugu.
282: "Kuna lääne seksuaalsus mängib piiratud liivakastis, siis kogevad inimesed orgasmiks nimetatavat plahvatust peamiselt just kubemepiirkonnas. Mehe seemnepurskeorgasm ja naise kliitoriorgasm leiavad aset just seal. Heal juhul toimub ka mingi värin või energiasähvatus, mis võbeleb mööda selgroogu üles." "Heal juhul"? Ida piiramatus liivakastis mängides kaovad tõesti igasugused piirid. Kaovad ka värinad ja energiasähvatused energiakeskuste ja mälukeskuse vahel. Absoluutselt on meelest läinud isegi see, mis 97 lk tagasi sai kirjutatud, rääkimata sellest, mida sai tuntud aastate tagusel ajal, mil ise sai oldud "tavaline". Lk 189, tsitaat, milles autor loetleb, milliseid hormoone orgasm ajus vallandab, lõppeb selliselt: "Nende kemikaalide vallandumine tekitab mõnutunnet ajus, erinevates kehaosades, või üle kogu keha." Ja ma tuletan meelde, et see on "subjektiivselt tajutav"! Milles siis probleem on?
Kas "teadlikel" tulebki just sellepärast "osata energiat suunata", et nad ise on sogaseks ja sassi ajanud energiate loomulikud liikumised? Samuti, nagu nad on pärssinud selle sama energia tootmist. Püssirohtu lihtsalt ei jätku selleks, et midagi kubemepiirkonnast kaugemale saaks jõuda? Energiad on jäänud tittedeks, keda on vaja käeotsas üle tee talutada? Ja mina ei pea midagi kuhugi suunama põhjusel, et ma ei ole põhjust andnud?
Nii nagu ma ei näe vajadust sekkuda vere, higi ja pisarate, sperma, lümfi ja ainevahetuse suundadesse, usaldan ka energiate liikumist. Teadvad nad ise omad rajad. Nemad on professionaalid, müts maha nende ees ja niikaua kui kõik käib nagu raamatus, ei hakka mina neid raamatust välja vihastama. Kõiges ei ole võimalik olla kõigist targem, nagu polkovniku lesk või stereotüüpne ämm. Nääguta loodust üks kord ...
Inimese kehas toimuvatest protsessidest on inimesel endal võimalik meeltega tajuda vaid ühte protsenti. Ja selleks on väga hea põhjus. Kui nad kuuleksid, näeksid või tunneksid kõike toimuvat, siis ei oleks enam ka inimesi, sest mõõkhambuline tiiger oleks nad ammu nahka pannud. Täpselt samuti, nagu ta paneks praegu nahka kõik ninapidi telefonis olijad. Selline tiiger on välja surnud põhjusel, et inimesel polnud sellist telefoni. Kuid loodus tühja kohta ei salli. Rongil ja tiigril on vaid rööbaste vahe, mis ei võimalda mõõkrööpmelisel rongil inimest suvalisel tänaval või bussis varitseda. Kui bussijuht just ei satu olema ninapidi telefonis. Ellujäämise seisukohalt on esmajoones välise maailma tajumine määrav ja seda ei tohi segada. Pealegi ei ole mõtet inimesele iga sekund saata miljon infot, millest ta aru ei saa. Või siis seletab "sisetundest" lähtuvalt. Mis teeb sama välja. See oleks hullem kui tinnitus. Kõik erinevad miljonid rakud peavadki tegema oma tööd diskreetselt. Meie asi on tagada tervislikkus ja terviklikkus ja loota, et kõik käib nagu raamatus. Miks peaks energiaga olema lugu teistmoodi kui spermatosoidi, verelible või närviimpulsiga, millega ta kaasas käib? Teisalt on muidugi kahju, sest samal põhjusel puudub 99%-l juhtudest ka eelhoiatussüsteem ja tõsistest trükivigadest saame teada alles siis kui lehekülg käriseb. Tihti ka siis mitte. Kui peas käriseb, siis seda, kas või kui palju me hullud oleme, me ise kunagi ei tea. Ega ju hüpohondriaga lugu ole teistmoodi?!
Paraku inimese kehas toimuvatest protsessidest on inimesel endal võimalik ette kujutada 1000% ... ja see 99% on kukepea, tuleb lihtsalt "kuulata" oma keha. Kas "pulbitsemine" võiks kuuluda selle lihtsa kuuldavusega 1% hulka? Nagu võiks, ometi leian ta siit raamatust imaginaarse 1000% hulgast. Elu nagu lootoslill, kõrvaklappides tao tümmi! Ei pea kuulma "pulbitsemist", las aurab tühjaks, parem ongi. Peaasi, et katel õigel ajal kõikjale mujale tõsta, muidu hõõgub siniseks. Ja kõik need muud praktikad aurukatla ümber.
Üleeelmine tsitaat läheb edasi: "Teadliku seksuaalsuse vaatepunktist välditakse energia liikumist ALLA JA VÄLJA ning seesama energia suunatakse või pumbatakse hoopis ÜLES JA SISSEPOOLE." Alla ja üles suundadest saan aru, kujutades ette ka inimese kehakuju. Kuid sisse-välja jääb arusaamatuks. Kas need energiad on hoopis väljaspool inimest? Partneri omadest käib jutt? Siis tähendab see ju energiavampiirlust. Samas väidetav energiaväli inimese ümber asubki ju väljas. Järelikult on neil väljas olemiseks oma kindel põhjus, mida ei maksa alahinnata neid sealt sisse pumbates - muutes inimese väljatuks. Aga kui energiad on juba sees, siis iga sissepoole suunamine tähendab samas suunamist väljapoole. Isegi kui inimene juhtub olema palli kujuga. Miks välditakse välja? Kas väli ei tohigi tugevamaks saada? Üles suund lõpeb ju samuti ohuga vupsata välja: 56 "India veedadest pärit õpetusel ehk tantral on väga ambitsioonikas eesmärk. Selleks on valgustumine või kirgastumine. Mõte on selles, et tantristid kasutavad polaarsuse energiat teadvuse kõrgemale tõstmiseks ja kui energia pealaest orgasmi ajal välja plahvatab, ongi eesmärk saavutatud. Tulemuseks on ekstaatiline kirgastumise hetk, mida saab kogeda partneriga koos." Kas "teadlikud" väldivad energia liikumist VÄLJA põhjusel, et neil nii ambitsioonikat eesmärki pole? Või koguni lausa sellepärast, et seksides vältida soovimatut valgustumist? Ups, kuidas juhtus selline aps?! Mõistetav, kindluse mõttes tasub vältida ejakulatsiooni. Kuigi jääb küsimus, millist neist arvukatest orgasmidest mitu tuhat aastat tagasi tantristid silmas pidasid? Kui jutt on kirgastumise "hetkest", siis antud raamatu kirjeldustest sobib kõige rohkem ikka ejakulatsioon.
Missuguse ajaloolise keerdkäigu tõttu on tantristidest tänaseks saanud sellised puritaanid, kes ejakuleerivad üliharva või ainult lapsesaamise eesmärgil? Kujutan ette, et tuhandeid aastaid nad jahtisid järjekindlalt valgustatust, nagu konkistadoorid Eldoradot päikese käes, täites ämbreid neid lugemata. Miks nüüdseks on valgustatus nagu preemia vaid lapse tegemise eest? Kas pettumine oli nii suur, saades millalgi aru, et valgustatus on samasugune müüt, nagu Eldorado? Kadus trumm, pole vaja ka pulka.
Sain lõpuks aru, mida valgustatus tähendab. Valgustatus on hetkelisest plahvatusvälgatusest pimestatus. Midagi sellist, nagu gestaapo prožektori ees, kus kogu tõde - ka see mida sa ei tea - hakkab selguma. Ainult et hetkega. Pimedaks tuleb sellisel moel valgustatud narri nimetada, mis ei luba tal kordagi tunda, kui vähe ta tegelikult teab.
Kas valgustatu on tänu väljapoole toimunud plahvatusele energiast ilma? Orgasm nagu suur pauk, mil energia üha eemaldub "keha tunnetusruumist", saades üheks kosmosega? Kõlab tõepäraselt, sest milleks talle üldse enam isiklik energia, väli ja motivatsioon, kui ülim on saavutatud! Ja lapsele on preemiaks isa asemel juurvili...
Foolium peegeldab valgust hästi tagasi. Idee erootikaärile - "seksmütsid teadlikele".
Indiaanlaste seksuaalõpetuse quodoushka järgi, mida autor kiidab ja ütleb ennast järgivat, on samuti palju erinevaid orgasmi variante. Ülimaks on "täiskehaorgasm ehk fööniksiorgasm": 309 "Orgasmi piirkonda ei saa täpsustada, sest toimub üle kogu keha ja plahvatab isegi keha ümbritsevas energiaväljas ehk tunnetusruumis." - Niisiis, kõik ülim plahvatab VÄLJA, kuid ülimast tuleb hoiduda. Miks? Kui sa seda ise järgid ja kiidad, miks teised peavad vältima?
- .....
189: "...orgasmi võib saada ka energiaid keha auraväljas liigutades ..." Kas "auraväljas" ei olegi väljas?
- ....
Aevastamine on tervisele kasulik. Selle väljapoole plahvatamine pakub ka naudingut - see on präänik. Loodus ei paku präänikuid ilma tagamõtteta, alati tuleb need tänuga vastu võtta. Tagamõtteks on puhastav efekt. Saadud nauding ja efekt on seda tugevam, mida vabamalt seda tehakse. "Lubage endale julgust valjusti häälida". Et "silmside", mille on loodus ise kahjuks teinud sel hetkel võimatuks, säiliks võimalikult tugev, võiks multiaevastamise puhul sättida selle partneriga samaaegselt. Sellest pole lugu, et partner ja linad saavad märjaks, "see aitab lahti lasta ja avaneda, mis omakorda võimaldab saada ja võimendada teisi orgasme" (pissiorgasm ehk peegasm lk 270). Aevastamise tagasi hoidmine, selle vältimine ja piiripunkti peal mängimine tõstab energiad ja rõhu peas ohtlikult kõrgeks, mis võib lõppeda erinevate traumadega. Samuti batsillid, kui neid "pidevalt ei vabastata", võivad hoopis imenduda ja ajada hapuks kõik muu. See on piits.
Panen sellele nimeks "sneezegasm". Miks ei leidnud ma seda erinevate orgasmide nimekirjast? Miks on ida seksuaalsus oma liivakasti nõnda piiranud? Ei ole seotud "seksuaalse erutusega"? Ometi tegemist on isegi palju "intensiivsema" ja võimsamaga - lausa plahvatusega - kui seda on näiteks: 260 "Nahaorgasm ehk kananahk ehk külmavärinad. Nahaorgasm pole alati seotud seksuaalse erutusega, vaid pigem intensiivse emotsionaalse või füüsilise reaktsiooniga."
318 "Piiripunktiks nimetatakse hetke seksuaalse stimulatsiooni käigus, kui ejakulatsioon muutub vältimatuks. Pärast seda punkti ei ole enam võimalik füsioloogilist protsessi peatada või edasi lükata. Tavaliselt asub mehel piiripunkt alas, kus tema erutustase on 60-80% maksimumist. Mida madalamal on mehe isiklik piir, seda vähem nauditav on tema orgastilise seisundi intensiivsus enne ejakulatsiooni. Miks? Sest 0-60% juures on mõnutunne ja erutustase üsna kesised, 60-80% läheb oluliselt põnevamaks, 90-99% juures on aga juba väga vinge. Kuna enamikul meestest asub piiripunkt allpool 80%, siis enne ejakulatsiooni suuri naudinguid ei kogeta ja siis saabub järsku võimas, aga lühike intensiivse naudinguga orgasm, mille pikkus on 3-5 sekundit. Aga kui orgastiline eelseisund võiks kesta 30 sekundit, kaks minutit või koguni 10 minutit?" Tuleb välja, et mitte orgasm ei kesta 10 minutit, nagu lubatud, vaid ikkagi orgastiline eelseisund. Kust võtsin mina selle veerand tunnise orgasmi? Selle võtsin ma raamatuväliselt, fb-st, kus mõned mehed väitsid saavat nii pikki orgasme. Ja just nimelt - nad ei kasutanud väljendit "seisund". Nii juhtubki, et lõpuks ei saa enam keegi aru, millest jutt. Ja ei maksa siis ka pahaks panna, kui "skeptikud peavad seda valetamiseks". Sest kui suured on sellised munad, kust jätkub korraga veerand tundi
katkematut voogu? Pakun, et vähemalt kolmkümmend korda suurem kui põis.
Ja kui ruttu saab tühjaks sel moel see lubatud ämber?
Minul hakkab küll suitsema, kui orgasmi pikkust hakatakse võrdlema eelseisundi pikkusega. Missugusel põhjusel seda teha? Üks on üks ja teine on teine ja kokku teeks see veel kolmanda, kuid mingil salapärasel põhjusel kolmas piiramatusse liivakasti mängima ei mahu. Teinegi vaid korra kuus. Kumb liivakast on tegelikult "piiratud"?
See ei ole ainuke suits. Proovin rahulikult järje peale jõuda. Niisiis: Autor korra kuus ejakuleerib. Kord kuus tegeleb ta "tavaseksiga". Hüppab kord kuus "vägagi lihtsasti" ühest liivakastist teise. Tekib kohe mitu küsimust. Kas autori see sama seksiepisood, mil ta korra kuus ejakuleerib, piirdub vaid keskmiselt viie minutiga, nagu "tavaseksile" kohane? Kas tema kordkuusejakulatsiooniseksi võib liigitada põlglikult "tuttavaks burgeriks"? Kas sellel päeval on ennem piiripunkti tema "mõnutunne ja erutustase üsna kesised", nii 0-60%? Kuidas saab nii "suvalise seksiga" tegeleda nii "teadlik" mees?! Või siiski mitte? Lipsab sisse ikka mõni "uus võimalus" ka ennem ejakulatsiooni? Järelikult ei pea selleks olema "orgasm ja seemnepurse eristatud"? Järelikult võiks nende onaneerimispiltide (314-315) järjekorra muuta vastupidiseks? Miks üks kord kuus on uued võimalused pluss vana võimalus võimalik, kuid 21 korda mitte?
Ikka järje peale ei jõua, suits kestab veel.
Kus palju suitsu, seal vähe tuld!
Imestan, et autor eelistas pigem võrrelda võrreldamatut, kui et nimetada orgasmiks seda, mis seda ei ole. Väga hea, aga millest järsku sellised kõhklused? Kui seemnepurse ja orgasm "ei ole sama asi" ja nüüd siis ka eelseisund seda ei ole, siis mis asi "teadlike" jaoks üldse on orgasm? Polegi seda nende jaoks meeste puhul olemas? On vaid "orgasmiks nimetatav plahvatus lääne seksuaalsuse piiratud liivakastis." Ahjaa, eesnäärmeorgasm, kui seda millegagi masseerida. Kas lääne geid on läbi aegade käinud vaid ida liivakastis?
Aga tagasi tsitaadi juurde. Mind nii see jutt protsentidest kui ka lisatud graafik, ei veena. Veel enam, ma väidan, et see on klaviatuurist välja imetud, sooviga lisada halvustamisele teaduslikum mõõde. Miks? Liiga ilmne vastuolu. Kui ma meenutan näiteks enda esimest vahekorda, siis piiripunkt tuli tõesti piinlikult ruttu. Ma võin endale ette heita kogemuste ja oskuste puudumist, kuid mitte seda, et "orgastilise seisundi intensiivsus enne ejakulatsiooni olnuks vähem nauditav" ning "mõnutunne ja erutustase olnuks üsna kesised". Vastupidi. See oligi "väga vinge". Järelikult oli minu piiripunkt 99% juures. Ja 30 sekundit kestis eelseisund vaid esimesel korral. Mine tea, vbl tõesti vähem, ei taibanud sellist ajaloolist hetke stoperdada.
Liiga varane seemnepurse toimub eranditult alati just siis, kui eelseisund on "väga vinge"! Kui "erutustase on üsna kesine", siis vajub mehel pigem enneaegselt ära, kui et enneaegselt purskab.
Jääb arusaamatuks, mis on siis eesmärk? Kas tõsta piiripunkti üle 100%? Ja on siis üldse vahet, kas nimetada piiripunkti madalaks või kõrgeks, määrata talle kõrgem või madalam rasvaprotsent, kui eesmärk on hoopis piiripunkti peal, kus iganes see asub, võimalikult kaua "mängida"? Järelikult pikendada "orgastilist eelseisundit", mille puudumist autor täiesti alusetult ette heidab meestele, kes kaua vastu ei pea. Kuidas saab pikendada seda, mida väidetavalt ei ole?
319 "Kas piiri peal mängimine saab olla sama võimas kui lõppakord? Kui vaadata seda protsessi dopamiinist lähtuvalt, siis just nii see ongi. Aeg, mis viib orgasmini, on sageli täidetud suureneva erutuse ja naudinguga, kuna keha ootab kulminatsiooni. No on ju orgastiline eelseisund kõigil meestel?! Ja seda ei suuda kahtluse alla panna isegi sõna "sageli" kasutamine. Milleks oli seda vaja?
Tsitaat läheb edasi: See ootus, mida juhib tõusev dopamiini tase, võib tõsta seksuaalse kogemuse ekstaatilist seisundit, muutes kulminatsiooni suunas viiva teekonna võib-olla et orgasmist nauditavamakski. (Hm, kui kogu ülejäänud raamat rõhutab, et kindlasti nauditavam, siis nüüd vaid "võib-olla"?) Selle põhiline võlu peitub ajastuses. Kulminatsioonieelset aega saab venitada ja lõputult pikendada, ent kulminatsiooniga dopamiin langeb. Kui osavalt mängida, siis pole kõige ägedam mitte kulminatsioon ise, vaid sellele eelnev õhkõrn piir - meelitamine, põnevus, piiri peal võnkumine. Aimdus, et kohe juhtub midagi meeletut, aga mitte veel. Ja nüüd kohe, aga mitte veel... Naised saavad sellest jutust detailselt aru, sest igatsevad pikka naudingut. Kui naine on kuumaks köetud, siis ta võngubki 90-100% naudingu vahemikus. Mehed aga jooksevad tihti peale otse piiripunktini ja sealt paari sekundiga sajani. Kohas, kus alles lõbus ja äge hakkab, plahvatavad nad juba ära. Nad jõuavad kiire kulminatsioonini momendil, mil muutunud teadvuse orgastiline seisund alles tekib. Aga hetkega ongi kõik läbi."
Kas autor julgeb väita, et naistel on orgasmi kiirelt saavutamine väga kerge, kuid nad ei soovigi seda, nad hoiavad seda tagasi, sest "igatsevad võnkuda"? Sel juhul oleks ju naiste orgasmilõhe teema alusetu ja silmakirjalik. Mina küll nii julgete väidetega ei esineks.
Väide, et "naised saavad sellest jutust detailselt aru", ei pea paika selles mõttes, et kui küsida nende käest, kas nad oleksid nõus saama orgasmi esimese viie minuti jooksul, siis vaevalt leidub naist, kes sellest keelduks. Kellelt küsinud, kõik nõus. Ja seejärel küsida, kas nad oleksid peale seda nõus veel tunde jätkama? Vähemalt argiõhtul, ennem argihommikut, kustub ka naine meelsamini ära ja jääb magama nagu nott. Sellega on viik, kuna ilmselt toimib ka naistel hormoonidevärk sarnaselt meestega. Ja järelikult on ka naistel täpselt sama probleem orgasmi kiirusega, lihtsalt vastupidi. Ei, nad ei saa sellest "detailselt aru", pikalt "võnkumine" on kindlasti nauditav, kuid ilma orgasmini jõudmata on see nende jaoks lõpuks ikkagi frustreeriv ja ülekohtune.
Iga mees igatseb samuti pikka võnkumist. Mees ei ole selles süüdi, et meeste kiiremat orgasmini jõudmist on kahjuks loodus ise millegi pärast pidanud vajalikuks. (Või kas ikka on?) Miks ei ole evolutsioon ühtlustanud mehe ja naise kiirust, sellele ma vastust ei tea. Kuid ma tean, et mida tihedamalt mees seksib (ejakuleerib), seda kauem ta järgmine kord vastu peab. Kas sellest saab ehk miskit järeldada? Kas mitte sel moel pole mõeldudki kiiruste ühtlustumine? Tasu tuleb alles peale tööd, ei mingeid avansse? Seeme peab saama külvatud, siis on aega lõbutseda? Kes soovib "Vanajumalale" pikka nina näidata, siis seda ei pea tegema kõva peenisega - selleks on tänapäeval mitmeid ikaldusmeetmeid.
Vägev tunne ja soov lõbutseda jääb, järelikult jääb ka väärtuslik eluenergia. Ja fakt on see, et kaua vastupidamise eesmärk on saavutatud. Nii naine kui ka mees võivad jääda rahule ja looduse käsi pole samuti väänatud.
Kui seemnetootmine ei jõua sammu pidada, siis kas ta peabki? Ja mis siis, kui sel juhul ei jõua mees iga kord ejakulatsioonini, sest spermat napib? Need korrad on "teadlike" silmis ju kiiduväärsed. Kuid selle vahega, et need päevad pole lihtsalt "motiveeritud ja väge täis", vaid on ka väge täis taastumispäevad. Päevad, täis tehase kiiret ja motiveeritud tegutsemist. Samal ajal kui taontra töötoas laiutab haigutamine ja stagnatsioon. Võib-olla hoitakse veel elevust üleval kihlvedudega, et äkki täna? Oi ei, jälle mitte...
Eluenergia peab olema voolav jõgi, mitte seisev kullestiik.
Naiste seksuaalsusi on väga erinevaid. Isegi laias laastus ei oskaks kõiki kirjeldada. On naisi, kellel ei olegi probleemi saada orgasm viie minutiga. Nad teavad täpselt, mis asendis ja kuidas ja nad ei oota, et mees sellele kogemata komistaks. Nad juhivad ja võtavad selle. Ja neil ei ole probleem peale seda jätkata ja nautida ka seda, kuidas sobib mehele. Kuid on ka naisi, kes saavad küll viie minutiga, kuid peale seda tahaksid pigem magada ja parem oleks, kui mees siis kiirustaks. On naisi, kes viie minutiga saavad mitmeid orgasme ja võnguvad vaheldumisi orgasmidega, kuni mees või mehed vastu peavad. Ja kes soovivad seda kasvõi iga päev. Nemad saavad küll "sellest jutust detailselt aru". Rahvas nimetab neid nümfomaanideks. Ma ei ole kindel, kuid tundub, et autor nimetab neid "avatud kundaliniga" naisteks (lk 268).
Kahjuks liiga suur hulk naisi ei "võngu" omal vabal tahtel ja isegi siis, kui nad ei püstita orgasmi saavutamist "eesmärgina", kipub see neil saamata jääma ka kolme tunniga. Võib isegi olla, et aeg töötab hoopis nende kahjuks. Nagu nendel meestelgi, kes peale tunde ei suuda enam oma energiaid alla tagasi liigutada.
189 "Kui naise orgasmi kiivalt taga ajada, jookseb see eest ära nagu kass, kes ei annagi end kätte. Kui kiisut aga meelitades kutsuda, tuleb ta ise hea meelega sülle. Tavaseksis jahitakse eesmärki, mida mees küll suure plahvatusena kogeb, aga naisel võib eesmärgile keskendumine tulemust hoopis edasi lükata, sest tekib ajastress." Meelitamine, muide, on samuti eesmärgiline tegevus. Mida autori nägemuses tähendab "kutsuda" ja "meelitada" kassi sülle, kui see ei ole eesmärk?!
Eesmärk ei ole milleski süüdi, kui teda vale abinõuga ei pühitseta ja teekonda nauditakse.
Ka "ajastress" kõlab ettekäändena. Tihti lennutavad eriolukordadest tingitud kähkukad isegi paremini eesmärgile. Probleem taandub ikka sellele, kui naine saab orgasme väga raskelt või ei saa neid üldse. Väidetavalt naistest üle poole. Ja see on juba palju suurem probleem, kui meeste liiga kiire orgasm. Sest seda ei lahenda see, kui mees õpib väga kaua vastu pidama. Mugav on tõsta probleem mehe õlule, kuid tegelikult lükkab see probleemi lahenduse naise jaoks hoopis kaugemale, kuna mees ei saagi teada ega tunda seda, mida naine igal järgneval hetkel tunneb. Seega ei saa mees "meelitada kassi", keda ta ei näe ega isegi tea, kui kaugel ta on. Kass võib olla juba sülle hüppamas, kui vale suund, sügavus ja poosi või tempo muutus (mitte ajastress!) ta uuesti aknast õue viskab. Sellise kohtlemise peale on täiesti mõistetav, kui kass enam tuppa ei kipugi.
Samuti ei saa naine teada ega tunda, mida mees tunneb. Kui mees tahab jõuda koju, siis võtab ta rooli ja pedaalid. Paratamatult kisub auto kraavi, kui naine samal ajal rooli enda poole kisub ja pedaale sõtkub. Kas naise kodureisiga pole sama tingimus? Kui naine ei taha ise juhtida, siis peab ta ise olema väga hea geps. Kuidas saab seda olla naine, kes ise koduteed ei tea? Tal ei jäägi muud üle kui "võnkuda". Ja kuna mees ei tunne, mida naine vaid saab tunda, siis on isegi hästi, kui tal õnnestub võngutada nii, et see ei muutu valuks ja vastumeelsuseks. Mis viga on navigeerida naisega, kellel kõik käib kergelt! Mees võib tunda ennast "kõva tegijana", juhtides naist "seitsmendasse taevasse" (268), kuid ta on siiski vaid tsikli peal tagaistuja, kelle ülesanne on säilitada tasakaalu ja vältida maha pudenemist.
Jutt "intuitiivsusest" seksis (42; 327), on ilmne soov näidata iseennast intuitiivsena. Ehkki naisi nimetatakse meestest intuitiivsemateks, ei ole ma veel kohanud naist, kes intuitiivselt mind koju juhataks, kui ma ise midagi ei tee. Vaevalt siis intuitiivseid mehigi, kes kassi liikumist tajuksid, palju saab olla, kui naine ise midagi ei tee. Ei ole põhjust nimetada pimesi kobades õnnestumist ega ka kogemuste valgust intuitiivsuseks. Põhjus, miks mehed liiga kiiresti saavad orgasmi, ongi selles, et nad seda ise teevad. Mitte intuitiivsus ei juhata neid, vaid konkreetne tunne, mida tuntakse. Hea - hea - üha parem. Ma ei usu, et loodus on sama raja keelanud naisele. Pigem on mees selle naisele keelanud, andmata võimalust naisel sel moel kulgeda, kiskudes rooli enda poole ja sõtkudes pedaale. Või siis on naine ise selle endale keelanud sisendiga, et see on ikka mehe asi. Kui nii, siis pole tolku ka mehe süüdistamisest. Aga kui unustada kõik hoiakud ja vahetada "poolused", kui isegi eelmäng muuta naise dikteerida, sest ainult tema teab, kui pikka ja millist ta just täna vajab? Kui naine hakkaks ise tegema, kas ei kaoks sellega ka orgasmilõhe? Jah, me võime süüdistada meest, kui ta naise ilma jätab, kuid sama palju saame me süüdistada naist ennast selles samas. Aga kas me ikka saame sel juhul süüdistada loodust, et ta midagi on jätnud kaldu kummagi kasuks või kahjuks? Me saame loodust süüdistada vaid juhul, kui ta on teinud kogemata neuroloogilisi ja/või hormonaalseid näpukaid indiviidi puhul, kuid ma ei taha uskuda, et meil on põhjust süüdistada teda eksimises terve liigi puhul. Kui nii lihtsalt (või siis raskelt?) on võimalik kaotada orgasmilõhe, kas kaoks sellega ka naiste soov vähem seksida? Kas hakkaks siis mees vähem tahtma? Ma ei usu seda juhul, kui naine ikka jätab võimaluse ka mehel järgi jõuda. Enamasti on naisel, kui võimekal võnkujal, see peale orgasmi palju lihtsam. Mehel õnnestub harva kohe pärast orgasmi edasi võnkuda.
Kas äkki on evolutsioon tegelikult just sel moel ühtlustanud naise ja mehe orgasmi kiiruse? Mees on lihtsalt järjekorras ette trüginud? Mees võiks viisakalt märgata, et saba on tal ees.
Kuid ka viisakus ei tarvitse tagada tulemust. Kui isegi see, kui naine saab võimaluse ise juhtida, ei tee tema kodureisi lühemaks, rääkimata viieminuti saavutamisest, siis tuleb ikka tunnistada, et probleem ei ole "ajastressis". Ega ka mehes, kui just varustus ei klapi. Kui ikkagi võtab see aega tunde, mil mees vaid ootab oma järjekorda, püsides vale liigutuse kartuses võimalikult staatilisena, siis juhtub paratamatult, et ta enam ei jõua seda ära oodata, sest kaob tema tundlikkus ja erektsioon koos sellega.
Kui mees soovib peale pikalt vastu pidamist ejakulatsiooni, peab ta saama oma energia uuesti alla. Tuleb eirata igasuguseid "teadlikkuse" omavoliliselt püstitatud ühesuunalise liikluse märke. Kui vaja, siis alla, haarates hooga kaasa kõik vastu tulevad seaduskuulekad duraceli lambad. Energia peab pulbitsema seal, kus ta on loodud pulbitsema. Ma ei usu, et naistel on see teisiti. Kui naised tahavad orgasmi, siis tuleks ka neile kindlasti kasuks, kui nende "ajud kolivad alakehasse", neid juhiks "primitiivne instinkt" ja nad "mõtlevad" vulvaga. Ma küll lubasin, et selle peatüki kirjutamise jätan naistele, aga ega ma sissejuhatusest kaugemale oskagi minna. Sellepärast spekuleerin vaid pisut.
Kui loodus on jätnud paljudel naistel närvilõpmed sirutumata sinna, kus nad idee poolest võiksid olla, siis ei ulatu toimuma ka sünapse. Piltlikult - kui küünlavahe on liiga suur, ei ole ka sädet või on see liiga nõrk ja orgasmmootor ei käivitu. Oleks vaja piisavalt palju energiat, mis tekitaks piisavalt pika kaarleegi, et mootor hakkaks nurruma. Seega on energiast kõige rohkem kasu seal, kus on tema "primitiivne", kuid tegelikult primaarne koht. Et allikast juua, tuleb püsida allika juures. Kaugemal on juba kraav, kus leidub ka kõike muud, mida kassid ei ostaks. Ei maksa olla nii peps, et ära põlata energia ammutamist otse kiimast, nagu seda on kõik imetajad saanud piimast. Saage üle, pole sellel sõnal häda midagi! Tänage kristlust (nüüd siis ka "teadlikkust"), mis looduse ilu ja selle kirjeldamise sõna on poriga üle valanud. Pestes puhtaks mõtted, saavad puhtaks ka sõnad. Parim dearmoring. Ei pea posima energiatega ega vajutama punkte, kui soov on saada loomulikuks.
Kui mehele tuleb energia (ajutine!) mujale tõstmine kasuks selleks, et kaua vastu pidada, siis naisel ei ole ju seda vaja. Vastupidi, energia mujale rändamine on see, mis tekitab naisel lõpuks ajastressi. Muide, nagu mehelgi, kes otsustab liiga hilja ejakulatsiooni kasuks. "Mängides" orgasmi toimumise piiripunkti peal, peab arvestama võimalusega sattuda mängima orgasmi mittetoimumise piiripunktile.
Kui on võimalik "avada kundalini" ning sellega
lahendada kõigi avamata naiste seksuaalsed probleemid, kaoks iseenesest
ka "ajastress". Kas ei oleks "teadlikul seksuaalsusel" nutikas
keskenduda hoopis naiste kundalinile, selle asemel, et jaurata meeste
energia kallal? Tulemuse korral hoiaksid ju mõlemad energiat kokku.
Naise "eesmärgi jahtimine" muutuks hoobilt eesmärgini juhtimiseks.
Kuidas kundalini avada? Lk 268, vaid pool lehekülge. Järelikult ei midagi keerulist?
Seksrevolutsioonist rääkides lipsab autoril suure tõe vahele vähemalt sama suur ebatõde: 139: "Kui varem oli naise seksuaalseks rolliks viljastuda või heal juhul mees ruttu ära rahuldada, sest too on muidu närviline ja - kes teab - äkki annab veel peksa ka, siis nüüd tekkis uus olukord koos uute küsimustega: aga kus on minu naudingud, kes mind rahuldab?" Kui mees ei ole halvatud või muul moel liigutamisvõimetu, siis sellist aega pole tõenäoliselt mitte kunagi olnud, ei ole praegu ega paista tulevikust, mil naine rahuldab meest. Naine oli sunnitud võimaldama mehele rahuldust, aga rahuldas ennast mees ikka ise. Kas selles valguses ei tundu pisut pentsik küsimus, "aga kes mind"? Uus olukord koos uue küsimusega on: kas mees võimaldab seda ka naisele?
Tõesti inetud ajad on olnud ajaloos. Usud ja müüdid määrasid elud ja rollid, mida kasvõi toore jõuga hoiti. Teadmised on need, mis revolutsioone teevad. Kuid ilmselgelt ei ole suutnud ka revolutsioonid veel kõike uuel moel määrata. Sest konservatiivsus ongi see toore jõuga iidne padahani, kelle usunõrestelt sulgedelt teadmised kaagutamise saatel maha voolavad.
"Teadliku seksuaalsuse" eesmärk, nagu mulle lõpuks kohale jõudis, ei ole tegelikult mure naiste pärast. See on ambitsioon kallutada mehi ejakulatsioonist hoiduma.
Eesmärgi jahtimisest on saanud kinnisidee ja sündinud ebamugavalt suur ja raske raamat, täis kordusi ja väga suuri pilte ja tekste. Raamatu pealkiri, "Intiimsuse atlas", võimaldaks raamatu kindlasti veelgi suuremaks paisutada. Kuid kogu sisu ei vasta pealkirjas lubatule. Ilu ja info, mida lubas raamatu pealkiri ja mida siin ka on, oleks saanud mahutada poole peale. Vbl isegi kolmandiku. Selle kolmandiku vahendamise eest olen tänulik! Ülejäänu on sõna otseses mõttes ajupesu. Loeks nagu kaunilt illustreeritud "Vahitorni". Demagoogia ja tüüpilised propagandavõtted, nagu üha uuesti ja uuesti kordamine, väga järsk halvustades vastandumine ("tavaline" vs "teadlik"). Kirjeldades "tavalist", jäetakse talle vaid ebaõnnestumised ja "teadlikule" lausa piinlikult hoopleval moel kõik muu ilus, mida "tavaline" nagu ise kunagi ei oleks kogenud ega võimaldanud ka naisele. Ega saakski. Loe ja imesta! Hirmutamine (eluenergia langus), suured plakatid ja suured loosungid ("tuttav burger", lk 297).
Mis seal salata, tegelikult olen tänulik ka selle kahe kolmandiku eest! "Teadlikkuse" mulli tutvustamise ja selle täispuhumise eest. Minu jaoks sai see muidugi lõhki puhutud. Kuid ka negatiivne teadmine on teadmine, mis tuleb tänuga vastu võtta!
Palju on ka sententse vulgaarpsühholoogia varamust, nagu:
95 "Naisel avab süda seksuaalsuse. Mehel avab seksuaalsus südame." Paneb õlgu kehitama, nentides, et kellel avab, kellel mitte. See on üldistuspõhine mõttetus, mida ei suuda mõtestada ka sügav jutt energiatest ja poolustest. Ja sellised mõtted on siin raamatus juhtunud suures formaadis.
Veel üks näide:
105 "Legend räägib, et vene rikkurid ei lase oma naistel tööd teha. Töö on päikesepõimiku - jõu ja tahtejõu keskuse - pärusmaa. Kui energia koondub sellesse keskusesse, usutakse, et see näppab energiat südamest ja seksuaalkeskusest. Et naised sädeleksid armastusest ja oleksid alati valmis kirglikuks seksiks mehega, lastakse naistel tegeleda naiste asjadega. Ongi hea, et naised veedavad aega meikides, kleite proovides ja puudlite eest hoolitsedes. Väidetavalt on soorollid seal selgelt eristatud: naised hõljuvad armastuse ja seksuaalsuse sfääris, samal ajal kui mehed toimetavad meheliku päikesepõimiku energiaga töömaailmas. Kui need kaks poolust kokku saavad, sünnib tõeline säde ja magnetiline kirg, luues tugeva polaarsuse." See ei ole legend ja ei ole see ainult Venemaal. See on kõikjal nii, kus kokku saavad raha- ja rumalusenergia ühes isikus ning kas ainult rumalusenergia või rumalus- ja rahaenergia ka teises isikus. Kumb on kumb, mina soopõhiselt ei läheneks. Tugev polaarsus, säde ja magnetiline kirg sünnib igal juhul. Mida rohkem omada lisaks iluenergiat, seda parem.
Hea soovitus kõigile naistele, kel seksuaalsed probleemid - leidke rikkur, kes teil tööd ei lase teha. Kundalini avab ja dearmoringu teeb ära ka meikimine, ports kleite ja puudlid. Rikkusenergia puhul kaotab tähtsuse isegi see, kui mees on "tava"seksuaalne. Tähtis on "sooroll ja poolus". Rikkusenergia rohkusega saab kompenseerida iluenergia puudumist.
Kirjutan ikka välja ka terviktsitaadi leheküljelt 46: ""Kasutan siin raamatus sõna "energia", mis võib mõnes inimeses allergiat tekitada. "Energeetika" ja "energia" on tavaliselt tehnoloogiavaldkonda kuuluvad mõisted ning energia võib jääda esmalt arusaamatuks terminiks. Mida tähendab siis energia teadlikus seksuaalsuses? Raamatus kasutan ma sõna "energia" selle tähistamiseks, mis on inimtajus subjektiivselt tunnetatav.""
Minu eelmine kommentaar ei tähenda seda, et ma olen energiate eitaja. Ehkki kommentaar kõlas irooniliselt, on see siiski just see, mida ma subjektiivselt tunnetan. Ja ma tunnetan selles "vene legendis" lisaks ka tugevat lamedusenergiat, mis on vaimsusenergia vastand.
Ma ei eita mitte midagi lihtsalt sellepärast, et seda pole olnud veel võimalik objektiivselt mõõta. "Allergiat" tekitab hoopis see, kui energiatest rääkivad inimesed soovivad, et kõik teised noogutaksid seda, mida nemad väidavad "subjektiivselt tajuvat", samas kui endil on tõrked objektiivse noogutamisega. Mugav on süüdistada kedagi tõestamata asja eitamises, varjamaks, et endal on probleem tõestatud asja jaatamisega. Järelikult on probleem paljudest asjadest arusaamisega. Miks ma peaksin uskuma, et ta energiatest paremini aru saab? Mina enda mõtlemist sellistele ei usalda. Nagu vanarahvas on sõnanud: "saada sant lavale, karga ise kannule!"
"Allergiat" tekitab see, kui energiatest räägivad ühed üht ja teised teist ja kokkuvõtteks pekstakse lihtsalt segast SISSE-VÄLJA. Ma arvan, et see skeene vajab veel hädasti juurde ka KÕRGEMALE-KAUGEMALE ja SÜGAVAMALE sekti.
"Allergiat" tekitab see, kui vägisi surutakse, kuidas peab subjektiivselt tajuma asju, mida mina tajun subjektiivselt teisiti. Mõõdulindiga ma ei kavatse vaielda, kuid püksikummiga võib vaielda igaüks. Subjektiivne, muide, tähendabki seda, et igalühel oma kumm.
Ja peamiselt tekitab "allergiat" see, kui täiesti loomulikku tõestussoovi nimetatakse
allergiaks. Parim kaitse ei ole rünnak - see on liiga läbinähtav.
Ma ei eita energiaid ja ma pean täiesti võimalikuks, et on inimesi, kes on võimelised neid ka nägema. Aga kuna selle teema viljejatel on nii palju vasturääkivusi iseendale ja teistele, siis väidan, et 99% neist on šarlatanid. 99% kannab sõna otseses mõttes rõivaid, mis on tehtud kangast, mida ainult rumalad ei näe. Mina olen see rumal ja ma ei hakka ühe protsendi pärast imetlema sadat, sest kuidas on rumalal võimalik vahet teha päris võimel ja sooviga ennast tähtsaks teha? Mõnikord tehakse see muidugi ise väga lihtsaks, kui räägitakse näiteks "vene legendist" jms. Ja mis puudutab päris võimet energiaid näha või tunda, siis ka siin jääb liiga suur võimalus nende valesti tõlgendamiseks, ületähtsustamiseks, üldistamiseks ja isegi valesti nimetamiseks. Miks osad neist ei või olla hoopis negenergiad? Sellised tühjad ja inertsed hoovused, mis on pärisenergiate vastandid, varjud või hoopis miraažid.
Ületähtsustamisega kujundatakse järjekordne raam, kuhu inimesed suruda, et oleks kergem neid seletada ja teraapida. Psühholoogia on täis selliseid skeeme, millest igaüks on veendunud, et just tema avastas võluvitsa. Väga inimlik ja esoteerikaski vaid inimesed. Mida tähtsamaks rääkida energia, seda tähtsamaks muutud ise.
Energiatest rääkimine on nipp, kuidas näida vaimsena. See on teipija vaimsus ja banaani energia, mis on teibiga seinal.
374 "Sa võtad aega meditatsiooniks või teisteks tegevusteks, mis vaigistavad mõistust ja küsid endalt aeg-ajalt küsimusi. Kes ma olen? Kellele kuulub see keha, need tunded, need soovid? Kuhu ma lähen? Kust ma tulen? Mis on mu pärisolemus? Mis jääb minust järele, kui seda keha enam ei ole? Lõpuks näed sa oma mõistuse trikke läbi ja lõpetad enda saboteerimise. Sa loobud valehäbist ja puhastad traumasütikud, mis sind automaatselt käituma panevad, sest sa mõistad neid ja sul on teadlikkus mitte käituda oma hirmudest ja valudest lähtuvalt." "Vaigistatud mõistus" ei kõla "sügava intellektuaalse jutuna", -seisukohana ega ka mitte -seisundina. See kõlab piiratud intellektuaalse liivakastina. Sügav mõte on küsida küsimusi kelleltki, kes on "vaigistatud"! Sa võid oma vangi siduda ja tropistada ta suu, kuid ülekuulamise ajaks võiks anda piiramatu võimaluse vastata. See on elementaarne eelmäng, et meelitada mõttekassi sülle.
Kas "vaigistatud mõistus" tähendabki "selget mõistust"? "Vaimsuse selge mõistus" tähendab järelikult seda, kui tundele antakse voli rääkida ka mõistuse eest.
Mida peab autor silmas "teiste tegevuste, mis vaigistavad mõistust" all? "Süüa maagilisi seeni või tarvitada midagi salapärast, mis tekitab eriti eufoorilise ja põneva meeleseisundi"? See on muidugi kindla peale minek. Mõistusel mitte ainult suu, vaid ka silmad ja kõrvad saavad klapistatud.
Mitte kellelgi ei ole mitte kunagi mõistus selge, kes soovitab kasvõi üks kord elus tarvitada aineid, mis tekitavad sõltuvust! Sellisel on hoopis tunded selged, mis igatsevad eufooria kordumist.
Maagiliste seente ja salapära tarbimine on järjekordne nipp, kuidas saada "vaimseks".
Ja huvitav, et autor soovitas seda samas peatükis - "Miks on ilma pingutuseta saadud dopamiinilaks ohtlik?" - kus räägib porno-, interneti- ja onaneerimise sõltuvusest. Kirjutan ikka välja täistsitaadi: 351 "Lihtsalt saadud tugevad adrenaliini- ja dopamiinilaksud võivad vahel harva olla täiesti eluterved ja ilma negatiivsete tagajärgedeta. Näiteks võid mängida kaks korda kuus arvutimängu, korra kuus vahtida pornot, hüpata langevarjuga, käia mõned korrad aastas megafestivalil, süüa maagilisi seeni või tarvitada midagi salapärast, mis tekitab eriti eufoorilise ja põneva meeleseisundi." Viimaste kohta ei olnudki täpsustatud, et mitu korda. Järelikult?
Kas autor võib väita, et "salapära" ja "maagiliste seente" sõltlasi polegi olemas? Või nimetab ta seda sõltuvust positiivseks ja "täiesti eluterveks" ja mis ei ole tarbimise "tagajärg"? Kui ema ei ole raseduse ajal tarvitanud, siis algab sõltuvus alati ise tarbimisest. Ja vahet pole, mitu korda on soovitus. Kui keegi midagi sellist soovitab, siis on diplomaatia aeg otsas ja ta saab sõja.
Ehkki adrenaliini- ja dopamiinilaksud arvutimängudest, pornost, festivalidelt ja langevarjuhüpetest võivad tekitada sõltuvust, ei ole nende ühte heitmine "maagiliste seente" ja "salapäraga" kohane. See mõistus ei ole selge, mis adrenaliini ja dopamiini, mida toodab inimese enda keha, samastab keemiliste ühenditega, mida viiakse keha sisse väljast poolt ja mis ei ole keha tervislikuks toimimiseks vajalikud. Kõnekas on ka nende ühte ritta seadmine elu tipphetkedega, "kui elufilm su surmahetkel silme eest läbi jookseb": 17 "Tuleta meelde kõige ägedamaid, südamlikumaid, hingeraputavamaid ja meeldejäävamaid kogemusi oma elust. Mis sulle meenub? Esimene suudlus? Kadunud vanaema vaaritatud pannkoogid murakamoosiga? Kas meenuvad sinu karjääri tipphetked? Ulmelised seiklused võõrastel maadel? Esimesed peod teismeliste sõpradega? Ekstreemspordi elamused? Muusikalised elamused või fantastilised festivalid? Vaimse ärkamise välgatused? Surmaeelsed kogemused? Rännakud psühhedeelsete ainetega? Oma esimese maja või esimese auto ostmine? Oma lapse sünni kogemine?" Tsitaat jätkub pikalt, kuid ei hakka tervet lehekülge siia trükkima. Piisab kursiivist, et saada märksõnu selle sisust.
Ilmselgelt ei hakka autor veel surema ja väga võimalik, et lapse sünni kogeminegi on tema jaoks veel hüpoteetiline. Mis oligi kogu tsitaadi mõte - kasutades fantaasiat, esitada küsimusi, et saada teada, "mis paneb katuse heas mõttes kõige rohkem sõitma?" Ja järeldab ise, et need on "kõik need kogemused, mis on seotud intiimsuse, usalduse ja seksuaalsusega, eelkõige teiste inimestega".
Ja nii küsin minagi, et kas autor või kes tahes teine "tunneb, et on vinge isa või armastav ema" - "rännates psühhedeelsete ainetega"? Kas nad soovitaksid seda ka oma lastele? Või koguni võtaksid oma lapse rännakule kaasa, et pakkuda "täielikku turvatunnet" ning "hingestatust ja hoitust"?
"Vaimsusse" pürgijad on nõus rõõmuga tarbima igasugust keemiat seente, taimede, tablettide, pulbrite, süstide jne näol, mis lubab neile nende maailma "avardada", kuid tõrguvad keemiaravist, tablettidest ja vaktsiinidest, mis võimaldavad nende maailma säilitada. Nad tirivad keemilisse "avarusse" kaasa ka teisi, kust nii mõnigi enam tagasi saa. Kuid laidavad vähihaigele keemiaravi, pakkudes asemele halbade energiate väljaajamist jms ... jättes ta surema. Urbloolisus ei seisne "vaimsete" küündimatuses, seda niikuinii, vaid süüdimatuses. See on leidnud tuhandeid kordi tõestamist, kuid ikka on nii raske seda tunnistada. Kas oht inimeste tervisele ja isegi eludele ei anna piisavalt häiret? Kas "vaimsust" ei peaks käsitlema vaimse häirena?!
Mida kogeb juhe, kui voolu temas üritatakse lühisesse ajada? Vau, milline ennekogematu maailmaavardav ilutulestik selles juba igavaks muutunud tuttavas toas! Ongi, kuid lühis ise enam ei avarda, vaid lõpetab. Avardada maailma, vedades juhtmed ja lülitid teiste teadmismaailmade tubadesse on seevastu liiga aeganõudev ja energiat raiskav. Ilmselt ka igav, aga valgustatus peab saabuma ju hetkega.
Veel pisut sõltuvusteemast:
353: "Miks on meestel keeruline ejakulatsioonisõltuvusest loobuda?
Esiteks
on ejakulatsioon harjumus, mille küüsis on mees olnud kogu elu.
Harjumusi järsult muuta pole lihtne. Pealegi peab selleks olema mõjuv
põhjus.
Teiseks on mees pidevalt kasutanud ejakulatsiooni
vahendina, et energiat ja stressi maha laadida. stressiküllast energiat
on lihtsam maha laadida kui muundada, eriti kui see pakub lõõgastust.
Kolmandaks
pole kõigile teada, et leidub teistsuguseid, fantastilisi seisundeid ja
orgasme, mis ei lõppegi sellega, et mees on lõpuks rammestunud. Kuniks
ta pole neid kogenud, ei saa ta arugi, mille nimel pingutada. Kui ilma
seemnepursketa kohe suured naudingud ei koida - sest piiripunkt on
niivõrd madalal -, tekib hirm, et mõnu on tema planeedilt lahkunud.
Lisan oma seletuse ja sellel ei ole tähtsuse järjekorda, need on lahutamatu tervik:
Esiteks on ejakulatsioon füsioloogiline vajadus.
Teiseks on see objektiivne vajadus.
Kolmandaks on tervis.
Ejakulatsioon ei ole "sõltuvus" ega ole ka "harjumus". Sellist
"mõjuvat põhjust" - peale kastratsiooni - pole olemas, miks mees peab
loobuma objektiivse füsioloogilise vajaduse rahuldamisest. See on sama rumal, kui et on soovitus loobuda toidust, asendades selle päikesesse vahtimisega. Ja kõik see "energiate muundamise" bla-bla-bla sinna juurde. Ei maksa tüli norida
tervisega, nimetades "sõltuvuseks" organismi baasvajadusi. Kordan
veelkord: keemilised ühendid ja hormoonid, mida toodab inimese enda keha
ja millest ta peabki olema kõige muu hästi toimimise nimel sõltuvuses, ei sobi mitte üheski kontekstis
panna ühte patta alko-, narko-, nikotiini jne sõltuvustega, mille
toimeaineid viiakse keha sisse väljast poolt ja mis hakkavad hoopis pärssima kõige muu toimimist! Kui kellelgi on probleem
iseenda seksi- ja/või ejakuleerimisvajadusega ja soovib selle "küüsist" pääsemiseks nimetada
see sõltuvuseks, siis ongi see tema enda sügavalt isiklik kõrvadevaheline
probleem, mida on alatu teistele inimestele sisendada
jalgevaheliseks probleemiks!
Tagasi tulles üle-üle-eelviimase tsitaadi juurde, kust sai tänu ainetele pisut rändama mindud, siis kõiki neid küsimusi saab ja peabki endale esitama, olles enesejuures ja ilma "mõistust vaigistamata", sest ainult tema saab vastata lõpuni ausalt. "Valehäbid" ja "traumasütikud" on kõik tunnete, mitte mõistuse trikid. Ainult mõistus saab need läbi näha ja otsustada, et "hirmud" ja "valud" (mis on tunded!) ei pane sind enam "automaatselt käituma".
Kui miski paneb "automaatselt" käituma, siis ei ole see kunagi mõistus. Mõistus võtab aega muutuvate olude ja erinevate kontekstide jaoks. Kui peas on vaigistamist vajav lärm, siis seda ei tee kunagi vaba ja sirge seljaga mõistus. Seda teeb pikali olev mõistus, mis on tunde topeltnelsonis. Kui tundeid on rohkem ja nad on otsustanud kambaka teha, siis pole ime kui selle külakuhja rüselemine häirima hakkab.
Kas mitte "valehäbid, hirmud, traumasütikud ja valud" ei ole hoopis need, mis vaigistamist vajavad?! Kuulen juba häälekaid proteste, a´la "tundeid ei tohi alla suruda" jms. Ei tohigi! Vastupidi, need tulebki kogu mõistusenergia täiega tuua (tõmmata, pumbata, suunata, kuidas iganes) ÜLES ja seal läbi mõtelda. See tähendab "sublimeerida" tarkuseks. See tähendab lahti harutamist ja üksteisest lahutamist, kuni nad on nõus teineteisele valuvõtete asemel kummardama, kätt andma ja tantsima tangot.
Mõistust ei tohi ju täpselt samal põhjusel "alla suruda". Mitte miski ei aita tunnet, kui mõistus on "vaigistatud" nokauti. Sest tema käes on kõleda ja külma keldri võtmed, kus tunne niiskusest nõrguvat raudust prõmmib.
Mõistus peab samuti saama ÜLES. Mitte miski ei aita tundega hädas olevat mõistust ennast lahti sõlmimast, kui et tema ise. Miks tunnetel on kombeks ennast vägivaldselt mõistusele peale suruda? Olenevalt tundest, kõik ei teegi nii - osad teevad seda vägagi meeldivalt ja ei olegi põhjust neid vaigistada. Pigem vastupidi - mõistus peaks tegema kõik endast oleneva, et neid hoida ja poputada. Kuid praegu on ju jutt hirmudest, traumasütikutest jms, mida ei ole mingit põhjust mõistuse vaigistamisega poputada.
Nii mõistuse- kui tundetarkus on inimõigus, mida igaüks ise võib soovi korral enda puhul piirata, kuid mitte kunagi teiste puhul. Kes soovib tantsida, peab saama teha seda vabalt!
Loomulikult eksib ka mõistus. Seda siis, kui teda on "vaigistatud". Seda siis, kui ta on otsustanud, et vahet pole subjektiivsel ja objektiivsel. Seda siis, kui ta ei oska vahet teha tunnetel ja mõistusel, kuid on otsustanud, et süüdi on alati mõistus. Seda siis, kui ta usaldab mälu, mis trikitab. Kui ta usaldab andmeid, mis on poolikud või lausa valed. Ja kõige rohkem siis, kui ta ei tahagi teada mingeid andmeid, vaid otsustab usaldada (sise)tundeid. Sellest sünnib trikkide trikk - tunnetest dikteeritud soovmõtlemine. Mõistus on alati süüdi siis, kui ta lubab ennast vaigistada ja endale soovdikteerida.
Mitte kunagi ei tasu usaldada inimest, kes peksab ja vaigistab mõistust. Järelikult ei saa ta temaga hästi läbi. Järelikult ei ole ta tema sõber. Järelikult ei saa ka tema mõistuse, mis on pekstud eemale, nõuandeid usaldada. Ega ka siis, kui mõistust korraks, saba jalge vahel, lubatakse lipitsema. Ta tuleb sulle valetama, et meeldida. Mitte kunagi ei ole sel inimesel "mõistus selge", sest ta on siis juba vaimselt sant. Miks "vaimsus" on agressiivne iseenda vastu? Mingi sado-masovärk?
Vaimsus, ilma jutumärkideta, tähendab kõike intellektuaalset. Intellektuaalne tähendab kõike mõistuspärast. Esoteerika üritab kaaperdada selle sõna vaid enda tarbeks ja peksta sealt mõistus välja. See on tal juba liiga hästi korda läinud, kuid tasub siiski sellele vastu hakata.
Kui inimene loeb, siis sööb ta vaimutoitu. Kui ta õpib ja mõtleb, siis hoiab ta vaimu värske ja temast saabki vaimne inimene, ilma, et tal oleks mingit pistmist religioonide või esoteerikaga laiemalt. Ja ta võib olla vaimne õpetaja või -juht, õpetades kasvõi kirjandust või matemaatikat, mitte orientalismi või pühakirju.
Kristlus püüab monopoliseerida armastust, mis on eriti küüniline, teades ajalugu, tänapäeva ja piiblit. Nüüd siis tantra ja tao tahavad käppa peale panna sõnale "teadlik", olemata tegelikult teadlik. Ja orgasmile, vahetades selle välja "sarnasega", mis seda pole. Palun, ärge devalveerige väärt sõnu, keerates need pea peale! Jumala eest, nagu harakad, kõik ilus on hädasti tarvis varastada ja oma pessa tassida. Mõtelge ise sõnad välja!
On aega raiskav ja eksitav, kui silmas peetakse konkreetselt tosse, kuid kasutatakse üldistavat sõna "jalanõu". Esoteerikal on oma "praktikate" jaoks olemas konkreetne sõna "spirituaalne" ja ei pea kasutama üldistavat sõna "vaimne". Toss on ja jääb tossuks ega muutu kunagi kingaks ega saapaks. Sellepärast jäägu iga kingsepp, kes on otsustanud kitsalt tosssepaks spetsialiseeruda, ka terminites oma kitsaste liistude juurde. Kui valik on tehtud, siis võiks olla ka piisavalt ametiuhkust. Hea küll, tosse nimetatakse ka jooksukingadeks, kuid see termin sisaldab olulist täpsustust. Kui sõna "vaimsus" sära on nii ahvatlev, et sellest on raske loobuda, siis vähemalt täpsustage! Näiteks pahupidisilmvaimsus. Pisut pikk, kuid kõlab hästi ja on ka täpne, viidates, kuhu poole fookus on väänatud.
Täpselt samuti, nagu sõna "vaimsus" ülemäära kasutajatega, kasutavad "jooksukingasid" ülemäära enamasti just need, kes kunagi ei jookse. "Jooksukingad" on nipp, kuidas näida sportlik.
See oli väike kõrvalpõige, lähme mõistusega edasi.
Kui kõik andmed on olemas ja mõistus ikka eksib, siis ei ole see mõistuse, kui sellise, süü. Siis on see antud konkreetse (inimese) mõistuse süü, kes ei oska või ei taha. Kui mina ei suuda hüpata üle lati, siis ma ei süüdista jalgu, kui selliseid, vaid enda jalgu, sest ma tean, et keegi teine saab sellega hakkama. Elu on võimaldanud seda tuhandeid kordi märgata ja meelde jätta. Kui ähmane peab olema nägemine ja kui lühike peab olema mälu, et enda mõistuse järgi ka teistele piire seatakse? On nii palju valdkondi, kus minu mõistus ei suuda pidada järge, rääkimata järje vedamisest, kuid ma ei tuleks selle pealegi, et seal ongi mõistuse piir, mida polegi võimalik ületada. Veel enam - mida ei tohigi ületada ja selle takistamiseks on vaja mõistus panna kammitsasse nagu hobune. Nimetades seda "vaigistamiseks". Mõistus ei saa mitte vaiki olla!
Mõistus, kui selline, ei trikita kunagi, trikitab mõistus, mis ei suuda, oska ega taha.
Tsitaat, mille leidsin pealkirja alt "Mõistus": 373 "Vaheta veendumused ja ebatervislikud programmid uute vastu. Uuri ja muuda oma alateadvust. Käi teraapiates ja konstellatsioonides, ning jõua selgusele, mis sind enim pidurdab ja tagasi hoiab. See on alati sinu enda mõistuses kinni, aga on vaja teada saada, millises osas mõistusest - nii saab selle ka välja juurida." Ümmargused soovitused, kõlavad diibilt, kuid neid saab soovitada sama hästi soovitajale tagasi. Kuidas autor saab soovitada, et vaheta "veendumused uute" vastu, kui ei põhjenda, milles vanad eksivad? Mina saan, sest olen juba pikalt põhjendanud.
"Ebatervislikud programmid" põrgatan eriti väga kiiresti otse tagasi, sest ka seda olen ma pikalt põhjendanud.
"Uuri ja muuda oma alateadvust" kõlab juba nii sügavalt, et ei suuda enam tuvastada, kust kohast see hääl tuleb. Alateadvust saab muuta teadvusega ehk mõistusega. Kuid mitte sellisega, mida on vaigistatud või "välja juurimisega" raadatud.
"Käi teraapiates"? Mitte kellelegi ei soovita ma umbmääraselt "teraapiaid", teades, missugust jama teraapia nime all tihti pakutakse.
Samal põhjusel ei soovita ma mitte kellelegi "konstellatsioone", sest lihtsatelt (et mitte öelda primitiivsetelt) ja rumalatelt ei pea nende raha ära võtma, teraapides neid veel rumalamaks tegemisega. See on ebaeetiline! Selle sama põhjendusega saan ma soovitada autoril "välja juurida selle osa mõistusest", mis temal lubab seda teha. See on see osa mõistusest, kus mõistust enam ei olegi, sest tunne on selle juba välja juurinud ja laiutab ise asemel. Eetika on mõistuse rida, ebaeetika tunnete rida. Nagu näiteks ahnuse. Ebaeetikat ei vabanda ka see, kui nihutatakse see mugavalt "ärieetika" lõpmatuseni venivasse vormi.
Minu põhjendused konstellatsioonide kohta leiab siitsamast blogist: "Väga huvitav psühholoogia". 10. nov. 2017 Perekonstellatsioonid. Tiiu Bolzmann "Perekonna varjatud seadused"
Tsitaat läheb edasi: "Restart mõistuses aitab teha uue käivituse elus. Ja siis tekib tunne, nagu oleks sulle keegi pärast aastatepikkust udus kobamist kinkinud imeprillid, mida elu lõpuni kanda. Kõik on selgem, paremini fookuses ja värvilisem." Kas "usutakse, et", "võib spekuleerida, et" ja "võimalik, et" tähendabki "selgem, paremini fookuses ja värvilisem"?
Neid nimetatakse roosadeks prillideks. Neid saab peamiselt igast usuprillipoest. Need on nii odavad, et neid "kingitaksegi", et mitte öelda - surutakse vägisi ette. Nendega nähakse mulli pinnal tekkivat emulsiooni painet. Samasugune, nagu seebimullil. Et mullist välja näha, reaalseid värve, ei pea samuti midagi maksma. Võta lihtsalt "imeprillid" eest ära ja mull läheb ise katki. Seda võib ka nimetada restardiks. Prillid, mis jäävad, on küll tasuta, kuid kõike muud kui odavad. Selleks, et nad ei oleks udused, tuleb endal vaeva näha. Veel ka siis, kui silmad jälle õigetpidi ja fookuse lööb klaariks, ei maksa isegi soovida neid sellistena "elu lõpuni kanda". Seda nimetatakse arenemiseks. Maailm on palju suurem ja värvilisem, kui ühte fookusesse mahub.
Kõik entsüklopeediad ja atlased kipuvad vananema, kuna nendes olev info vananeb uute teadmistega. Ma ei eeldagi, et seda ei juhtu. Kuid nad jäävad siiski ajatuteks, peegeldades oma aja teadmisi. Nad on huvitavad ka saja aasta pärast ja nii mõnegi teadmise peale ei hakka ajahammas.
Teatmeteos ei saa olla päevakajaline ärireklaam, mis ütleb, et kui rohkem tahad teada, külasta minu kursusi. Sellise teadmisega ei tarvitse isegi aasta pärast midagi peale hakata.
215 ""Kes tahab trompetitehnikast lähemalt kuulda, on oodatud "Naistejuttude" esimesele või "Meestejuttude" teisele seminarile."" Mis sa kostad!
Ja mitte midagi ei olnudki peale hakata meiliaadressiga, kuhu autor palus tagasisidet. Meil tuli tagasi, leidmata sidet.
44 "Ära muretse, see raamat ongi selleks, et teha asjad lihtsamaks ja arusaadavaks." 😃
Või hoopis primitiivsemaks?
Raamat tegigi asjad liiga lihtsaks, liiga ilusaks, liiga heaks .... et olla tõsi.
423 "Kas ma teen seda hästi? Iga kord, kui teadlikust seksuaalsusest meedias või podcast`is räägin, saan palju positiivset vastukaja. Ma tunnen, et ma valdan seda teemat piisavalt, et pakkuda inimestele midagi väärtuslikku. Ma olen 16 aastat sellega tegelenud ja kogemustepagas on piisavalt rikkalik. Ma tunnen, et võiksin televiisori otseetris seda teemat käsitleda, isegi kui keegi skeptik minuga oponeeriks. Ma ei tea kõike, kuid mul on vastused küsimustele, piisav huumorimeel, julgus ja kogemus. Jah, ma teen seda hästi."
- Vastused on küsimustele, millele vastuseid ei tea?
- Jah, linn on minu!
Podcaste pole ma kuulanud ega seminaridel osalenud, kuid vähemalt sellest raamatust ei leidnud ma mitte ühtegi vankumatut argumenti, miks peab mees ejakulatsioonist loobuma. Välja arvatud vankumatu ämbriusk. Varrukas trumpässa enam olla ei saa, kui silme all on kõik riided ükshaaval seljast heidetud. Pigem siis alasti ja dokumentideta võõras linnas...
Skeptik ei tarvitse samuti kõike teada, kuid just selle pärast tekib temal alati palju küsimusi. Ja erinevalt autorist ja podcastide tavakuulajatest, tema väärtustab ka vastuseid. Ennem skeptiku stuudiosse kutsumist ja kindlasti ennem lubatud järgmise raamatu välja andmist, tuleb leida vastused vähemalt kõigile nendele küsimustele, mis mina siin esitasin. Mis ainult mina - ilmselt pole ma ju ainuke, kellel samu või teisi küsimusi tekib. Samuti leida argumendid, mis minu väited üle lööks. Mis ainult minu - ka autor ise kordas minu põhiväidet. Tõsi küll, et vaid möönmise vormis, kuid kuna see talle endale küsimusi ei tekitanud - rääkimata vastustest - siis ta on seega sunnitud nõustuma ka järeldustega. Järelikult tuleb leida argumendid ka iseenda vastu.
18 "Sada head küsimust on väärtuslikumad kui sada head vastust.
Tõeline tarkus ei peitu mitte vastustes, vaid küsimustes, mis panevad meid mõtlema, maailma teise pilguga nägema ja enda seest vastuseid otsima."
Tinglikult see ongi nii, enda sisse tuleb vaadata ja mitte vähe! Kuid mitte ainult "enda seest". Häid vastuseid leidub ka teiste sees. Kogu maailma sees. Küsimuste väärtus seisneb soovis otsida ja leida vastused kust iganes, mille käigus saadakse targemaks isegi siis, kui vastust ei leita. Kui vaja, siis vaenlaste ja sõprade seest, maa alt ja maa pealt. Kui selline soov puudub, siis pole ka küsimustel mingit väärtust. Pole ka mingit väärtust enda naba vaatlemisel, kui loodusvaatlused tegemata jäetakse. See ongi "mõistuse trikk", kui vastuste saamiseks "vaigistatakse mõistus" ja sobratakse tunnete ja meeldimiste puntrast endale sobivaimat. Heade vastuste väärtuse võrdlemisel heade küsimustega puudub aga mõte, sest vastused on juba hindamatud.
Imestasin pisut raamatu alguses sellise suurelt trükitud pealkirja üle, kuid saan aru, et see ei olnud lihtsalt kõlavalt sõnastatud pealkiri, vaid autori moto, mis võimaldab tal mugavalt järeldusi mitteteha isegi sellest, kui ta ise on olnud sunnitud õppima kellegi teise seest. Autor kasutab küsitlusi: 392 ""Kokkuvõtteks: mida siis mehed tahavad. Meeste vastuste järgi saab selgeks, et alati ei kehti ütlus "Naised on Veenuselt ja mehed on Marsilt."" Väga
hea et sai selgeks, aga miks siis tasus kirjutada paksu raamatu, nagu nad oleksid Veenuselt-Marsilt? Õnneks alati
ei kehti see ütlus ka naiste kohta!
Selle peale võiks sõnastada järgmise moto: "Sada head küsitlust on väärtuslikumad kui sada head vastust". Milleks küsitleda kedagi teist ja saada vastused, kui piisab enda küsitlemisest, sest "väärtuslikud" vastused leiab "enda seest"? Vot see on vägev tunne, mis vastab ise nii enda, iseenda mõistuse, kui ka kõigi teiste eest.
93: "Pane tähele, et kõigil naistel ja meestel on nii mehelik kui ka naiselik energia." Mis siis, et kõik, mida sai sadadel lehekülgedel kirjutatud naiste ja meeste energiate (ja mitte ainult) erinevuse kohta, ikka kehtib kõik öeldu mõlema kohta. Ja seda autor palub teistel tähele panna, kuid ise jätab tähelepanuta. Aga selle teema kohta ei taha ma siin pikemalt, sest kõik põhjendused leiab samuti siit blogist: 22 jaanuar 2017 John Gray "Naised on Veenuselt ja mehed on Marsilt".
Huumorimeel on väga hea, kuid televiisori otseeetris ei eelda ma autorilt sellel teemal püstijalakoomikat. See roll sobiks hoopis skeptikule. Seda ma vaataksin, olekski tervendav, sest endal mul kipub huumorimeelt nappima vägivalla ja "salapära" tarbimise teemadel. Kui looduse enda vastu on kuulutatud sõda, siis ma võtan seda pagana tõsiselt. Loodus ("Vanajumal") ei saa kunagi pikka nina, ikka on see inimene. Sellegi poolest pole see enam naljakas, sest tegelikult tähendab see hoopis piki nina saamist. Ja looduse vastu kutsutakse üles mitte tulnukaid, vaid maiseid mehi, kes ometi peaksid ju olema samuti maine loodus.
"Vaimsus" ei tee ebamaiseks, see teeb ninakaks.
Veel parema meelega vaataksin otseeetrit siis, kui väljakutse on esitatud teadlastele (ilma jutumärkideta). Mind huvitavad vastused küsimustele, millele vastuseid mina, autor ja skeptikud ei tea. Mulle ei piisa sellised formuleeringud, nagu "võib spekuleerida", "võimalik, et" ja "usutakse, et". Nende peale ei maksa mitte midagi ehitada, peale hüpoteeside. Ka huumorimeel ei asenda vastuseid. Projekt peab olema kinnitatud argumentidega, millele ei kirjuta alla kodanik "usutakse, et", vaid arhitekt.
Arhitekt kirjutas alla "tavalisele". Alati kindlapeale minek on maha viksida ja allkirja võltsida tema pealt.
Skeptik olla ei ole midagi taunitavat. Skeptik peabki olema. Skeptik ei tähenda automaatselt eitajat. Kuid temast võib saada eitaja, kui uskumist nõutakse, ilma tõestust pakkumata. See, et esoteerika käsitleb skeptitsismi negatiivsena, mind ei üllata. Juba piibel nõuab ilma küsimusi esitamata uskumist, püüdes naeruvääristada kõiki, kes kahtlevad.
Kahtled, tähendab mõtled, tähendab tahad teada, tähendab küsid ja otsid vastuseid, tähendab elad vaimselt isegi siis, kui vastuseid ei leia. Elada on võimalik ka ilma vastusteta. Kuhu on kiiret? Uskumine selleks, et täita saamata vastuste lünkasid, tähendab vaimset enesetappu läbematusest. RIP! Olgu või naeruväärne, aga pigem olen uskmatu Toomas, kui kergeusklik Tom. Pigem näin häbematu, kui et olen läbematu.
Coolidge efekti kohta tahaks ka oma arvamuse lisada. 348: "Coolidge`i efekt kirjeldab isaste loomade käitumismustrit, mis seisneb selles, et nad ilmutavad alati seksuaalset huvi ja erutust uue emase vastu. Seda isegi pärast huvipuuduse või väsimusmärkide ilmnemist eelmiste partnerite suhtes. Evolutsioonilises kontekstis võib selline käitumine suurendada mehe võimalusi saada rohkem järglasi, kui ta paaritub mitme emasega ja seeläbi laiendab potentsiaalselt oma geneetilist materjali." /.../ "Mees peaks esiteks aktsepteerima, et instinkt on normaalne." /.../ "Me oleme siiski inimesed, mitte pelgalt instinktipõhised loomad. Mees, kes kontrollib oma tahtmisi ja seksuaalenergiat, võib oma loomulikest ja loomalikest instinktidest olenemata teadlikult valida, et jagab end seksuaalselt ainult ühe naisega." Kõigepealt tänan, et ei nimetanud instinkti jälle primitiivseks! Ja kõigi loomade nimel selle eest, et ka "loomalik" on loomulik. Sest ei maksa endale ette kujutada, nagu loomulik ei oleks loomalik. Subjektiivsete moraalsete hinnangute andmisel objektiivsele puudubki mõte. Rusika suurus jääb liiga pisikeseks.
Looduse suurrusikareegel on utsitada isast oma geene levitama. Kuid isane on vaid mündi üks pool. Teisel pool on emane, keda loodus utsitab geene segama. Seega ei kehti see efekt ainult isaste kohta. Loomulikult emased valivad rohkem, kellega segada, mis tähendab, et nemad ei tarvitse "ilmutada alati huvi ja erutust iga uue isase vastu". Kuid see ei tähenda, et valik on ühekordne ja et nad üldse ei ilmuta. Seega ka naine "peaks esiteks aktsepteerima, et instinkt on normaalne". Kui mees või naine tunneb vahelduse vajadust, ei pea ta tundma süüd. Nii mees kui naine mõlemad peaksid aktsepteerima mitte ainult ennast, seda on lihtne teha, vaid vastastikku ja võiksid teada, et neis räägib loodus, mitte lõtv püksikumm. Püksikumm on väga halb mõõdulint. "Kontrollima oma tahtmisi" eeldab eelkõige teadmist, et me olemegi instinktipõhised inimloomad, mitte "pelgalt" instinktipõhised laiskloomad - energia kokkuhoiu etalonid. Tuleb kontrollida, et süüakse, liigutakse, töötatakse, seksitakse, puhatakse jne mitmekesiselt. Kui millegagi on probleem, siis millegagi on järelikult kesiselt. Kui midagi on liiga palju, siis on järelikult millegagi veel rohkem kesiselt. Tervis eelkõige!
Tillukeses kirjas on tiitellehel: "Selles raamatus jagatud teave ja nõuanded on koostatud autori enda kogemuste ja mitmete erinevate koolkondade ja kultuuride teadliku seksuaalsuse õpetuste alusel. On oluline märkida, et need võivad erineda traditsioonilise meditsiini seisukohtadest. Lugejad peaksid arvestama, et raamatu sisu kasutamine toimub nende endi otsustusel ja vastutusel."
Kena ümmargune jutt, mille ma tõlgiks sirgeks: see on hoiatus, mille vajadust autor ei mõelnud tõsiselt, sest miks ta muidu neid nõuandeid jagas. Kuid ta oli sunnitud selle lisama, teades, et teadus neid nõuandeid ei toeta. "Traditsioonilise" meditsiini all peab autor silmas tõestuspõhist meditsiini. Seega - raamatus jagatud nõuannete hulgas on ka sellist, mille kasulikkus teie tervisele ei ole tõestatud. Veel enam - "traditsiooniline" meditsiin võib pidada neid tervisele kahjulikuks.
Milleks kasutada tõestuspõhise meditsiini asemel sellist terminit - "traditsiooniline meditsiin"? Sest tõestamise vajadus tekitab ringkondades, mis armastab viidata idamaade õpetustele, ebamugavust. Mida on ka siin raamatus, vaatamata enesekindlalt esitatud väidetele, aimata. Kavalam on siis vältida sõna "tõestus" ükskõik millises kombinatsioonis. Aga kui kasutada meditsiini puhul sõna "traditsiooniline", siis võiks arvestada, et idamaades need õpetused, mida siin raamatus jagatakse, ongi traditsiooniline. Ja kui püsida samas loogikas, siis õhtumaade traditsioonilisest meditsiinist rääkides peaks tooma lagedale aadrilaskmise, mida enam ei tehta. Tegelikult on lausa uskumatu, milliseid iidseid rumalusi on ka meie meditsiinis sadu ja isegi tuhandeid aastaid usutud ja kasutatud. Mul on tõsiselt hea meel, et lääne meditsiin on ennast traditsioonide piiramatust liivakastist suutnud välja mängida! Kahjuks kõik patsiendid mitte. Kui meie metsades elaks ninasarvikuid, peaks ka neid valvama isegi tänapäeval ja -ööl.
Ainuke, ma loodan, mida nüüd juba võib pidada meil traditsiooniks, on tõestamine. Miks see "tekitab mõnes inimeses allergiaid", on ilmselgelt vaigistatud mõistuse trikk.
Minul isiklikult on kergendus, kui arste peab kartma vähem kui haigust. Ja haigust vähem kui "vaimsust".
Jagatud "teabe" kasutamine on otseloomulikult iga ühe enda vastutusel. Kuid "nõuannete" jagamisel, eriti kui seda tehakse misjonäri fanatismiga, enda vastutusest kõrvale hiilimist ei sobi ühelgi täiskasvanud inimesel teha isegi siis, kui neid nõuandeid iseenda peal katsetatakse. Oksa jaoks ei ole vahet, kummal pool oksa saagija ise istub. Oksast ilma jäänud tüve jaoks samuti mitte. Puude taga tuleb metsa näha ja selle ees peab jääma vastutus! Vastutusest saab taanduda juhul, kui võimalike kõrvalnähtude eest hoiatatakse. Ja sedagi vaid juhul, kui soovitatav meede suudab tõestatult ravida või ennetada tõsist tervisehäda enamikul inimestest, ilma nendele veel suuremat ohtu tervisele kujutamata. Kas raamatus pakutavad nõuanded (ejakulatsioonist loobumiseks) olid suunatud mingi konkreetse terviseriski raviks või ennetamiseks? Ei olnud. Kuna meditsiinilisest seisukohast puudub nii vajadus kui ka tõestus, peab säilima ka vastutus!
Millegi tõestamiseks jääb sellest väheks, et seda on usutud kasvõi tuhandeid aastaid, rääkimata mõnest(kümnest) aastast autori enda puhul. Pealegi on inimeste organismid ja nende vastupidavuse võime, vaatamata ühisele üldistavale anatoomiale ja füsioloogiale, siiski erinevad. Eksperimendid, mida kas keskkond või inimesed ise endi peal rakendavad, võivad osutuda ühtedele saatuslikuks, samal ajal kui teised elavad need üle mingeid tagajärgi teadvustamata. Ja mitteteadvustamine ei tähenda ilmtingimata, et mingeid muutusi ei ole toimunud. Ka kuulmise langust ei ole inimesed ise võrdlusvõimaluse puudusel võimelised teadvustama. Piltlikult: selle asemel, et "megafestivalidel" uskuda adrenaliini, testosterooni ja dopamiini, on nutikam uskuda teadust, mis ütleb ja on võimeline ka tõestama, et liiga palju detsibelle halvendab kuulmist.
Kokkuvõtteks ja väljendudes viimast korda kujundlikult, tegeleb "teadlik seksuaalsus" soo kuivendamisega. Kraavitades ja juhtides vee "kõigeks muuks". Iidne praktika, kuid sellega jäädakse kuivale. Nii otseses kui ülekantud tähenduses. Ilma veest, sellega seotud kooslusest ja unikaalsest keskkonnast, mis omakorda on seotud globaalselt kõige muuga.