Tom Walsberg "Intiimsuse Atlas"

Tom Walsberg "Intiimsuse atlas. Seksuaalsuse, naudingute ja suhete kompass."
Jes kirjastus. (Aasta nr ei leidnud)

Raamatu autori soovitus on vahetada nn "tavaseks" välja "teadliku" seksi vastu. Lubades sellega koos enneolematult pikki, enneolematult võimsaid ja lihtsalt enneolematuid orgasme. See on ju imeline! Kuid inimeste tundlikkus on väga erinev. Ma ei välista, et on võimalik kellelgi kogeda kasvõi nina- või varbaorgasme, samas kui teistel ei ole erogeensed isegi rinnanibud, ükskõik kui palju ta  keskenduks "teadlikkusele", üritaks avada tšakraid või teha "dearmoringut".
Samuti on erinevad inimeste kehakeemia, mis väljendub seksuaalsuse skaalal naistel frigiidsusest nümfomaaniani ja eeldan, et meestel siis ka vastavalt. Kui madal seksuaalsus ja/või tundlikkus ei ole tingitud kõrvade vahelt, vaid on looduse näpukas, siis ma kahtlen, kas "teadlikkus" suudab seda mõjutada. Ma kahtlen ka selles, kas kõik need erinevused ikka lasevad kõigil meestel jõuda raamatus kirjeldatud veerandtunniste orgasmideni. Ja just nimelt ilma ejakulatsioonita orgasmideni. Naiste eest rääkimist mõistetavalt ma enda peale ei võta. Kuid neid kahtlusi ma ei üritagi siin mingil moel tõestada, sest ma ei ole ei vastava ala teadlane ega ka arst. Seda ei ole ka autor, nii et selles seisame võrdsel positsioonil. Kui lubatud orgasmide kaskaad jääb ka tulemata, siis ei ole selles midagi ohtlikku ja saadud keemia ja nauding jääb igati alles. Ohtlik pool asjast on hoopis soovitus hoiduda seemnepurskest. Keskendungi sellele. Jutumärke kasutan peamiselt sõnade ja väljendite puhul, mida on kasutanud autor.

Millel põhineb ejakulatsiooni vältimise "teadlikkus"?
Müüt 1: Paljud nn "vaimsed praktikad" usuvad, et seksist hoidumine muundab seksuaalenergia vaimseks energiaks. Seda võib ka nimetada lihtsameelseks nipiks, kuidas laisalt targaks saada. Kuid vaimsus, laiemas tähenduses intellektuaalsus, ei ole ostetav, müüdav ega vahetatav. Et olla targem, peab vaeva nägema õppimise, uurimise ja mõtlemisega. Lootes seksist hoidumisega saada vaimseks, jäädakse ilma nii tervisest, seksist kui ka vaimsusest. Kui inimene näeb vaeva ja arendab ennast vaimselt, siis ei kao tema vaimsus ka siis, kui ta palju seksib. Antud raamatu kontekstist lähtuvalt tuleb meeste puhul täpsustada - ejakuleerib.
Miks ei peaks sama kehtima ka füüsiliste võimete kohta? Lk 356: "Ma väldin seksi kaks nädalat ennem võistlust. See teeb mind tugevaks ja vastupidavaks. See annab mulle härja jõu!" - Mike Tyson, poksi maailmameister. Lk 357: "Usutakse, et seksuaalsete tegevuste vältimine mitu päeva enne võistlust soodustab testosterooni taseme ja jõulise käitumise suurenemist, eriti sellistes spordialades nagu jalgpall, maadlus, poks ja MMA." - Joey Seedman, eratreener ja toitumisnõustaja.
Siia võiks koguda veel paljude sportlaste nimesid, kes on sama juttu rääkinud. Näiteks meie oma Georg Lurich, kuid kõiki neid ühendab ühine nimetaja - "usutakse", mitte teatakse. Ilma igasuguse kahtluseta seisavad nii Lurichi kui Tysoni saavutuste taga väga head geneetilised eeldused, andekus, tahtejõud ja treening, mitte seksist loobumine. Ma ei arva, et matile peaks minema otse voodist (kuigi, miks mitte?), aga nädalaid seksist loobumist  mingi uskumise pärast ei erine just palju talismanidesse uskumisest. Vaid selle vahega, et mingid rituaalid või sümbolid või kivike spordikotis ei suuda teha kahju füüsilisele tervisele. Vaimsega võib olla isegi nii ja naa. Lurich ja Tyson enamasti võitsid, kuid kas on arvesse võetud nende tuhandete sportlaste kogemust, kes olles küll uskumise tõttu seksist loobunud, ei saavutanud niigi palju, et neilt tasuks isegi küsida?
Kas Tyson loobus ennem võistlust kaheks nädalaks ka trennist? Kui ei, siis kumb võtab rohkem energiat, kas treening või seks? Kui jah, siis kas äkki hoopis treeningust loobumine teeb tugevaks, vastupidavaks ja annab härja jõu? Ilmselt mitte. Kas seksist loobumine tegi Tysoni vaimsemaks? Vaimsuse vaatevinklist on kõrva episood kõike muud kui kõrvalepisood.
Ka seks on treening, nagu iga muugi tegevus.
357: "Siinkohal, mehed, on mul teile üks hea uudis. Kui tippvormi saavutamine vajab kõrget dopamiini ja testosterooni, nagu usuvad paljud tippsportlased, siis selle saavutamiseks ei pea mees seksist loobuma. Mees peab leidma endale sobiva ajavahemiku, mil ta väldib ejakulatsiooni ja ta võib samal ajal seksida nii palju kui tahab. Seksuaalenergia hoidmine ei tähenda mitte seksimist, vaid seksuaalenergia kaotuse vältimist ehk ejakulatsiooni valikulist vältimist. Lähtudes teadliku seksuaalsuse õpetustest, ei võta dopamiini ja testosterooni maha mitte seks, vaid liiga sagedane ejakulatsioon." Kui palju on "liiga"?

Müüt 2: Mehel on eluks vaid mingi piiratud ämbritäis spermat, mida ta peab säästlikult kasutama, sest kui see liiga kiiresti otsa saab, siis ongi otsas ja sellega saab otsa ka seksuaalenergia. Viimane on kindlasti tõsi. Ja just nimelt selle pärast, mehed, on mul teile üks halb uudis. Koonerdades juhtub hoopis vastupidi - organism saab aru, et kui pole vaja, siis ei ole mõtet ka lattu toota. Ma usun, et kõik mehed, kes on põhjusel või teisel olnud sunnitud olema pikemalt ilma, teavad, et väheneb ka soov. Järelikult langeb liiga pika pausi tagajärjel, mil organism otsustab kohaneda uue olukorraga, ka mainitud dopamiin ja testosteroon. Ja vastupidi - seksuaalselt aktiivne periood annab tunde, et tahaks üha rohkem. Küllap on see viis, kuidas toimib kõigi olendite füsioloogia. Lüpstes piima korduvalt päevas, saab laps või vasikas kõhu täis ja jääb ülegi. Soovides kinni jätta, vähenda lüpsikordi. Noor organism saab endale lubada pause, kuid ma siiski ei soovita. Narri loodust üks kord, narrib ta sind üheksa korda.
Aga, mehed, mul on ka hea uudis: Ei ole olemas sellist asja, nagu ettemääratud ämbritäis. Sperma tootmine toimub mehel surmani. Mis väheneb, on spermatootmise kiirus. Kuid mida rohkem kulutad, seda rohkem tuleb juurde. Mida kiiremini kulutad, seda kiiremini tuleb juurde - seega on võimalik ise valida nii kiirust, kui ka kogust, mitu ämbritäit "väärtuslikku eluenergiat" endale valmistad.

Kas ikka kõigil meestel toimub surmani? Ilmselt on seda uuritud "tavaseksi" meeste puhul, kuid mis toimub mungal, kes on pika elu teadlikult tõotust pidanud ega ole teinud ka Onani pattu? Kahjuks teaduse jaoks jääb selline leidmata... nagu jumalgi.

Organism on nagu suur tehas lugematute osakondadega, mis kõik on omavahel seotud, kuid ka eraldi spetsialiseerunud erinevate tellimuste täitmiseks. Tellige! Iga seemnepurskega täidate te avalduse uueks. Avaldus võetakse vastu ja asutakse rõõmuga täitma tingimusel, et omalt poolt kohustute ettevõtet varustama tervisliku toitumise, liikumise (va jalgrattaga!) ja puhkamisega. Meestel, kes soovivad uskuda müüte, ei ole garanteeritud isegi see üks lubatud ämber ja koos sellega, et nad saatsid tsehhi personali sundpuhkusele, langeb ka nende testosteroon ja dopamiin ja tekivad erektsiooniprobleemid. Miks mitte juba suhteliselt noores eas. Keti kõik lülid on omavahel seotud. Missugust neist lülidest, mida miljonid aastad evolutsiooni on vorminud, tasub inimesel oma filosoofilistest spekulatsioonidest lähtuva käitumisega nõrgestada? Kui kett ei katke mingil muul põhjusel, siis meestel, kes eelistavad uskuda loodust, ei ole probleemi saavutada ka kümme ämbrit ja sellega säilitada seksuaalenergia kõrges vanuses. Kui seksistloobumissportlastel peaks olema õigus, siis nende lühieesmärgi sajandikvõit ei kaalu üles pika perspektiivi meeste sajandivõitu.
Järeldus 1: mida pikem on "sobiv ajavahemik", seda suurem kahju on juba sündinud.  
Järeldus 2: ejakulatsiooni sagedus ei ole mitte kunagi "liiga".
Kui uskuda (ja miks ei peaks?) uuringuid seksi sageduse ja eesnäärmevähi esinemise kohta, siis mida rohkem, seda parem. 10.09.2019 Postimees: "Teadlaste hinnangul on seksil ja ejakuleerimisel tugev positiivne mõju. Mida seksuaalselt aktiivsemad mehed olid, seda väiksemaks muutus eesnäärmevähi risk." Kuid sellele on autoril vastu panna tugev argument:
Lk 360 - 361 "Rääkisin hiljuti ühe uroloogiga, ja ta kinnitas, et eesnäärmeprobleemide üheks põhjuseks on see, kui siselihased ja eesnääre üldse koormust ei saa. Kui eesnäärme piirkonnas energia seisab, siis võib eesnääre suureneda. Mis aga toimub ejakulatsiooni käigus? Kui seeme välja purskub, siis tekitavad siselihased ise pulseerivaid kokkutõmbeid, mis on justkui omamoodi pisike treening ja aktiveerimine, see mõjub tõesti eesnäärmele hästi. Võiks spekuleerida, et arstidel on lihtsam öelda meestele, et ejakuleerige tihti, siis energia vähemalt liigub ja eesnääre saab stimulatsiooni, kui öelda neile, et stimuleerige näpuga oma eesnääret, treenige oma siselihaseid ja ejakuleerige mõõdukalt. Teadliku seksuaalsuse teekonnal on siselihaste ehk Kegel lihaste treenimine igapäevane praktika osa ja varem või hiljem jõuavad mehed ka eesnäärme massaažideni. Seega, seemne tagasihoidmist praktiseerivad mehed kasutavad seda lihast isegi rohkem, kui need, kes regulaarselt ejakuleerivad. .... Seega, eesnäärmeprobleeme ei pruugi põhjustada üldse see, et mees ei ejakuleeri, vaid pigem see, et ta ei kasuta ega aktiveeri oma siselihaseid ja eesnääret. Iga kasutamata asi läheb ajapikku rooste. Arstide tüüpilisel järeldusel võiks sadadel tuhandetel meestel, kes tegelevad No-Fapi ja ejakulatsiooni tagasihoidmise praktikatega, olla rohkem eesnäärmeprobleeme, kui nendel, kes mitmeid kordi nädalas ejakuleerivad. Selle väite erandiks mehed, kes tegelevad teadliku seksuaalsuse praktikatega, näiteks ka taoistid ja tantristid, kes ejakuleerivad harva ja on vitaalsed ja seksuaalselt aktiivsed veel väga kõrges eas. Väidetavalt esineb neil eesnäärmeprobleeme kordades harvem kui Euroopa meestel, kes teadliku seksuaalsuse praktikatega ei tegele."
Sellele on minul vastu panna veel tugevam argument: liidetavate järjekord ei ole tähtis, kuid tähtis on summa. Seega ei tohi mitte ühtegi liidetavat muuta lahutatavaks. Tsitaadi arutluskäik on korrektne, järeldus mitte. Pigem võib leiutada uusi võimalusi eesnäärme stimuleerimiseks kui et leiutada põhjusi, miks ühest (kõige looduslikumast-loomulikumast) peaks loobuma. Selles ilmselgelt ei ole kahtlust, millest tulenevad peamised eesnäärmeprobleemid. Kõik on väga loogiline. Isegi minu väljaotsitud teadlaste uurimusest tuleb välja, et mida rohkem, seda parem, kuid 100% garantiid ei anna isegi see, kui pursata 21 või rohkem korda kuus. Loomulikult - jämedalt rehkendades teeb see kokku ikkagi vaid mõne minuti eesnäärme stimuleerimist. Kuid sama võib öelda taoistide ja tantristide kohta - "kordades harvem" ei tähenda 100%. See tähendab, et ka nendel on samad probleemid, kuid mille kohta puudub statistika - pole tegelikult täpselt uuritud. 
No-Fapi mehi saabki alles mõnekümne aasta pärast statistikasse tuua.
Sõna "teadlik" korrektsuse huvides tuleks järeldus sõnastada soovituseks teisiti: Mehed, stimuleerige eesnääret, treenige oma siselihaseid ja ejakuleerige kuidas jaksate. Need mehed, kes ejakuleerivad regulaarselt ja ka treenivad oma siselihaseid, "kasutavad seda lihast" lausa kordades rohkem, kui "seemne tagasihoidmist praktiseerivad mehed".
Kust kohast võtab autor selle enesestmõistetavuse väita, et mehed, kes ejakuleerivad, ei treeni oma siselihaseid? On selles mingi seos või loogika, mida mina ei suuda hoomata? Ja teistpidi - et kui hakkavad treenima, siis järelikult loobuvad ejakuleerimisest? Ega minagi saa väita, et kõik mehed seda teevad, kõik ei käi suusatamas ka, aga imestama paneb selline argumentatsiooni ülesehitus küll. Kui mees on käinud kogu aeg jooksmas ja saab teada, et suusatamine on samuti kasulik, kas ta siis peaks jooksmisest loobuma?

Neid minuteid lisastimulatsiooni seemnepurske näol ei saa mõõta ainult sekunditega. Selle tegelik väärtus läbi paljude seoste on tõenäoliselt isegi teadlastele veel lõpuni hoomamata suurus. Tõenäoliselt kaalub ejakulatsiooni minut kordades üles keegeldamise või sõrmega stimuleerimise minuti, sest see lisab kaalukausile palju enamat kui pelgalt mehaanilise liikumise. Kas uuringutest välja tulnud kasulik seos seksi ja südame-veresoonkonnavärgi vahel on samuti ainult mehaaniline? Siis võiks seksi asendada ka lihtsalt hantlitega. Ei ole ainult mehaaniline? Siis võib ju hantlitega samal ajal "liigutada energiaid" orgastilisele tasemele -  nn "coregasm", lk 260. Loogika seisab pigem selle taga, et seos ei ole lihtsalt seksiga, vaid täisväärtusliku seksiga, mis tagab tehase kõigi tsehhide (ka hormoonitsehhide) toodangu sujuva ja sihipärase liikumise ilma  mingite pidurite, lattu kuhjumiste ja tagasi saatmisteta.

"Näpuga stimuleerimine"? Miks mitte lisaks, kui sellest on tõestatult abi, kuid miks peaks seda tegema ejakulatsiooni asemel? Ejakulatsioon ei ole asendatav täpselt samuti, nagu toidulisandid ei suuda asendada täisväärtuslikku toitu. Ei saa soovitada, et võta vitamiin ja unusta porgand, halvustades seda "tavapärase" toitumisena. Ja et snoobel suhtumine ikka kindlasti kohale jõuaks, nimetades seda ka "kiimaliseks" õgardluseks.
Ja laast, kuid mitte liist - "iga kasutamata asi läheb ajapikku rooste". Sisse lipsanud sügavuste pärl, mille järgi on autoril endal jäänud sukeldumata. Kuidas on võimalik öelda midagi sellist, samal ajal propageerides tervikliku keti ühe lüli roostetamist?!

PS! Arstidel mitte ei ole "lihtsam öelda", et ejakuleerige tihti, vaid neil on kohustus öelda seda, mis on objektiivne. Arstid ei pea õpetama inimestele, kuidas riskida ohutult. See on sama jabur, kui eeldatakse, et nad peavad õpetama inimesi, kuidas veganitena ellu jääda. Arstide üks kohustusi on olla päriselt teadlik, kuidas füsioloogia on mõeldud toimima ja teadlik ka sellest, et Homo sapiens on omnivoor. Keegi ometi ei eelda, et politsei peab õpetama, kuidas ohutult panka röövida, miks oodatakse sarnast arstidelt?

"Kui eesnäärme piirkonnas energia seisab, siis võib eesnääre suureneda". Aga kui seemnetootmistsehhis (milles osaleb samuti eesnääre) energia seisab? Või kui sealkandis üldse energiat ei ole, sest see sai "tõmmatud üles"? Kas on vahet energia seismisel ja energia mitteolemisel kohas, kus energia on määratud olema pidevas liikumises?

LK 360: "Kas sperma läheb hapuks, kui ma seda pidevalt ei vabasta? Arvestada tuleb, et ejakulatsioonist hoidumise praktikad käivad alati kooskõlas energia tõstmise harjutuste ja siselihaste treenimisega. Kui sa ei treeni oma sisemisi lihaseid ja ei tee praktikaid, mis energiad kehas ülespoole tõmbavad, siis ei ole soovitatav ejakulatsioonitiheduse järsk vähendamine. Energia jääb kubemepiirkonda kinni, sperma ei imendu veel näärmete kaudu kehasse. Alguses tahab spermatehas vana režiimi järgi seda hoogsalt juurde toota ja ei saa aru, et paak on alles täis. Siis võivad isegi tekkida sinised valulikud munandid. Kui energiat ei liigutata, siis muutub mees ejakulatsioonist hoidudes lihtsalt kiimaliseks. Kui varem tundus mehele iga kümnes naine seksuaalselt atraktiivne, siis selles seisundis hakkab tunduma, et iga teine naine on vägagi ahvatlev ja sobib potentsiaalseks seksuaalpartneriks. Kui aga energia üles suunata ja praktikaid teha, siis energia ei jäägi kubemesse pulbitsema. Algul on vaja teha füüsilisi sublimatsiooni harjutusi, hiljem piisab hingamisharjutustest ja lõpuks võib saavutada meisterlikkuse, kus liigutad kehas energiaid juba väga väikese pingutusega."
Loomulikult " väga väikese pingutusega". Mis pingutust see peakski nõudma veskiga võitlemisel, kui tiivad enam ei pöörle, sest kinni sai keeratud tuul?! Mis siis, et "kubemes enam midagi ei pulbitse", aga nii tore on mõelda, kuidas oled hakkama saanud "energiate ülestõmbamisega ja sublimatsiooniga" ja seda kõike pelgalt hingamisega.
"Meisterlikkus" ei ole see, kui koer toob heinamaalt ühe lamba lauta, vaid see, kui ta saab hakkama tuhandega.
Tahaksin ühe lause sellest tsitaadist lausa rasvaselt üle korrata: "Alguses tahab spermatehas vana režiimi järgi seda hoogsalt edasi toota ja ei saa aru, et paak on alles täis." Ma ei ole kindel, kas see oli ülestunnistus, et autor saab ise ka aru, et hiljem spermatehas enam EI TAHA hoogsalt edasi töötada? Igal juhul on see võtmelause, mõistmaks, millega "teadlik seksuaalsus" tegeleb. Ja võtmelause, milles autor, kogemata või mitte, ise tunnistab, et minul on õigus.

Ma ei tea, mida autor peab silmas "siniste munanditega". Aga arvatavasti munandi põletikku. Olen rääkinud kahe uroloogiga. Esimene, vanem mees, ütles, et munandipõletiku võib saada kas külmetades, sugulisel teel või vähese seksiga. Kui küsisin selle kohta teiselt, noorelt uroloogilt, siis ütles ta, et seksi vähesus ei saa seda põhjustada, kuna kasutamata jäänud sperma imendub näärmete kaudu kehasse. Kõlab nagu raamatus, aga usaldaksin ikkagi vanemat arsti, kelle kogemus ilmselt ütleb, et kui kõik käiks nagu raamatus, siis ei oleks ka suhkruhaigust jms ala- või ületalitlust. Eriti, kui inimese eluviisid ei ole nagu raamatus. Kui füsioloogiaõpikutes oleks kirjas samuti kõik see, mis väidetavalt toimub tänu "energiate tõstmise" ja "praktikatega", siis ka selle kohta usaldaksin täpselt samuti vanema arsti kokkuvõtlikku elutarkust. Sain teada ka seda, et munandipõletik ei tarvitse olla lihtsalt "valulik", vaid valu kümne balli skaalal tugev kümme ja valus ei ole ainult munal, mis on muutunud rusikasuuruseks, vaid tuld täis on terve kõht. Ja võib lõppeda mehe viljatusega. Äkki pole seegi veel kõik? Kuidas jääb selle kõige tähtsamaga, mille nimel kõik need "praktikad" ja mille nimel kogu see raamat kirjutatud - seksuaalenergiaga?

Kas ei ole küüniline, et autor ei vastuta "siniste munade" pärast, kuna ta hoiatas ejakulatsioonitiheduse "järsu" vähendamise eest, aga spermatehase pidurdamine on ok, kuna siis ei ole enam spermat, mis läheks "hapuks"? Tõsi, et mõõdukalt alustades võib organism kohaneda isegi mürkidega. Mõõdukas alustamine ei muuda ebatervislikku tervislikuks. Saba seibitamine ei säilita saba.
362 "Ejakulatsioonist hoidumist ei soovitata, kui mees tarbib suures koguses alkoholi, suitsetab või sööb ebatervislikku toitu. Need pärsivad protsessi, mis aitab spermal tagasi imenduda." Kui väike kogus alkoholi on ohutu? Missugune inimene, kaasaarvatud mees, saab süüa tänapäeval ainult tervislikku? Kui palju on mehi, kes suitsetavad? Kas suitsetamise puhul kehtib ka "suures koguses" reegel? Kuidas saab see olla võimalik, et ükski mees saab olla kindel, et tema "protsesse" miski ei "pärsi"? Või selles, et ainult need kolm faktorit on "pärssivad"? Miks mitte rohkem, näiteks ka see, kui tohid: 351 "... süüa maagilisi seeni või tarvitada midagi salapärast, mis tekitab eriti eufoorilise ja põneva meeleseisundi"? Patoloogilised seosed on teadusele suures osas veel salapärased. "Teadlikkusele", paistab, on need selged nagu seebivesi. Kuid see on küll teadusele juba ammu selge, et isegi mõõdukas "salapära" tarbimine võib vajutada skisofreenia päästikule. Miks mitte pärssida siis ka imendumist?
Alkohol, muide, võib samuti tekitada "eufoorilise ja põneva meeleseisundi". Suitsetamine, kui selle konksu otsas juba ollakse, pakub samuti "meeleseisundi" kergendust.

Ja see "lihtsalt kiimalisuse" jutt. Kui seksitakse ilma kiimata, siis tähendab see kas kohustuslikku- või halastusseksi või seksiteenust raha eest. Tuleb välja, et see tähendab ka "teadlikku" seksi.
Lk 127 selgitab autor, kuidas pühast sai patt, kuidas kristlus on läbi aegade halvustanud seksuaalsust, pidades seda madalaks ja patuseks. Ja siis lisab lõdva randmega ka enda panuse: LK 299: ""Mees mõtleb peenisega" tähendab seda, et seksuaalenergia pulbitseb alakehas ja tekitab kiima. Kui energia kobrutab seal all, siis kolivad ka ajud alakehasse ja meest juhivad tema primitiivsed instinktid."" Elualalhoiuinstinkt on täpselt sama "primitiivne". Kõik instinktid ongi seda. Ja autoril tuleb sel juhul möönda, et seksuaalenergia ja seega eluenergia on "primitiivne" energia. Ja loomulikult - seda ta ongi, sest primitiivne tähendab lihtsat ja see sama lihtne energia on selle maa täitnud elu ja iluga, mis on juba kõike muud kui primitiivne. Kõige algus on lihtne ja nii see areng käibki - lihtsast keerulisemaks. Kõige alguse kohta on tegelikult teine sõna - primaarne, kuid selle sõna valik ei oleks andnud autorile võimalust halvustada. Vastupidi, see oleks pannud asjad paika ja vbl sundinud ka autorit edasi mõtlema.

Selleks, et viia kaks inimest kosmosesse, on raketi alakehasse vaja kahte paagitäit "pulbitsevat" ja "kobrutavat" "kiima". Vastasel juhul imiteeritakse lendamist, jääb reis ära või siis lendab vaid üks, jättes teise üllatunud näoga järele vaatama. Võite asendada sõna "kiim" sõnaga kirg, kui arvate, et see teie esteetilisele kujutlusvõimetusele kasuks tuleb, kuid vahet pole, sest seksuaalses kontekstis jääb tähendus samaks. Primitiivne või madal, patune või kiimaline - võta üks ja viska teist. Selgub, et taoism ei erine kristlusest kuigi palju sooviga raiuda läbi oma juured. Kasutades meelega terminit, millel inimestest rääkides on lisandunud tugev halvustav aktsent, arvavad mõlemad ülbelt, et inimene ei ole ju ometi mingi loom, ta on midagi sootuks eraldi ja kõrgemat. Snobistlik ja ohtlik trend ja mille iganes poolest me teistest liikidest ka erineme, siis vähemalt seksuaalenergia kontekstis ei pääse bioloogilisest vaatevinklist. Oma oodi kiimale lõpetaksin lihtsa, kuid mitte primitiivse dearmoringu soovitusega: Alustage kõrvade vahelt - ärge mitte kunagi madaldage ja halvustage ilusat! Seks on ilus ja püha kõigis aspektides, kui seda jagavad omavahel vabatahtlikult ja enda eest ise vastutavad inimesed. Mõttekäike, mis viivad seksi halvustamiseni, nimetan ma mõistuse patuloogiaks.

Nii mees kui ka naine mõtlevad alakehaga, keskkehaga, ülakehaga, terve kehaga ja kehaväliselt või -üleselt vastavalt vajadusele ja olukorrale ja see tähendabki kohalolu selle parimas tähenduses. Hetkel, mil ajud alakehast lõplikult välja tõrjutud saavad, ei aita meest enam energia kobrutamine peas. Mille energia seal siis kobrutab? Piinava kahjutunde valesti elatud elu pärast? Kui mehel ei tõuse, siis ei ole enam ka energiat, mida saab mujale "tõsta". Kas naistel on sellepärast, et nendel pole organit mis vajaks tõusmist, midagi teisiti? Peatüki "naine mõtleb vulvaga" kirjutamine jäägu naistele.

LK 298: "Millised võimalused avanevad, kui mees mõistab, et orgasm ja ejakulatsioon pole sama asi? Kui orgasm ja seemnepurse on eristatud, siis avanevad hoopis uued võimalused. Mees võib seksida nii kaua kui tahab, olgu selleks kümme minutit, tund või koguni kolm. Selle aja jooksul on tal võimalus kogeda erinevaid orgastilisi seisundeid, miniorgasme ja isegi tavaorgasmile sarnanevaid seemnepursketa orgasme. Seksuaalakti lõppedes on tal tõepoolest võimalik lõpetada ejakulatsiooniga, sest nii saab pinge ära maandada ja jääda magama nagu nott, mis vahel on vägagi asjakohane. Teine võimalus on aga ületada oma instinkt ja haarata kontroll enda kätte, sest ta tahab motivatsiooni säilitada nii täna kui ka homme. Ejakuleerimata pääseb ta energiakulukast taastumisfaasist ning dopamiin ja testosteroon jäävad kõrgele tasemele. Kui ta ejakuleerib, siis nende kahe hormooni tasemed langevad. Isegi pärast pikalt kestnud seksuaalakti on mehel võimalus kõva peenisega ja ejakuleerimata ära kõndida - ja see on vägev tunne. Kui õnnestub energia üles tõmmata, siis kiim puudub, aga libiido on üleval, dopamiin kõrgel, mõistus selge ja tahtejõud tugev. Jääb ainult küsimus, mida selle energiaga peale hakata. Energia liigutamiseks on meestele spetsiaalsed harjutused, mida saab õppida minu kursusel "Meestejutud 1". Oskaja liigutab selle energia kubemepiirkonnast hoopis kõhtu, südamesse või kasvõi pähe, mis aitab kiimasel tundel lahustuda." "Mõistus selge"? Teades, et spermatehas ei taha enam hoogsalt edasi töötada? Või olles selle tõe kogemata formuleerinud, ilma et see päriselt mõistusesse kohale oleks jõudnud? Kummalgi puhul peab rääkima hämarast mõistusest.

Ütlen igaks juhuks veelkord, et kahtlusi kõigi selles raamatus kirjeldatud orgasmide kohta ma ei üritagi tõestada. Ma isegi ei soovi neid kahtluse alla panna. Minugi pärast võib erinevaid orgasme olla kümneid, kuid kõigi nende võimalikkus ei anna õigust ütelda, et seemnepurse ja orgasm ei ole sama asi. Selles väites puudub igasugune loogika, jääb vaid läbinähtav soov seemnepurset tühistada. Olgu enda arvates kui õilis eesmärk tahes, loogika peab säilima! Võib ütelda, et seemnepurse on vaid üks paljudest võimalikest orgasmidest, kuid mitte seda, et need pole sama asi. On küll sama asi ja kõigi võimalike orgasmide nimekirjas jääb ta oma tähtsuse poolest kõige kõrgemale. Ja seda isegi siis, kui miski peaks seda ületama ajalise kestvuse ja/või võimsusega. Naudingud on hea, kuid tervis eelkõige!
Kui mees soovib, et tal "avaneksid hoopis uued võimalused", siis miks peab selleks olema "orgasm ja seemnepurse eristatud"? Mis takistab teda saamast (ja pakkumast ka naisele) kõigepealt kõiki "uusi võimalusi" (kestku see või kolm tundi) ja siis ise lõpetamast ejakulatsiooniga? Kas "uus võimalus" tähendabki ainult "kõva peenisega ära kõndimist"? Järgmise naise juurde? Tõepoolest - see on sõna-sõnalt "uus võimalus". Kuid tänu ka siin raamatus tutvustatud Coolidge efektile on isegi see võimalik, välistamata selle pärast ejakulatsiooni. Kas see ei oleks veelgi "vägevam tunne"?
Mitte ükski "uus võimalus" ei välista seemnepurset. Tervest sellest raamatust ei leidnud ma isegi mitte ühtegi tillukest katset põhjendada seda, miks alles peale seemnepurskest loobumist "avanevad" uued võimalused. Järelikult "uute võimaluste" jutt ei ole argument vana kaevu kinni ajamiseks. Kaevake uus, kui motivatsiooniprobleemid ja spliin teie päevad liiga pikaks on venitanud, aga kui vesi vanas kaevus on tegelikult sama kvaliteetne kui väidetevalt uues olema saab, siis ei pea vana ummistama. Kui "tuttav burger" enam ei sobi, siis saab sama hästi ka vana kaevu veega, kuid uute retseptidega, katta "rootsi laua".

Mida peab siis tähendama orgasmi ja seemnepurske eristamise tingimus? Kas autor ei usu, et "koguni kolme" tundi oleks võimalik vastu pidada ilma, et sellepärast peaks juba eelnevalt olema spermavabriku tööd saboteeritud? Loomulikult on see ülesanne seda kergem, mida madalamaks on muudetud surve (ja energiad) paagis. Kuid mille jaoks on siis kõik need "erinevad tehnikad" ja "praktikad" ja "energiate liigutamised", kui nendega ei ole võimalik seemnepurset edasi lükata? Miks peab seda kindlasti vältima? Mõtlen kuidas mõtlen, kuid kõik teised suunad kiiluvad, välja arvatud see uskumatu ainus - sperma tootmise võimalikult suur vähendamine.
Usk jumalasse või müüti, mis teeb sama välja, annab motivatsiooni ja jõu "ületada oma instinkt". Paljudel meestel tuleb appi kas partneri puudumine üldse või seksuaalne tüdimus ainsast olemasolevast (Coolidge efekt jälle!). Põhjuseid on muidugi rohkem, miks meestel tuleb pikemaid pause ja tihti ei olenegi see mehest, vaid hoopis naisest, sellest ainukesest. Aga kui need on juba tulnud, kui need üha korduvad, siis on see spermavabrikule selge signaal. Tootmist ja/või selle kiirust vähendatakse kindlasti. Kas väheneb paagi maht või hoidub tehas selle pilgeni täitmisest, et vähendada põletiku riski? Vbl isegi mõlemat. Igal juhul väheneb surve ja kogus ejakulatsiooni ajal, mis omakorda vähendab orgasmi naudingut. Kas sealt ongi pärit üleolev suhtumine "tavapärasesse"? Igal juhul on see surnud ring, millesse sel moel jõutakse. Millal ja kui kiiresti jõutakse, sõltub ka vanusest. Kui kaua laseb noore tehase noor, kuid professionaalne personal ennast puhkusele ja tagasi jooksutada? Mingi aeg kindlasti on nad viksilt teenistusvalmid ja taastavad algse, looduse poolt seadistatud originaalmahu. Vanema tehase? Millal tekib professionaalsel personalil amatööride tuunimiskatsete pärast trots ja millal muutub see pöördumatuks? Kui mees "leiab endale sobiva ejakulatsioonist hoidumise ajavahemiku", siis saab sellest aru ka tehas, mugandades tootmise vastavalt. Igal juhul ei ole see enam algne maht.
Ma ei arvagi, et algne maht saaks säilida vanadussurmani, nii nagu ei säili silmanägeminegi. Kuid üks asi on vanusest tulenev langus, mis on loomulik ja hoopis teine asi on langus, mille põhjustavad valed eluviisid. Kui ühte võib pidada proportsionaalseks, siis teine toimib eksponentsiaalselt. Mida kauem ajaskaalal midagi valesti tehakse, seda kiiremaks muutub allakäik. "Mehele sobivasse ajavahemikku" tulekski selle teadmisega suhtuda. Lk 365 on autor joonistanud graafiku, kuidas "umbes" võiks välja näha järjest ejakuleerimise puhul orgasmi tugevuse langus. Minu kujutluses sobib see graafik ka pausitajate spermatootmise languse kohta. Sellest tulenevalt ka nende endi orgasmi tugevuse kohta. Nokk kinni, saba kinni!
324 "Ejakuleerimisvõime ei kao loomulikult kuhugi ja selle protsessi saab soovi korral vägagi lihtsasti vallandada." Kas ikka saab "vägagi lihtsasti"? Kui mingi protsessi pärssimiseks on nähtud kõvasti vaeva, siis tuleb arvestada veel suurema vaevaga selle taastamisel. Ning ka sellega, et algse häälestuseni jõuab alles sinu poeg.

Kelle käes on "kontroll", mida autor utsitab "haarama enda kätte" ejakulatsioonist loobumisega? Soovitan katset: Olles seksinud tund, kaks või "koguni kolm", olles rahuldanud naise ja iseenda mitmesuguste alternatiivorgasmidega, lõpetage seemnepurskega. Kui ei õnnestu või võtab see igaviku pusimist, siis järelikult ei oma te kontrolli ejakulatsiooni üle. Järelikult ei oma te kontrolli ka energialiigutamise üle, sest "oskaja liigutab energia kubemepiirkonnast kõhtu, südamesse või koguni pähe" ... ja kubemesse tagasi. Ei taha tagasi minna? Järelikult olete juba surnud ringis. Pole ka kiima, kuid peenis on kõva? See on väga hea märk sellest, et loodus ("instinktid") ei ole veel lootust kaotanud. See on appikarje, kuid "teadlik seksuaalsus" otsustab näidata kõvale peenisele pikka nina.
311 - 312 on autor välja mõtelnud muinasjutu, kus ta asendab sõna loodus sõnaga Vanajumal ja kutsub üles talle näitama pikka nina kõva peenisega. Ikka ohtralt seksides, saades erinevaid orgasme, kuid jättes seemne külvamata. Selles taandab ta seemnepurske olulisuse vaid ühele kaardile, mis on soojätkamine. See ongi looduse eesmärk, pole kahtlust. Kuid eesmärk ja olulisus ei ole üks ja sama asi. Oma eesmärgi saavutamiseks on loodusel präänik - see on nauding. Seemnepurske olulisus on aga jaotatud mitmele kaardile, nagu ma oma nappide teadmistega juba viitasin. Ja kõige tõenäolisemalt on olulisus jaotatud kaardipaki iga kaardi peale, nagu see on kombeks süsteemides, mille kõik osad üksteisest sõltuvad. See on piits. Nagu targad on täheldanud - inimene teeb plaane, jumal naerab ... viimasena.
Lk 52 "Miks me üldse seksime? Seksi algne ja esmane eesmärk on kindlasti paljunemine, ehk järglaste saamine. Teiseks võiks välja tuua naudingu ja orgasmid ning kolmandaks seksi, seksuaalsuse ja suhetega seotud arengupotentsiaali.
1. Järglaste saamine
2. Nauding
3. Areng" Kuid märkimata on jäetud nii vaimne kui füüsiline tervis. Lisan veel ühe:
4.Tervis. Tähtsuse poolest ei ole ta kindlasti viimane. Pigem esimene või teine. Sõltub, kas vaadata liigi või indiviidi, eesmärgi või olulisuse vaatevinklist. Mina eelistan viimast - seega paigutan tähtsuselt esimeseks. Sellepärast ei piisa sellest, kui seda lihtsalt mainitakse tähtsuspunktina kaks lehekülge hiljem. Ja sealgi on see taandatud vaid "energia" tasandile: 54 "Hea tervis ja vitaalsus. Seksuaalenergia kasutamine keha ja vaimu tervise edendamiseks." Energia tasand muutub määravaks alles siis kui funktsionaalne tasand on lahendatud. Sest alles see määrabki nii energia kvaliteedi, kui ka kvantiteedi.


Lk 344 "Peale ejakulatsiooni tunnevad mehed end lõdvestunult ja uniselt tänu prolaktiini tõusule ja dopamiini langusele. Rammestus pärast ejakulatsiooni on seega just prolaktiini töö. Kuna motivatsioon ja tung on maas, siis ongi sobiv hetk puhata. Olenevalt vanusest võib erinevatel meestel prolaktiinitaseme tõus olla erinev. Nendel, kellel prolaktiin tõuseb vähem, on osa motivatsiooni veel alles. Need, kellel prolaktiin tõuseb rohkem, on aga täiesti läbi. Kes tahab pärast seksi ära kustuda ja magama jääda, võib seksuaalakti ejakulatsiooniga lõpetada. Kes tahab tegusana püsida - tööd teha, trenni minna, loominguga tegeleda, naisega kohal olla, luuletusi kirjutada, veel seksida, äriplaane luua või välja minna - jätku seekord ejakulatsioon ära. Kõrge prolaktiini- ja madala dopamiinitasemega kaob soov asjalikke asju teha. Kõige loogilisemana tunduvad siis võileib, suits, õlu, magamine või Netflix - peaasi, et ei peaks enam pingutama." Kui te olete oma päevatööd, trennid, perega koos olemised, luuletused, naisega seksimised ja ejakulatsiooni kõik ära teinud ja on juba õhtu, siis ärge lõpetage päeva tule kustutamisega, sest siis tõuseb lisaks prolaktiinile ka melatoniini tase ja "kaob soov asjalikke asju teha". Jätke sisse ka arvuti helendav ekraan, et teis säiliks motivatsioon tegeleda veel loominguga ja äriplaanidega, miks mitte veel trennigi minna, selle asemel, et "jääda magama nagu nott". Raske on hoiduda irooniast, aga no mida argumenti peaks leiutama puhuks, kui teile üritatakse kuud rääkida päikeseks? Ja milliste argumentidega? Kirjeldades ejakulatsiooniga lõppeva seksi äratuntavalt õhtusesse aega ja ejakulatsioonita seksi päevasesse, mil on kõigeks muuks veel aega maailm. Sellist vinkli väänamist nimetatakse demagoogiaks. Kellel olekski päeval aega ja tahtmist magada nagu nott pärast ejakuleerimist? Vbl ainult neil, kel eelmise öö uni jäi poolikuks. Ja miks peakski õhtul, kui muud asjad toimetatud, lapsed magama saanud ja lõpuks ometi aeg naisega kahekesi veedetud, jääma veel kauemaks üles? Jääda magama nagu nott, ei ole mitte "vahel asjakohane", vaid alati asjakohane. Seks ei peagi olema nagu ringrada, kus Till pikalt ees lõpmatult kihutab. Loodus ongi paganama targalt korraldanud kogu selle hormoonidevärgi, et kui endal pole oidu puhata, siis sundida selleks. Ja vaat kes räägib - mees, kes jutlustab eluenergia kokkuhoiust.

Neid mehi võib olla väga suur hulk, kes ainult tänu ejakulatsioonile saavadki magatud selle vajaliku miinimumi - seitse tundi. See on väga suur võit, kui arvestada, et uni ei ole vajalik mitte ainult ejakulatsioonist taastumiseks, vaid eranditult kõikide kehafunktsioonide taastumiseks. Keegeldamine ja sõrmega stimuleerimine seda efekti ei anna ega asenda sügavat und. Veel parem uni - veel parem tervis.

Enda kogemusest rääkides ei ole ei hommikune ega päevane seks võtnud mitte kunagi vähemaks ei motivatsiooni ega jõudu. Ega järelikult ka energiat mitte. (Lk 46 "Raamatus kasutan ma sõna "energia" selle tähistamiseks, mis on inimtajus subjektiivselt tunnetetav.")  Vastupidi, see on andnud kõike seda (subjektiivselt tunnetades) lausa kordades juurde. Õhtul seevastu peabki ära kustuma isegi ilma seksita ja kustutaksegi sageli seksini üldse jõudmata, kuigi see plaanis oli. Ja põhjus ei ole selles, et eelmine kord ejakuleeriti. Põhjus on selles, et enamus inimesi, muide, käib sellisel tööl, mis võtab rohkem energiat kui ejakulatsioon.
Ja isegi nendel õhtutel, mil väsimus on nii suur, et aju haub viisakamat plaani kuidas seksist loobuda, juhtub selle plaani untsu minnes ometi, et väsimus ja uni läksid koos plaaniga. Ja magama sunnib vaid kohusetunne homse ees.
Jutt testosterooni ja dopamiini vähenemisest mind ei veena, kui ma tunnen selle mõju positiivsena. Küllap siis teised hormoonid, mis ejakulatsiooniga tõusevad, endorfiinid näiteks, kompenseerivad mitte ainult piisavalt, vaid isegi ületades testosterooni ja dopamiini mõju. Juttu energia vähenemisest ei saa ma tõsiselt võtta, kui ma tunnen seda juurde tulevat. Energia jäävuse seadus (8. klass) ütleb, et energia ei teki ega kao, vaid kandub ühelt kehalt teisele. Mitte ainult mees ei anna energiat ära, vaid saab seda naiselt ja vastupidi. Tulemus võib olla viik, kuid mitte null-null isegi siis, kui jäädakse magama.
Jagage naisega nii energiaid kui kõike, mis teil head on pakkuda. Ärge olge kitsid ja ärge võtke eeskuju liivakasti taseme egoismist. Ise ei kasuta ja teisele ka ei luba! Sperma väärtus ei seisne temas eneses, vaid kasutamises. Sperma on hea ka naistele, olenemata, kas see siseneb vaginaalselt, oraalselt või välispidiselt. Guugeldage: "Kuus põhjust, miks sperma on kasulik kõigile naistele". Ja ärge võtke liiga tõsiselt numbreid, need võivad muutuda.

Kuidas langevad ja kui kiiresti uuesti tõusevad ejakulatsiooniga seotult dopamiin ja testosteroon, näiteks võrreldes päevase ja õhtuse seksiga? Võrreldes pausitajatel ja purskajatel? Selle mõõtmiseks peaks mees kandma vähemalt nii kaua enda peal hormoon-monitooringu Holter aparaati, kui on tema enda "sobiv ajavahemik". Kui sellist aparaati olemas on. Ilmselt ei ole, kuid autor nimetab lk 425, et on "kümme aastat tagasi leiutatud AI-mudel, mis mõõdab inimese seksuaal- ja eluenergiat ning erinevate hormoonide talitust reaalajas." Hm, see, mis raamatu alguses oli vaid "inimtajus subjektiivselt tunnetatav", on tegelikult juba kümme aastat olnud objektiivselt mõõdetav?

Hormoonide mõõtmine on muidugi iseasi ja see on küll huvitav. Kuid ilmselt teadlastele ja ammugi taoistidele, tantristidele ja mulle ei ole selge, kas nende hormoonide taseme kõikumine suudab midagi sedavõrd muuta, et selle pärast peaks millestki loobuma. Kindla peale tõestab see vaid  seda, et need peavadki kõikuma ja seda, et inimene ei ole robot. Vererõhk ja südame rütm muutuvad täpselt samuti päeva ja öö jooksul korduvalt, vastavalt tegemistele ja unele ja selle pärast ei ole veel ükski luuletus kirjutamata, äriplaan tegemata jne elu jäänud elamata.
Lk 355-356 on autoril leitud kolm uuringut, millest järeldub, et "testosterooni mõttes võiks spekuleerida, et mehe optimaalne ejakuleerimise tihedus võib jääda kuskile seitsme päeva ja kolme kuu vahele, arvestades, et seitsmendal päeval testosteroon tõuseb ja kolmandaks kuuks on ta langenud." Ühe uuringu puhul toob autor välja, et see viidi läbi kümne täiskasvanud mehega. Ülejäänute puhul ei täpsusta. Millal loetakse meest täiskasvanuks? Ilmselt 18. Tõenäoliselt olid mehed kõik noored ja ilmselgelt oli kaasatud meeste arv ka liiga väike, et saada adekvaatset pilti. Sellisesse gruppi ei saa mahtuda kõigist vanusegruppidest erinevate elustiilide esindajaid. Uuriti ju vaid masturbeerivaid ja sellest kolmeks nädalaks hoiduvaid. Aga neid, kes on ejakuleerimispausitajad juba aastakümneid? Kas ikka samad numbrid? Või neid, kes aastakümneid pole koonerdanud?

Kas masturbeerimisenergiaid (ja seega ka hormoone) saab võrrelda energiatega, mida saab ejakulatsioonist naisega? Veel enam - armastatud naisega? Huvitav, et nii hea meelega energiatest rääkiv inimene võtab nii hea meelega oma teooria tõestamise argumendiks nii mehaanilise katse. Seda enam, et eelnevalt (mitte pärast) oli sunnitud tõdema: 355 "See NoFapi buum on toonud endaga kaasa palju uuringuid, mis on paljuski vastuolulised. Mõned väidavad, et ejakulatsioon ei ole õnnehormoone langetanud, teised jälle, et ejakulatsioon alandab teatud perioodiks nii dopamiini- kui testosterooni taset." Võttes arvesse kõiki "vastuolusid" ja seda, et hormoone on palju ning neil kõigil on tähtis ülesanne, on ülimalt meelevaldne tõmmata võrdusmärk üksnes dopamiini-testosterooni ja "väärtusliku eluenergia" vahele. Kui ajada taga ja eelistada vaid nende kahe näitusid, pannakse paratamatult jalg taha ülejäänutele, kuid komistatakse ise. Väärtusliku eluenergia annab nende kõigi optimaalne kombinatsioon, mis saabki tekkida vaid "tavalisel" moel.

Lk 310 "Tavaseksuaalsus käsitleb seemnevedelikku lõputu ressursina, mida võib ohjeldamatult kulutada, sest keha toodab seda kogu aeg juurde.
Teadlik seksuaalsus võtab seemnevedelikku aga kui vitaalset eluenergiat, mida tuleks säästa ja võimalikult vähe raisata, sest seda eluenergiat kasutab keha ka kõigeks muuks. ...
Kui seeme on ainus, millel on vägi elu luua, on tegu ühe võimsaima ainega maailmas, ning kuna millegi tootmiseks kulub alati energiat, siis võib spekuleerida, et väärtusliku seemne tootmiseks kulub suur hulk väärtuslikku ressurssi. Võimalik, et seemne tootmine on keha üks kõige energiakulukamaid protsesse, nagu väidavad iidsed seksuaalõpetused." "Võimalik, et"? Kas on siis või ei ole? Hangi vastused, siis ei pea pugema "iidsete" õpetuste seljataha.

Tavaseksuaalsus mitte lihtsalt ei käsitle, samuti ta ei "spekuleeri" ega kasuta väljendit "võimalik et", vaid teab, et keha toodab seda kogu aeg juurde. Järelikult vastupidiselt teadlikule seksuaalsusele, mis usub, et seda on vaid piiratud kogus. Tõsi, et selles raamatus ei ole ühe ämbri jutuga otseselt ämbrisse astutud, kuid miks oli vaja siis paigutada ennast tavaseksuaalsuse "käsitlusega" opositsiooni, kui tegelikult sellele vastu vaielda ei tahetagi? Järelikult tahetakse vaielda ja isegi väga, kuigi sperma "piiratud koguse" jutust ollakse olnud sunnitud loobuma. Ok, mis jäi siis järgi? Et hoopis energia on piiratud, mis on vajalik sperma tootmiseks? Kuidas saab ka see olla piiratud, kui keha toodab spermat kogu aeg juurde? Koguni seda rohkem, mida rohkem kulub. Ressurss, millest toodetakse, on piiratud? Nii ressurss kui ka energia on piiratud siis, kui ei sööda korralikult ja mitmekesiselt. Ja see võib tõesti olla probleemiks ringkondades, kus "vaimsuse" saavutamiseks leiutatakse nippe, lootes pääseda selle tarbeks päriselt vaja minevast intellektuaalsest tööst. Nippide hulgas on ka askees. Selleks, et olla vaimne, ei pea välja nägema piinatud geenius.

Tegu võib olla "ühe võimsaima ainega maailmas", kuid selle tootmiseks kasutatav energia on ikka täpselt sama, mis kulub naha, lihaste, luude, vere jne rakkude loomiseks. Energia ei muutu müstilisemaks, kui selle produkti "ei osata laboris järgi teha". Ikka algab kõik päikesest ja läbi fotosünteesi peab jõudma lõugade vahele. See on eluenergia, millest sperma on ainult üks tilluke osa, mitte eraldi seisev tervik, mis nagu kõrguks kõige muu kohal. Kõrgub ikka päike.
Ja just nimelt - seda sama energiat "kasutabki keha ka kõigeks muuks". Mis ei tähenda, et sperma tootmine jätaks selle pärast "kõik muu" millestki ilma, mis annaks põhjust inimesel ise dispetšeriks hakata. Oma arrogantsuses ja ignorantsuses paistab inimesele tihti, et jõgi voolab valepidi ja seda on vaja sundida keerama tagasi.

Jah, ka loodus teeb näpukaid ja alati kõik ei käi, nagu raamatus. Siis pöörduge meditsiini poole. Kui aga sulle on usaldatud täiesti korras mootor, tangi bensiini, õli ja anna gaasi! Et nukkvõll rooste ei läheks. Iga asi, mida ei kasutata ... 

Ma ei usu, et "seemne tootmine on keha üks kõige energiakulukamaid protsesse." Kui see nii oleks, siis tema tootmine ei oleks nii pillav. Mitte ainult inimese puhul, vaid kõigi teiste liikide puhul samuti. Olgu need siis seemnerakud või õietolm, loodus teab, et oma sihtmärgini jõuab vaid murdosa. Sellepärast läheb käiku eranditult kogu toodang ja mitte midagi ei pea hoidma "kõigeks muuks". Sellegi poolest kõik muu vohab ja lokkab. Tüved paisuvad ja oksad sirutuvad, ilma, et nad oleks tolmu "säästnud", seda tolmukates kinni hoides. - Ei luba tuulele ja mesilasele, endalgi vähe?

Pigem jääb mulje, et see on kõige väiksema energia kuluga protsess - lihtsalt nii muuseas, kõige muu kõrvalt. On ta siis vähemalt väärtuslik eluenergia, mis "ainukesena" on võimeline looma elu? Ei ole ainuke, ilma emakat leidmata on ta lihtsalt tolm tuules. 

Igaks juhuks ütlen ka seda, et kui kellelgi peaks olema ahvatlus võrrelda spermatosoidi taime seemnega - sest kombeks on neid nimetada sama nimega - siis viimane on võrreldav pigem lootega. Seemnete puhul on emas- ja isasenergia juba kokku saanud ja moodustunud päriselt väärtuslik eluenergia. Kuid ka see on esialgu vaid elu potentsiaal, millest realiseerub omakorda murdosa. Enamasti süüakse seeme ära või satub ebasoodsale pinnale, mis on sisuliselt samuti ära söömine pinna poolt, muutes pinda aina soodsamaks. Ära söömine tähendabki, et see läheb "kõigeks muuks". Loodus on ka sellega arvestanud ja kuna see on talle isegi kasulik, siis on see ka eesmärk. Loodusel ei ole probleeme energia jäävuse seaduse mõistmisega, sest see on tema enda seadus. Loodus teab, et kõik on tervik ja mitte midagi ei lähe päriselt kaotsi. Kuni päikest, hambaid ja töökäsi jätkub, lisandub ka energiat nii seemneks kui kõigeks muuks. Evolutsioonil on aega olnud sadu miljoneid aastaid, et töötada välja kõige odavam ja efektiivsem mudel. Kõik on parlanksis, ei pea virisema, istu lauda ja naudi menüüd.

Härrad "teadlikud", mul on teile hea uudis. Te võite seksida nii palju kui tahate ja te ei pea loobuma ka ejakulatsioonist. Olles küll väga kitsid, mitte raatsides seda jagada, saate te ikkagi säilitada spermat vaid iseenda "kõigeks muuks" - lihtsalt sööge see ära. Pole hullu, kui saate hakkama oma eesnäärme sõrmega stimuleerimisega, saate hakkama ka sellega. Terviseriskid on maandatud, teie munad hingavad kergendatult ja on tänulikud. Teie eesnääre ja süda on rahul. Ja kõik teisedki organid ühises ketis rõõmustavad, et idaokupatsioon lõppes ja ollakse taas vabad. Ka "kõigele muule" mõjub turgutavalt nagu naistelegi, kuid mingil moel ei tee teid ka paksuks. Hundid söönud, lambad veel tervemad.

Näärmete kaudu imendumine on nagu ventiil, mis on tõenäoliselt mõeldud avanema viimase võimalusena, siis kui rõhk on juba ohtlikult kõrge. Mitte ühtlase vooluna juurde ja ära. Lisaks sellele, et ventiil võib jupsida, jääb ikkagi küsimus, mis toimub senikaua? Senikaua on kõik ooterežiimil. See oli nüüd minu "spekulatsioon". Aga kui mul peaks olema õigus, siis kas on see energia kokkuhoid, andmata samal ajal energiat "kõigeks muuks"? Kui "kõigele muule" ei anna, siis millele sel ajal annab? Ilmselt repressiivorganitele - patoloogiatele. Mis on tegelikult ju samuti osa "kõigest muust". Nad teavad täpselt, millal ja kus varitseda enda suutäit. Ja mis garanteerib, et imendumisel seda sama ei juhtu? Patoloogiad ootavad ekstrasuutäisi mitte ainult kubemes, vaid üle keha.

"Subjektiivselt tajutavaid" energiaid on raske mõõta. Talletatud energiat on juba palju lihtsam. Kui võtta ühe keskmise puu juurte, tüve, okste ja lehtede aastane juurdekasv kõik kokku ja lisada veel viljad, siis selle põlemisel saab ahju või paar tuliseks kütta. Sama aasta õietolm vaevalt rohkem annab, kui säraküünla efekti.

Kust kohast võtavad kõik taimed, linnud ja loomad, kaasaarvatud inimene, oma eluenergia ennem suguküpseks saamist? Ja kust võtavad selle eluenergia kõik emased, kellele loodus sellist paketti ei kingi? Ikka sealt samast, kust see tuleb ka pärast suguküpseks saamist. Järelikult ei ole suguküpsus eluenergiaks vajalik tingimus. Järelikult sperma ei ole "väärtuslik eluenergia".

Guugeldasin taoismi kohta ja ennäe, mis argumendiga algas artikkel: "Fakt, et tao seksuaalenergia kasutamise põhiprintsiibid on salajase suulise pärimusena paari tuhande aasta jooksul ellu jäänud, on parim tõestus, et sellekohased teadmised toimivad." Järelikult paremaid tõestusi pole paari tuhande aastaga lisandunud?
Kui õpetuse või uskumuse vanus on teie jaoks piisav tõestus ja sõna "iidne" äratab teis pikemalt mõtlemata usaldust, hankige endale ninasarviku sarv ja teil pole enam vajadust muretseda "väärtusliku eluenergia" üle. Ei siis, kui teiega on tegelikult kõik korras, ega ka siis, kui kõik ei käi nagu raamatus.

Kas te olete kunagi telefonimängu mänginud? Mis juhtub viie minutiga ja mida arvata veel tuhandetest aastatest? Kas ühe ämbri jutu ilmumine ja salapärane kadumine on telefonimängu efekt? Või on just see info nii "salajane", et seda on keelatud kirjalikult edasi anda? Suulise pärimusena olen seda mitmeid kordi juhtunud kuulma ja korra sain ka lugeda vastavate õpetuste "vaimsusest" kantud raamatust. Siin raamatus on see väga tugevalt ridade vahel. Ja seda ei tõrju välja sealt ka selle nimetamine vanasõnaks: 362 "Noorele mehele on antud ämbritäis spermat, ta peab hoolikalt valima, kuhu vakku ta selle valab" - Tiibeti vanasõna Ega ka mitte see, kui tanki pannakse Mantak Chia: 362 "Maailma üks tuntumaid seksuaalsuse õpetajaid Mantak Chia, väidab, et mehel on oma reservuaaris umbes 5000 ejakulatsiooni elu jooksul." Vabandan tähenärimise pärast, kui miskit on tõlkes kaduma läinud, aga kas ta tõsimeeli väidab, et lausa "reservuaaris", mitte reservis? Tõlkija ees ei ole muidugi põhjust vabandada.

Saime vähemalt teada, et ämber on sealkandis 25 liitrine. See on peaaegu kolm korda suurem, kui meie ämbrid.
1tl (1 seemnepurse) = 5ml  
1l = 1000ml = 200 seemnepurset
5000 ejakulatsiooni jagatud 200 = 25 liitrit

Oletame, et mees taastub aastas 165 päeva ja 200 korda purskab, siis on tal isegi selline üüratu ämber 25 aastaga ammendunud. Ülejäänud 40 aastat või rohkem?
Kindlasti ei ole mingi piir täita selline ämber ka 15 aastaga ja järelikult terve elu jooksul 3-4 ämbrit. Olgu või Mantak Chia, kuid ta ei saa väita, et sellisel mehel on vähe "väärtuslikku eluenergiat" ja "vitaalsust", et see välistaks loomingu, äriplaanid, musitseerimise, maalimise, kaaslase ja perega aja veetmise jne tööd ja tegemised, et tal puudub motivatsioon ja et selline ei jaksagi teha muud kui "magada nagu nott" või "juua õlut" ja istuda "NetFlixis". Ajalugu hoopis näitab, et enamasti on suured meesloojad olnud kõrge vanuseni ka suured naistemehed ja ärge üritagegi väita, et nad "seksisid palju tahtsid, kuid hoidusid ejakulatsioonist". Tõsi, et leidub ka vastupidiseid näiteid, mil suured loojad on olnud pigem oomega isased, kuid siis on ainult nende looming tunnustatud suureks, samas kui eluenergiaga polnud eriti kiita. Pidanuks ju hoopis eriti kiidetav olema? Kui vähene seks ei tee meest eluenergiast pakatavaks, siis milline iva "teadlikkusel" üldse on?!
359-360 "Taoistliku koolkonna, hetkel maailmas üks tuntumaid õpetajaid Mantak Chia pakub järgmise soovituse. 20-aastane mees võib ejakuleerida iga nelja päeva tagant, 30-aastane mees iga kaheksa päeva tagant, 40-aastane mees iga kümne päeva tagant, 50-aastane mees iga kahekümne päeva tagant ja 60-aastane mees võiks ejakulatsioonist üldse hoiduda.
Radikaalsed tantrakoolid soovitavad ejakuleerida ainult siis, kui on soov lapsi saada. Leebemad tantrakoolid soovitavad ejakulatsiooni sageduseks sama, mis on sobiv veredoonorluseks. See on iga kaheksa nädala tagant. Üks tantrakool väidab, et ejakulatsiooni tihedus peaks olema nii, et kevadel võib seda teha mõõdukalt, suvel ja sügisel harva ning talvel peaks ejakulatsioonist üldse hoiduma."
Uhh, radikaalseks nimetaksin mina juba Mantak Chiat, kelle soovituste kohaselt tohib mees niisiis ejakuleerida vaid 1900 korda, ehkki "reservuaaris" on tal 5000. Ja need ülejäänud 3100 on siis järelikult mõeldud "kõigeks muuks"? Olen veendunud, et sellise eluviisiga on mehel, kes saanud kuuekümneseks, järgi veel kõike muud kui 3100. Kõige muu otsas võib ta sellest vaid unistada. Mida nii väga tal on enam "hoiduda"?
Nn "radikaalseid" tantra soovitusi nimetaksin mina lausa ultraradikaalseks, ekstremistlikuks ja  fundamentalistlikuks usufanatismiks. Kas leiduks veel epiteete, mis iseloomustaksid soovi elust eemalduda läbi usu? Kui ei ole, tuleb leiutada. Pakun ortotoksiline näiteks.

   
Lk 311 "Spermatogeneesi täistsükkel on 50-74 päeva ning idamaiste õpetuste järgi taastubki mehe energia täielikult peale seemnepurset alles umbes 75 päevaga. ... Kui see tõesti nii on, siis on nutikas seda energiat säästa." Lk 365 "Mehe keha toodab 1500 spermatosoidi iga sekundiga. See teeb 90 000 minutis, 5,4 miljonit tunnis ja umbes 130 miljonit päevas. Tundub, nagu oleks seda üüratult palju ja võib tekkida küsimus, mida ma siin säästma pean, kui seda nii ohtralt toodetakse? Ejakulatsiooni kogus on keskmiselt üks teelusikatäis ehk umbes 3 grammi, aga see võib olla ka 2-6 grammi. Ühe ejakulatsiooni jooksul väljutab mees ainult osa oma paagist ja seepärast on ühel usinal mehel võimalik mõne tunni jooksul teha 4-6 ejakulatsiooni, enne kui seemnevedeliku varu ammendub ja ta täielikult rammestub. Mehe keha toodab miljoneid seemnerakke iga päev, aga seemnerakkude küpsemise tsükkel (spermatogenees) on 50-74 päeva. See on aeg spermatosoidi tekkest kuni eluterve ja väeka spermatosoidi küpsemiseni. Kui mees ejakuleerib lühikese aja jooksul mitu korda järjest, siis on välja purskuvas vedelikus vähem seemnerakke." Lisan veel ühed numbrid: ühes teelusikatäies (üks purse) seemnevedelikus on 200-500 miljonit spermatosoidi. Kui ööpäevas toodetakse umbes 130 miljonit, siis järelikult taastab tehas kaotatud koguse 1,5-3 päevaga. Ning isegi need paar päeva ei tähenda mehe taastumist sügavalt põhjast, sest nagu autor oli sunnitud möönma, "ühe ejakulatsiooni jooksul  väljutab mees ainult osa oma paagist" ja 3-5 korda jääb tagavaraks.

Kas autor teab mõnda nii "usinat" meest, kes on "mõne tunni jooksul" teinud 4-6 ejakulatsiooni? Kui see ka teoreetiliselt on võimalik, siis on ta tõepoolest korraga tühi. Kuid ta peab ootama 2-3 päeva, mitte 75. Ja needki 2-3päeva "võib ta seksida palju tahab". Lihtsalt ejakuleerimata. Kuid läbinähtav ja vale on tuua sellise usinuse näidet, mis praktikas tähendab pigem tervet nädalat kuni rohkem, mil iga seemnepurske järel jääb talle paaki veel mõne jagu.

Ma proovin puust ette teha: kui iga päev valmib 130 miljonit, siis järelikult iga päev alustab 130 miljonit uut. 75 päeva on tehases 75x130 miljonit 75-s erinevas valmidusastmes spermatosoidi, milledest iga päev laekub paaki 130 miljonit "väekat" ja alustab 130 miljonit väetit. 75 päeva tsükkel ei tähenda seda, et mees peab peale ejakulatsiooni taastuma kaks ja pool kuud. Ma ei tea, kas mul ikka õnnestus juba piisavalt punaseks ka värvida? Oletame, et ühe auto tootmiseks kuluv aeg on üks nädal. Kas juhe jookseb selle peale kokku, kui tehase väravast sõidab iga päev välja kümme uut autot?
-Ei-ei, ma ei osta seda autot täna, sest ta ei saa tegelikult veel valmis olla, ta ei saa veel olla "väekas". Ilmselt sel moel ei kiilu. On lihtne järeldada, et korraga ei ole töös ainult üks auto. Kuidas on siis võimalik komistada numbri 75 otsa nii hullusti, et enam püsti ei saa? Sellepärast, et see on kahtlaselt sarnane "idamaiste õpetustega"? Selline siis ongi ainuke argument, ehkki see ei sobitu numbritega, mida autor ise välja tõi? Eriti veel numbritega, mida ta pidi teadma, kuid välja ei toonud. Ebamugav olukord tõestamisvajadusega?
Aga kuhu jäi vastus õigustatud küsimusele, et "mida ma siin säästma pean, kui seda nii ohtralt toodetakse?"
Küsimus teadlastele: kas pikkpausitajatel ikka alustab iga päev 130 mlj uut spermatosoidi? Äkki hoopis 100 mlj? 60 mlj või veelgi vähem?
Tõenäoliselt on number 130 mlj keskmine, millest järelduks, et vajaduspõhiselt on see suurem, mittevajadusel väiksem ja tungival mittevajadusel tungivalt väiksem. Jättes arutelust välja kõik muud patoloogiad, millest seemnetootmise maht sõltub, võib järeldada, et pausitajatel toodab iga päev vähem spermat, mille energiat nad saaksid kasutada "kõigeks muuks". Või see ei olegi tähtis? Tähtis on hoopis energia , mis muidu kuluks sperma tootmiseks? Väga mõistlik! Milleks vahendaja, kui otse on odavam. Seda enam, et seemnevedelikus ongi vähe energiat: ""Kaloririkkusega seemnevedelik just kiidelda ei saa - tavapärane ejakulatsioon sisaldab vaid 5kcal, mis tulenevad põhiliselt valkudest ja fruktoosist, mida sekreteerib eesnääre, et spermatosoididel oleks "ujumiseks" piisavalt energiat."" https//www.toitumistarkus.ee (Kas seemnerakus endas pole energiat üldse?)
Igal juhul vabalt võiks jätta tootmisprotsessi vahele. Kuid niimoodi arutledes võiks ju hakata kahju tundma ka sellest energiast, mis muidu kuluks vere ja lümfi jne tootmiseks. "Teadlikud", tehke palun endale kõigepealt selgeks, kummast konkreetselt te räägite, kui te räägite kokkuhoiust. Ikkagi spermast endast? Sest energia on kõigi asjade tootmiseks ju ühine ja "energiaks, mis ainukesena on võimeline elu looma", muutub ta ikkagi alles siis, kui sellest saab seemnerakk.
71 "Energia kasutamine on sarnane rahaga, mis on samuti energia vorm. Raha on soovitatav targasti investeerida. Raha võimaldab soetada ja teostada erinevaid asju, kuid samas ei soovitata seda mõtlematult kulutada. Mõistlik on hoida tasakaalu, mitte kulutada kõike korraga lootuses, et küll kuskilt tuleb juurde. Seega, kui seemnevedelik on energia, siis on sedagi nutikas säästa, investeerida ja endale kasulikul viisil kasutada, mitte raisata."
Kui panga enda poolt tehtav ülekanne arvele enam ei laeku ja seega "lootus, et küll kuskilt tuleb juurde" on ise "teadlikult" lõpetatud, siis kui "nutikalt" kõlab, et väga tore, sellega "hoiabki raha kokku", seda nimetame nüüd "targaks investeeringuks", seda saab "endale kasulikul viisil kasutada" ja selle eest saab osta "kõike muud"?

Fakt on see, et sperma toodang sõltub testosteroonist. Autor rõhutab, kuidas see iga kord peale ejakulatsiooni langeb. Kuna mees ei muutu selle pärast lõpuks naiseks, siis järelikult peab see ka tõusma. Lk 341: "Testosteroon langeb ja tõuseb uuringute järgi jälle 1,5 korda alles viis päeva pärast viimast seemnepurset." Kummaline sõnastus. Kasutades sõna "jälle", peaks järgnema "samale tasemele". Millal siis tõuseb samale tasemele? Kahe päevaga? Kolme päevaga või hoopis mõne tunniga? Kui ma peale õhtust ejakulatsiooni kohe hommikul ärkan kõvaga ja seda ei juhtu pärast paari nädalast pausi, siis mida selle kohta ütleb "inimtaju subjektiivne tunnetus"? Loomulikult seda, et energia taastub kiiremini just siis, kui seda kasutatakse. Kas järelikult testosteroon samuti?
Ja mida tähendab tõuseb 1,5 "korda"? Et midagi korrutada, peab olema ka millega korrutada. Oleks pidanud sel juhul lisama ka selle. Kas ühesemalt mõistmiseks poleks olnud korrektsem väljend, et tõuseb 1,5 kordseks? Ehk siis poole kõrgemaks kui oli ennem? Järelikult pole eriti põhjust kasutada ka sõna "alles", nagu see oleks hullult pikk aeg ja korvamatult suur kaotus. Tundub pigem vastupidi, et igati kasulik diil. Niisiis, mille üle hala käib, kui ejakulatsioon hoopis tõstab testosterooni? Segane lugu, seda enam, et tegelikult on tähtis teada, kas kerkimine käib võrdse kiirusega nii pausitajatel kui purskajatel. Kui ei, siis kummal kiiremini? Oletame, et võrdsel kiirusel ja oletame, et pausitaja paus on üks kuu pikk (nagu autor soovitab) ja purskajal viis päeva. Sel juhul tõuseb purskajal testosteroon  kuus korda kuu aja jooksul 1,5 kordseks, pausitajal vaid üks kord. Aga kui purskajatel tõuseb kiiremini? Ilmselt tõusebki, sest selles tsitaadis oli kirjas, et viie päevaga tõuseb pooleteistkordseks (kui ma ikka sain sellest segasest jutust õigesti sotti), kuid ühes varasemas tsitaadis, lk 356, ütles, et "seitsmendal päeval testosteroon tõuseb". Ilmselgelt võib järeldada, et ka see viis päeva ei ole mingi aamen kirikus, vaid sõltub mehe enda aktiivsusest. Täpselt samuti ei ole garanteeritud, et koonerdajal langeb testosteroon alles kolme kuu pärast (samas, lk 356). Sest milleks testosteroon, kui mees näitab oma pausidega, et ta testosterooni ei vaja? Vähemalt seemne tootmiseks mitte. Kui seemnetootmist korraldab testosteroon ja seemne tootmine kiireneb tänu seemnepurskele, siis on tegelikult loogiline järeldada, et testosteroon ei saa langeda ega püsida madalal sellisel drastilisel moel, nagu "teadlikud" seda maalivad. Kas ei või olla nii, et pausitajatel jääb testosterooni näitude keskmine hoopis madalamaks kui purskajatel?

Minu spekulatsioon: Testosteroon mitte ei "lange" peale ejakulatsiooni, vaid ta sõidab rindele - spermat tootma. Ta ei kao, ta käib ära missioonil. Edukalt missioonilt naaseb ta valvepostile täpselt nii kiiresti, kui kiiresti saab taastatud kaotatud kogus. Kui karburaatori kruvisid ei ole meelevaldselt näpitud, siis seda kiiremini, mida kiiremini kulub. Kui vaja, siis tõstetakse meeskonda poole võrra, kuid miks mitte rohkem? Kui testosteroonil jätkub tööd, siis järelikult on vaja. Inimene ise võib olla loll, laisk ja lohakas, kuid samasugust suhtumist ei pea eeldama oma meeskonnalt. Meeskonna eesmärk on teha seda tööd, milleks ta on loodud. Mees võib sundida testosterooni tegema ka "kõike muud", kuid selleks ei olegi teda vaja sundida. See ongi tema teine rinne - ta teebki ka seda rõõmuga nii kaua, kui "kõik muu" talle tööd juurde toob. Aga kui "kõik muu" temalt hoopis töö ära viib? Kui kaua on võimalik testosterooni lollitada, ennem kui ta peremehe laiskuse enda laiskuseks teeb?

Mis värk idamaa tarkadel on selle energia säästmisega? Lugesin Oshot ja ta õpetab, et hingama peab kõhuga, sest kopsudega hingamine nõuab energiat. Lisades, et täie rinnaga hingamist on vaja ainult tiigri eest põgenemiseks. Sama hästi võiks soovitada, et kuna liikumine jalgadega raiskab energiat, tasub istuda ratastooli, sest kiiresti jooksma peab ainult tiigri eest. Noh, siis pole ka enam lihaseid, millega kiiresti jooksta. Ega võhma, mille annab ainult täie rinnaga hingamine. Inimene ei ole taim, ta ongi loodud liikuma ja hingama täiega, mitte moka otsast.
359 "Selge on see, et kui mehel toimub ejakulatsioon, siis ta kaotab sellega palju energiat ja testosterooni, mis viib mehe sooritusvõime kõigis aspektides madalamale. Iga mees on kogenud, et pärast seemnepurset vajub kõik ära. Värvid tuhmuvad. Motivatsioon langeb. Aga asi on selles, et kuna mehed on sellise energialangusega üldiselt väga harjunud, siis see ei tundu eriti hull - alati on nii ju olnud." -Martti Mäger, MEESTE KOOLITAJA
Peabki olema harjunud! Selge on see, et iga füüsilise toiminguga kaotatakse energiat seda tajutavamalt, mida vähem sellega ollakse "harjunud". Kui hingatakse täiega harva ja jookstakse täie jõuga harva, siis isegi peale sadat meetrit "värvid tuhmuvad ja sooritusvõime kõigis aspektides langeb". Kui seda regulaarselt teha, siis sooritusvõime hoopis tõuseb, värvid säilivad ja "ei tundu eriti hull" isegi maraton. "Alati on nii olnud", et mida nõrgemaks jääd, seda raskem kõik mitte ainult "tundub", vaid on  ja mis on sellel pildil nüüd järsku nii ahvatlev, et mehi peab koolitama kapsalehtedeks?
See muidugi seletabki ära, miks "teadlikud" tunnevad energia kadu ja "tavalised" tunnevad seda lisanduvat. Vaesed mehed, täiesti mõistetav, et idamaade naised kõik tööd ära teevad...

Mina ei ole mitte kunagi kogenud peale seemnepurset, et "kõik" vajub ära. Vajub ära vaid üks asi. Liialdamisega elevandi konstrueerimine on selles tsitaadis esimene demagoogiavõte. Enda pealt "iga mehe" kohta üldistamine on teine. Mulle tõsiselt käib pinda, kui minu nimel räägitakse rumalusi!

NB! "Alati on nii olnud", tähendab vähemalt miljonit aastat inimese puhul. Mis iganes nime ta sel ajal kandis, oli seksuaalne evolutsioon teda juhatanud seemne "raiskamiseni". Nagu ka kõiki teisi liike, kes on kümneid kordi veelgi iidsemad, kes ei pooldu ega pungu, vaid paljunevad sugulisel teel. Mida tähendab sellises mõõtkavas sõna "iidne" kasutamine kahe tuhande aasta puhul? Mitte midagi. Isegi kui null juurde panna, ei tähendaks see mitte midagi. "Teadliku" iidne jääb ikkagi subjektiivsete seemesuuruste rusikatega vehkimiseks objektiivse "tavalise" iidse nina all.

Kui "motivatsioon langeb", siis on mehel väga tõsine probleem hoopis mujal. Järelikult pole tema elus rohkem väärtusi, mis teda motiveeriks, kui ainult seks. Just nimelt siis "vajub peale seemnepurset kõik ära". Mitte seemnekadu, vaid ainukese motiivi kadu viib ära ka energia. Ejakulatsioon hoopis annab ruumi järgmisele motiivile. Kui järgmist pole, tulebki tühjus. Kui "vaimsete praktikatega" tegelejatel kaob peale ejakulatsiooni motivatsioon, siis on see väga suur kivi, et mitte öelda meteoor, "vaimsuse" kapsaaeda. Kasutage selle plahvatuse valgust endasse vaatamiseks ja purustusi väärtuste ümberhindamiseks.    

Kolm tundi seksi, muide, võib mehel kaalu kaotada pool kilo, kui tal mitte samal ajal teises käes ei ole pitsa. Pool kilo ei ole lihtsalt 500g, see on ports energiat. Sellest ei ole kahju, kaalulangetamisega võib tänapäeval isegi õigustatult hoobelda, kuid mõnest grammist spermast on kahju? Üks on lihtsalt energia ja teine on "väärtuslik eluenergia"? Ma arvan, et selle kohta oleks nii mõndagi öelda Leningradi blokaadis osalenutel. Olen kindel, et nendel meestel seal ei olnud mitte ainult kõhus, vaid ka paagis enam midagi. Kui kõhtu ei lisandu, ei lisandu ka paaki. Oletades, et peaks paaki lisanduma, samas kui makku mitte, siis mille arvelt? Siis oleks ju hoopis vastupidi - seksuaalenergia võtaks mehelt ära, mitte ei lisaks väärtuslikku eluenergiat. Kas nälga surnud peremeeskeha on nagu elevandiluutorn, milles "väärtuslik eluenergia" uhkes üksinduses kõrgub? Ei, kui mees sureb nälga, siis seksuaalenergia - kui "väärtuslik eluenergia" - on juba ammu jalga lasknud, isegi kui paagis veel midagi peaks olema säilinud. Nagu rott uppuvalt laevalt. Ammu ennem kaptenit, kes lahkub koos laevaga. Võrdlus rotiga ei olnud halvustav - loom nagu iga teinegi. Sobib väga hästi ka lemmikloomaks. Aga päriselt kodustada, nagu koera, pole siiski õnnestunud ja tuleb arvestada, et pahadel aegadel eelistab ta rännata mujale.
Sperma olemasolu ei garanteeri mehele seksuaalenergiat ega ka eluenergiat. See ei garanteeri vaimsust ega raha. See ei garanteeri mitte midagi, isegi lapsi mitte. Kõige selle jaoks on vaja erinevate energiate kombinatsiooni.

Maslow püramiidil on seks täiesti õigustatult esimesel astmel koos toiduga, kuna mõlemad on füsioloogilised vajadused, kuid ellujäämisvõitlus paneb paika tegeliku hierarhia. Nii et kumb energia on kokkuvõttes primaarne, seega kõige väärtuslikum eluenergia? Mul ei ole mingit kavatsust seksi tähtsust pisendada, kuid olen kindel, et isegi Freud, keda siin raamatuski hea sõnaga meeles peeti, oleks minu arutluskäiguga olnud nõus. Pigem pisendavad "teadlikud" selle tähtsust, taandades teda vaid energiaks ja naudinguks ja röövides ta paljaks müstilise "kõige muu" ettekäändel.

Puhkamine, toitumine ja liikumine tagab selle, et seksuaalenergia on maailmas kõige kiiremini taastuv loodusvara. Täiesti öko ja roheline. Kasutage rõõmuks, mitte taganutmiseks. Selle kasutamine ei ole mitte kunagi raiskamine, sest just see tagabki selle kiire taastumise. Järelikult selle kokkuhoid on raiskamine. Huvitav, miks Gunnar Aarma, idamaiste õpetuste üks maaletooja ja "mõjukas Eesti vaimne õpetaja" (lk 36), ütles kunagi, et "mees peab oma seemnest vabanema"? Kas tõesti ei olnud ta kursis tao õpetusega? Või just selle pärast ütleski, et oli kursis?

Ja mis värk on idamaa tarkadel mõtlemisega? Miks eelistavad nad tühja pead? Kas on see ka kuidagi seotud paanilise sooviga energiat kokku hoida? Aju tarbibki kõigist organitest kõige rohkem energiat (seega rohkem kui seemnetootmiseks?), kuid teadlaste väitel mittemõtlemisega seda kokku ei hoia. 20% läheb ajule, on see siis tühi või täidetud. 
315 "Pärast mitmetunnist rännakut seisab mees valiku ees, kas ejakuleerida ja vabastada energia või kasutada seda energiat kusagil mujal. Niisuguses kõrges ja väekas seisundis võib minna tööd tegema, trenni, jooksma või hoopis mediteerida, sest energia sai tõmmatud pähe ja nüüd valitseb seal suur meditatiivne vaikus. Alternatiiviks on partneriga koos mõnusalt aega veeta, selle asemel, et ära kustuda." Vabandust, aga ei maksa endale valetada, sa oledki ära kustunud, kui su peas valitseb vaikus. Kuna "meditaviivne" vaikus ei erine hilisõhtul ejakulatsiooniga lõppenud mehe tänulikust vaikusest, siis järelikult langes ka sinu testosteroon ja dopamiin. Kuhu jäi "vägev tunne"?

Palju kiidetud meditatiivne vaikus toob mulle silme ette Homer Simpsoni, kelle mõttemull on tühi. Tänan, ei! Energiat ma pähe küll tõmmata ei soovi, kui see niimoodi lõppeb. Vaikust eelistan ma tarbida välispidiselt. Mõtted mind ei sega. Ja kui nad vahest seda teevad, siis järelikult tuleb nad ära kuulata ja mis veelgi tähtsam - neile tuleb vastata, mitte vaigistada ja minema saata. "Kõrge ja väekas seisund" nagu tsaaril, kes saadab alamaid silme alt ära? See ei ole kõrgus, see on kõrkus ja see ei ole vägi, see on vägisi. Mõtted ei ole mitte kunagi alamad. Inimesega võrdsemat ei saa midagi olla, kui tema enda mõtted. Andes neile absoluutse ja tingimusteta vabaduse, võib juhtuda, et vahest harva tuleb külla mõte, mis on sinustki ülem, tõstes ka sinu taseme kõrgemale ja väekamale. Olgem külalislahked vähemalt päeval. Mõtted on muidugi nii ebaviisakad, et ei vaata tulles kunagi kella. See on nende privileeg. Nagu kahjuks tihti ka lahkumine, ennem kui jõuad nime ja näo meelde jätta.

Kui on vaimsed probleemid, siis meditatsioon, kui teraapia, on omal kohal. Kuid ravimitega ei tohi liialdada. Eriti küsitav on nende soovitamine tervetele.
PS! Iga kasutamata asi läheb ajapikku rooste.

Lk 314 ja 315 on illustratsioonid onaneerivast mehest, millel esimesel on kujutatud "ejakulatsiooniorgasm" - lillevanik purskamas peenisest. Teisel leheküljel, peegelpildis, on kujutatud "multiorgasm" - lillevanik keha peal ja pea kohal, peenise otsas tühjus. Mida pidi see tõestama? Kuna piltide järjekord oli läbimõeldult just selline, siis seda, et pursates jääb orgastiline eelseisund, ehk/või multiorgasm saamata. Aga kui vahetada piltide järjekorda, mis omakorda muudaks sündmuse kronoloogiliseks ja loogiliseks? Siis tuleb lihtsalt vanik joonistada ka purskavale kehale. Sest mitte keegi ega miski ei saa ära võtta seda, mis on juba olnud! Kehale oleks tulnud see niikuinii joonistada, sest mees tunnebki seemnepurset kehaga, mitte kehaväliselt peenise otsas. Mis seal ikka, võib ju öelda, et kunstis on kõik lubatud. Kuid õige piltide järjekord ja teostus ei olnud siiski autori poolt lubatud, sest oleks viidanud tõsiasjale, et "multiorgasm" on "ejakulatsiooniorgasmi" võrra vaesem.
Selliseid tahtlikke katseid lasta tõde paista vaid endale soodsas valguses, nimetatan ma tahtlikuks demagoogiaks. Miks peab haarama selliste õlekõrte järgi, mis on nii läbinähtavalt õhukesed, et ei paku isegi varju? Järelikult napib pärisargumente. Või pole neid üldse.

318 "Piiripunktiks nimetatakse hetke seksuaalse stimulatsiooni käigus, kui ejakulatsioon muutub vältimatuks. Pärast seda punkti ei ole enam võimalik füsioloogilist protsessi peatada või edasi lükata. Tavaliselt asub mehel piiripunkt alas, kus tema erutustase on 60-80% maksimumist. Mida madalamal on mehe isiklik piir, seda vähem nauditav on tema orgastilise seisundi intensiivsus enne ejakulatsiooni. Miks? Sest 0-60% juures on mõnutunne ja erutustase üsna kesised, 60-80% läheb oluliselt põnevamaks, 90-99% juures on aga juba väga vinge. Kuna enamikul meestest asub piiripunkt allpool 80%, siis enne ejakulatsiooni suuri naudinguid ei kogeta ja siis saabub järsku võimas, aga lühike intensiivse naudinguga orgasm, mille pikkus on 3-5 sekundit. Aga kui orgastiline eelseisund võiks kesta 30 sekundit, kaks minutit või koguni 10 minutit?" Mind nii see jutt protsentidest kui ka lisatud graafik, ei veena. Veel enam, ma väidan, et see on klaviatuurist välja imetud, sooviga välja paista teaduslikum. Miks? Liiga ilmne vastuolu. Kui ma meenutan näiteks enda esimesi vahekordi, siis piiripunkt tuli tõesti piinlikult ruttu. Ma võin endale ette heita kogemuste ja oskuste puudumist, kuid mitte seda, et "orgastilise seisundi intensiivsus enne ejakulatsiooni olnuks vähem nauditav" ning "mõnutunne ja erutustase olnuks üsna kesised". Vastupidi. See oligi "väga vinge". Järelikult oli minu piiripunkt 99% juures? Liiga varane seemnepurse toimub eranditult alati just siis, kui orgasmieelne seisund on liiga vinge. Kui "erutustase on üsna kesine", siis vajub mehel pigem enneaegselt ära, kui et enneaegselt purskab.
Jääb arusaamatuks, mis on siis eesmärk? Kas tõsta piiripunkti üle 100% või hoopis langetada nulli lähedale? Ja on siis üldse vahet, kas nimetada piiripunkti madalaks või kõrgeks, määrata talle kõrgem või madalam rasvaprotsent, kui eesmärk on hoopis piiripunkti peal, kus iganes see asub, võimalikult kaua "mängida"? Järelikult pikendada "orgastilist eelseisundit", mille puudumist autor täiesti alusetult ette heidab meestele, kes kaua vastu ei pea. Kuidas saab pikendada seda, mida väidetavalt ei ole?
319 "Kas piiri peal mängimine saab olla sama võimas kui lõppakord? Kui vaadata seda protsessi dopamiinist lähtuvalt, siis just nii see ongi. Aeg, mis viib orgasmini, on sageli täidetud suureneva erutuse ja naudinguga, kuna keha ootab kulminatsiooni. No on ju orgastiline eelseisund kõigil meestel?! Ja seda ei suuda kahtluse alla panna isegi sõna "sageli" kasutamine. Milleks oli seda vaja?
Tsitaat läheb edasi:  See ootus, mida juhib tõusev dopamiini tase, võib tõsta seksuaalse kogemuse ekstaatilist seisundit, muutes kulminatsiooni suunas viiva teekonna võib-olla et orgasmist nauditavamakski. (Hm, kui kogu ülejäänud raamat rõhutab, et kindlasti nauditavam, siis nüüd vaid "võib-olla"? Ja veelkord hm - seemnepurse ja orgasm ei pidanud ju olema sama asi?)  Selle põhiline võlu peitub ajastuses. Kulminatsioonieelset aega saab venitada ja lõputult pikendada, ent kulminatsiooniga dopamiin langeb. Kui osavalt mängida, siis pole kõige ägedam mitte kulminatsioon ise, vaid sellele eelnev õhkõrn piir - meelitamine, põnevus, piiri peal võnkumine. Aimdus, et kohe juhtub midagi meeletut, aga mitte veel. Ja nüüd kohe, aga mitte veel... Naised saavad sellest jutust detailselt aru, sest igatsevad pikka naudingut. Kui naine on kuumaks köetud, siis ta võngubki 90-100% naudingu vahemikus. Mehed aga jooksevad tihti peale otse piiripunktini ja sealt paari sekundiga sajani. Kohas, kus alles lõbus ja äge hakkab, plahvatavad nad juba ära. Nad jõuavad kiire kulminatsioonini momendil, mil muutunud teadvuse orgastiline seisund alles tekib. Aga hetkega ongi kõik läbi." Kas autor julgeb väita, et naistel on orgasmi kiirelt saavutamine väga kerge, kuid nad ei soovigi seda, nad hoiavad seda tagasi, sest tahavad "võnkuda"? Sel juhul oleks ju naiste nn orgasmilõhe teema alusetu ja silmakirjalik kurtmine. Mina küll nii julgete väidetega ei esineks.
Väide, et "naised saavad sellest jutust detailselt aru", ei pea paika selles mõttes, et kui küsida nende käest, kas nad oleksid nõus saama orgasmi esimese viie minuti jooksul, siis vaevalt leidub naist, kes sellest keelduks. Kellelt küsinud, kõik nõus. Ja seejärel küsida, kas nad oleksid peale seda nõus veel tunde jätkama? Vähemalt argiõhtul, ennem argihommikut, kustub ka naine meelsamini ära ja jääb magama nagu nott. Sellega on viik, kuna ilmselt toimib ka naistel hormoonidevärk sarnaselt meestega. Ja järelikult on ka naistel täpselt sama probleem orgasmi kiirusega, lihtsalt vastupidi.

Iga mees igatseb samuti, et nauding oleks pikk. Mees ei ole selles süüdi, et meeste kiiremat orgasmini jõudmist on kahjuks loodus ise millegi pärast pidanud vajalikuks. Miks ei ole evolutsioon ühtlustanud mehe ja naise kiirust, sellele ma vastust ei tea. Kuid ma tean, et mida tihedamalt mees seksib (ejakuleerib), seda kauem ta järgmine kord vastu peab. Kas sellest saab ehk miskit järeldada? Kas mitte sel moel pole mõeldudki kiiruste ühtlustumine? Tasu tuleb alles peale tööd, ei mingeid avansse? Seeme peab saama külvatud, siis on aega lõbutseda? Kes soovib "Vanajumalat" üle kavaldada, siis selleks on tänapäeval mitmeid ikaldusmeetmeid.
Vägev tunne ja soov lõbutseda jääb, järelikult jääb ka väärtuslik eluenergia. Ja fakt on see, et kaua vastupidamise eesmärk on saavutatud. Nii naine kui ka mees võivad jääda rahule ja looduse käsi pole samuti väänatud. Järelikult saab tõsta energiaid ja teha nendega igasugu imesid mis iganes tasandil ka ilma igasuguste vägivaldsete "praktikateta".

Kui seemnetootmine ei jõua sammu pidada, siis kas ta peabki? Ja mis siis, kui sel juhul ei jõua mees iga kord ejakulatsioonini, sest spermat napib? Need korrad on autori silmis ju kiiduväärsed. Kuid selle vahega, et need päevad pole lihtsalt "motiveeritud ja väge täis", vaid on ka väge täis taastumispäevad. Päevad, täis tehase kiiret ja motiveeritud tegutsemist. Samal ajal kui taontra töötoas laiutab haigutamine ja stagnatsioon. Võib-olla hoitakse veel elevust üleval kihlvedudega, et äkki täna? Oi ei, jälle mitte...
Eluenergia peab olema voolav jõgi, mitte seisev kullestiik.

Naiste seksuaalsusi on väga erinevaid. On naisi, kellel ei olegi probleemi saada orgasm viie minutiga, nad teavad täpselt, mis asendis ja kuidas ja nad ei oota, et mees sellele kogemata komistaks. Nad juhivad ja võtavad selle. Ja neil ei ole probleem peale seda jätkata ja nautida ka seda, kuidas sobib mehele. Kuid on ka naisi, kes saavad küll viie minutiga, kuid peale seda tahaksid pigem magada ja parem oleks, kui mees siis kiirustaks. On naisi, kes viie minutiga saavad mitmeid orgasme ja "võnguvad" vaheldumisi orgasmidega, kuni mees või mehed vastu peavad. Ja kes soovivad seda kasvõi iga päev. Rahvas nimetab neid nümfomaanideks. Ma ei ole kindel, kuid tundub, et autor nimetab neid "avatud kundaliniga" naisteks (lk 268).
Kahjuks liiga suur hulk naisi ei "võngu" omal vabal tahtel ja isegi siis, kui nad ei püstita orgasmi saavutamist "eesmärgina", kipub see neil saamata jääma ka kolme tunniga. Võib isegi olla, et aeg töötab hoopis nende kahjuks. Nagu nendel meestelgi, kes peale tunde ei suuda enam oma energiaid alla tagasi liigutada.
189 "Kui naise orgasmi kiivalt taga ajada, jookseb see eest ära nagu kass, kes ei annagi end kätte. Kui kiisut aga meelitades kutsuda, tuleb ta ise hea meelega sülle. Tavaseksis jahitakse eesmärki, mida mees küll suure plahvatusena kogeb, aga naisel võib eesmärgile keskendumine tulemust hoopis edasi lükata, sest tekib ajastress." Meelitamine, muide, on samuti eesmärgiline tegevus. Mida autori nägemuses tähendab "kutsuda" ja "meelitada" kassi sülle, kui see ei tähenda eesmärki?
Eesmärk ei ole milleski süüdi, kui teda vale abinõuga ei pühitseta ja teekonda nauditakse.
Ka "ajastress" kõlab ettekäändena. Tihti lennutavad eriolukordadest tingitud kähkukad isegi paremini eesmärgile. Probleem taandub ikka sellele, kui naine saab orgasme väga raskelt või ei saa neid üldse. Väidetavalt naistest üle poole. Ja see on juba palju suurem probleem, kui meeste liiga kiire orgasm. Sest seda ei lahenda see, kui mees õpib väga kaua vastu pidama. Mugav on tõsta probleem mehe õlule, kuid tegelikult teeb see probleemi naise jaoks veelgi keerulisemaks, kuna mees ei saagi teada ega tunda seda, mida naine igal järgneval hetkel tunneb. Seega ei saa mees "meelitada kassi", keda ta ei näe ega isegi tea, kui kaugel ta on. Kass võib olla juba sülle hüppamas, kui vale suund, sügavus või tempo muutus (mitte ajastress!) ta uuesti aknast õue viskab. Sellise kohtlemise peale on täiesti mõistetav, kui kass enam tuppa ei kipugi.
Samuti ei saa naine teada ega tunda, mida mees tunneb. Kui mees tahab jõuda koju, siis võtab ta rooli ja pedaalid. Paratamatult kisub auto kraavi, kui naine samal ajal rooli enda poole kisub ja pedaale sõtkub. Täpselt sama tingimus on naise kodureisiga. Kui naine ei taha ise juhtida, siis peab ta ise olema väga hea geps. Kuidas saab seda olla naine, kes ise koduteed ei tea? Tal ei jäägi muud üle kui "võnkuda". Ja kuna mees ei tunne, mida naine vaid saab tunda, siis on isegi hästi, kui tal õnnestub võngutada nii, et see ei muutu valuks ja vastumeelsuseks. Mis viga on navigeerida naisega, kellel kõik käib kergelt! Mees võib tunda ennast Harley-Davidsoni "kõva tegijana", kuid ta on siiski vaid tagaistuja, kelle ülesanne on säilitada tasakaalu ja vältida maha pudenemist.

Jutt "intuitiivsusest" seksis (42; 327), on ilmne soov näidata iseennast intuitiivsena. Ehkki naisi nimetatakse meestest intuitiivsemateks, ei ole ma veel kohanud naist, kes intuitiivselt mind koju juhataks, kui ma ise midagi ei tee. Vaevalt siis intuitiivseid mehigi, kes kassi liikumist tajuksid, palju saab olla, kui naine ise midagi ei tee. Ei ole põhjust nimetada pimesi kobamist ega ka kogemuste valgust intuitiivsuseks. Põhjus, miks mehed liiga kiiresti saavad orgasmi, ongi selles, et nad seda ise teevad. Mitte intuitiivsus ei juhata neid, vaid konkreetne tunne, mida tuntakse. Hea - hea - üha parem. Ma ei usu, et loodus on sama raja keelanud naisele. Pigem on mees selle naisele keelanud, andmata võimalust naisel sel moel kulgeda, kiskudes rooli enda poole ja sõtkudes pedaale. Või siis on naine ise selle endale keelanud sisendiga, et see on ikka mehe asi. Kui nii, siis pole tolku ka mehe süüdistamisest. Aga kui unustada kõik hoiakud ja vahetada "poolused", kui isegi eelmäng muuta naise dikteerida, sest ainult tema teab, kui pikka ja millist ta just täna vajab? Kui naine hakkaks ise tegema, kas ei kaoks sellega ka orgasmilõhe? Jah, me võime süüdistada meest, kui ta naise ilma jätab, kuid sama palju saame me süüdistada naist selles samas. Aga kas me ikka saame sel juhul süüdistada loodust, et ta midagi on jätnud kaldu kummagi kasuks või kahjuks? Me saame loodust süüdistada vaid selles, kui ta on teinud kogemata neuroloogilisi ja hormonaalseid näpukaid indiviidi puhul, kuid ma ei taha uskuda, et meil on põhjust süüdistada teda eksimises terve liigi puhul. Kui nii lihtsalt (või siis raskelt?) on võimalik kaotada orgasmilõhe, kas kaoks sellega ka naiste soov vähem seksida? Kas hakkaks siis mees vähem tahtma? Ma ei usu seda juhul, kui naine ikka jätab võimaluse ka mehel järgi jõuda. Enamasti on naisel, kui võimekal võnkujal, see peale orgasmi palju lihtsam. Mehel õnnestub harva kohe pärast orgasmi edasi võnkuda.

Kas äkki on evolutsioon tegelikult just sel moel ühtlustanud naise ja mehe orgasmi kiiruse? Mees on lihtsalt järjekorras ette trüginud? Mees võiks viisakalt märgata, et saba on tal ees.

Päris kindlasti mitte üks mees ei jäta naist orgasmist ilma meelega ega ammugi hea meelega. Soovi, et ka naisel oleks seks hea, ei saa pidada vaid mehe ego väljundiks, samuti nagu siis kui ta soovib, et naisel oleks kõht täis, soe ja turvaline.

Kui on võimalik "avada kundalini" ja "dearmorida", ning sellega lahendada kõigi avamata naiste seksuaalsed probleemid, kaoks iseenesest ka "ajastress". Kas ei oleks teadlikul seksuaalsusel nutikas keskenduda hoopis naiste kundalinile, selle asemel, et jaurata meeste energia kallal? Tulemuse korral hoiaksid ju mõlemad energiat kokku. Naise "eesmärgi jahtimine" muutuks hoobilt eesmärgini juhtimiseks. Kuidas kundalini avada? Lk 268, pool lehekülge.

Kuid "teadliku seksuaalsuse" eesmärk, nagu mulle lõpuks kohale jõudis, ei ole mure naiste pärast. See on siiski ambitsioon kallutada mehi ejakulatsioonist hoiduma. Lootes sellega lahendada boonuseks ka naiste probleemid. Naiste probleemid on ikkagi teine kärbes, mis istub meeste "eluenergiast" liiga kaugel, et sama hoobiga tabada.

Eesmärgi jahtimisest on saanud kinnisidee ja sündinud ebamugavalt suur ja raske raamat, täis kordusi ja väga suuri pilte. Raamatu pealkiri, "Intiimsuse atlas", võimaldaks raamatu kindlasti veelgi suuremaks paisutada. Kuid kogu sisu ei vasta pealkirjas lubatule. Ilu ja info, mida lubas raamatu pealkiri ja mida siin ka on, oleks saanud mahutada poole peale. Vbl isegi kolmandiku. Selle kolmandiku eest olen tänulik! Ülejäänu on sõna otseses mõttes ajupesu. Loeks nagu kaunilt illustreeritud "Vahitorni". Demagoogia ja tüüpilised propaganda võtted, nagu üha uuesti ja uuesti kordamine, väga järsk halvustades vastandumine ("tavaline" vs "teadlik"), hirmutamine ("eluenergia" langus), suured plakatid ja suured loosungid ("tuttav burger", lk 297). Palju on ka sententse vulgaarpsühholoogia valdkonnast, nagu:
95 "Naisel avab süda seksuaalsuse. Mehel avab seksuaalsus südame." Paneb õlgu kehitama, nentides, et kellel avab, kellel mitte. See on üldistuspõhine mõttetus, mida ei suuda mõtestada ka sügav jutt energiatest. Ja sellised mõtted on siin raamatus juhtunud suures formaadis.
Veel üks näide:
105 "Legend räägib, et vene rikkurid ei lase oma naistel tööd teha. Töö on päikesepõimiku - jõu ja tahtejõu keskuse - pärusmaa. Kui energia koondub sellesse keskusesse, usutakse, et see näppab energiat südamest ja seksuaalkeskusest. Et naised sädeleksid armastusest ja oleksid alati valmis kirglikuks seksiks mehega, lastakse naistel tegeleda naiste asjadega. Ongi hea, et naised veedavad aega meikides, kleite proovides ja puudlite eest hoolitsedes. Väidetavalt on soorollid seal selgelt eristatud: naised hõljuvad armastuse ja seksuaalsuse sfääris, samal ajal kui mehed toimetavad meheliku päikesepõimiku energiaga töömaailmas. Kui need kaks poolust kokku saavad, sünnib tõeline säde ja magnetiline kirg, luues tugeva polaarsuse." See ei ole legend ja ei ole see ainult Venemaal. See on kõikjal nii, kus kokku saavad raha- ja rumalusenergia ühes isikus ning kas ainult rumalusenergia või rumalus- ja rahaenergia ka teises isikus. Kumb on kumb, mina soopõhiselt ei läheneks. Tugev polaarsus, säde ja magnetiline kirg sünnib igal juhul. Mida rohkem omada lisaks iluenergiat, seda parem.
Hea soovitus kõigile naistele, kel seksuaalsed probleemid - leidke rikkur, kes teil tööd ei lase teha. Kundalini avab ja dearmoringu teeb ära ka meikimine, ports kleite ja puudlid. Rikkusenergia puhul kaotab tähtsuse isegi see, kui mees on "tava"seksuaalne. Tähtis on "sooroll ja poolus". Rikkusenergia rohkusega saab kompenseerida iluenergia puudumist.
Kirjutan ikka välja ka terviktsitaadi leheküljelt 46: ""Kasutan siin raamatus sõna "energia", mis võib mõnes inimeses allergiat tekitada. "Energeetika" ja "energia" on tavaliselt tehnoloogiavaldkonda kuuluvad mõisted ning energia võib jääda esmalt arusaamatuks terminiks. Mida tähendab siis energia teadlikus seksuaalsuses? Raamatus kasutan ma sõna "energia" selle tähistamiseks, mis on inimtajus subjektiivselt tunnetatav.""
Minu eelmine kommentaar ei tähenda seda, et ma olen energiate eitaja. Ehkki kommentaar kõlas irooniliselt, on see siiski just see, mida ma subjektiivselt tunnetan. Ja ma tunnetan selles "vene legendis" lisaks ka tugevat lamedusenergiat, mis on vaimsusenergia vastand.

Ma ei eita mitte midagi lihtsalt sellepärast, et seda pole olnud veel võimalik objektiivselt mõõta. Allergiat tekitab hoopis see, kui energiatest rääkivad inimesed soovivad, et kõik teised noogutaksid seda, mida nemad väidavad "subjektiivselt tajuvat", samas kui endil on tõrked objektiivse noogutamisega. Mugav on süüdistada kedagi tõestamata asja eitamises, varjamaks, et endal on probleem tõestatud asja jaatamisega. Parim kaitse ei ole rünnak - see on liiga läbinähtav. Allergiat tekitab ka see, kui vägisi surutakse, kuidas peab subjektiivselt tajuma asju, mida mina tajun subjektiivselt teisiti. Mõõdulindiga ma ei kavatse vaielda, kuid püksikummiga võib vaielda igaüks. Subjektiivne, muide, tähendabki seda, et igalühel oma kumm.

374 "Sa võtad aega meditatsiooniks või teisteks tegevusteks, mis vaigistavad mõistust ja küsid endalt aeg-ajalt küsimusi. Kes ma olen? Kellele kuulub see keha, need tunded, need soovid? Kuhu ma lähen? Kust ma tulen? Mis on mu pärisolemus? Mis jääb minust järele, kui seda keha enam ei ole? Lõpuks näed sa oma mõistuse trikke läbi ja lõpetad enda saboteerimise. Sa loobud valehäbist ja puhastad traumasütikud, mis sind automaatselt käituma panevad, sest sa mõistad neid ja sul on teadlikkus mitte käituda oma hirmudest ja valudest lähtuvalt."  Mida peab autor silmas "teiste tegevuste, mis vaigistavad mõistust," all? "Süüa maagilisi seeni või tarvitada midagi salapärast, mis tekitab eriti eufoorilise ja põneva meeleseisundi"? Mitte kellelgi ei ole mitte kunagi mõistus selge, kes soovitab kasvõi üks kord elus tarvitada aineid, mis tekitavad sõltuvust! Siis on hoopis tunded selged, mis igatsevad eufooria kordumist.
Maagiliste seente ja salapära tarbimine on järjekordne nipp, kuidas saada "vaimseks".
Ja huvitav, et autor soovitas seda samas peatükis - "Miks on ilma pingutuseta saadud dopamiinilaks ohtlik?" - kus räägib porno-, interneti- ja onaneerimise sõltuvusest. Kirjutan ikka välja täistsitaadi: 351 "Lihtsalt saadud tugevad adrenaliini- ja dopamiinilaksud võivad vahel harva olla täiesti eluterved ja ilma negatiivsete tagajärgedeta. Näiteks võid mängida kaks korda kuus arvutimängu, korra kuus vahtida pornot, hüpata langevarjuga, käia mõned korrad aastas megafestivalil, süüa maagilisi seeni või tarvitada midagi salapärast, mis tekitab eriti eufoorilise ja põneva meeleseisundi." Viimaste kohta ei olnudki täpsustatud, et mitu korda. Järelikult?
Kas autor võib väita, et "salapära" ja "maagiliste seente" sõltlasi polegi olemas? Või nimetab ta seda sõltuvust positiivseks ja "täiesti eluterveks" ja mis ei ole tarbimise "tagajärg"? Kui ema ei ole raseduse ajal tarvitanud, siis algab sõltuvus alati ise tarbimisest. Ja vahet pole, mitu korda on soovitus. Kui keegi midagi sellist soovitab, siis on diplomaatia aeg otsas, siis ta saab sõja.

Ehkki adrenaliini- ja dopamiinilaksud arvutimängudest, pornost, festivalidelt ja langevarjuhüpetest võivad tekitada sõltuvust, ei ole nende ühte patta panemine "maagiliste seente" ja "salapäraga" kohane. See ei ole selge mõistuse manifest, kui võrreldakse adrenaliini ja dopamiini, mida toodab inimese enda keha, keemiliste ühenditega, mida viiakse keha sisse väljast poolt ja mis ei ole keha tervislikuks toimimiseks vajalikud.

Tagasi tulles eelviimase tsitaadi juurde, siis kõiki neid küsimusi saab ja peabki endale esitama, olles enesejuures ja ilma mõistust vaigistamata, sest ainult tema saab vastata lõpuni ausalt. "Valehäbid" ja "traumasütikud" on kõik tunnete, mitte mõistuse trikid. Ainult mõistus saab need läbi näha ja otsustada, et "hirmud" ja "valud" (mis on tunded!) ei pane sind enam "automaatselt käituma".

Loomulikult eksib ka mõistus. Seda siis, kui ta on otsustanud, et vahet pole subjektiivsel ja objektiivsel. Seda siis, kui ta ei oska vahet teha tunnetel ja mõistusel, kuid on otsustanud, et süüdi on alati mõistus. Seda siis, kui ta usaldab mälu, mis trikitab. Kui ta usaldab andmeid, mis on poolikud või lausa valed. Ja kõige rohkem siis, kui ta ei tahagi teada mingeid andmeid, vaid otsustab usaldada (sise)tundeid. Sellest sünnib trikkide trikk - tunnetest dikteeritud soovmõtlemine.  

Mitte kunagi ei tasu usaldada inimest, kes peksab mõistust. Järelikult ei saa ta temaga hästi läbi. Järelikult ei ole ta tema sõber. Järelikult ei saa ka tema mõistuse, mis on pekstud eemale, nõuandeid usaldada. Ega ka siis, kui mõistust korraks, saba jalge vahel, lubatakse lipitsema. Ta tuleb sulle valetama, et meeldida. Mitte kunagi ei ole sel inimesel "mõistus selge", sest ta on siis juba vaimselt sant. Miks "vaimsus" on agressiivne iseenda vastu? Mingi sadomasovärk?

Vaimsus, ilma jutumärkideta, tähendab kõike intellektuaalset. Intellektuaalne tähendab kõike mõistuspärast. Esoteerika üritab kaaperdada selle sõna vaid enda tarbeks ja peksta sealt mõistus välja. See on tal juba liiga hästi korda läinud, kuid tasub siiski sellele vastu hakata.
Kui inimene loeb, siis sööb ta vaimutoitu. Kui ta õpib ja mõtleb, siis hoiab ta vaimu värske ja temast saabki vaimne inimene, ilma, et tal oleks mingit pistmist religioonide või esoteerikaga laiemalt. Ja ta võib olla vaimne õpetaja või -juht, õpetades kasvõi kirjandust või matemaatikat, mitte orientalismi või pühakirju.
Kristlus püüab monopoliseerida armastust, mis on eriti küüniline, teades ajalugu, tänapäeva ja piiblit. Nüüd siis tantra ja tao tahavad käppa peale panna sõnale "teadlik", olemata tegelikult teadlik. Palun, ärge devalveerige väärt sõnu, keerates need pea peale! Jumala eest, nagu harakad, kõik ilus on hädasti tarvis varastada ja oma pessa tassida. Mõtelge ise sõnad välja!
On aega raiskav ja eksitav, kui silmas peetakse konkreetselt tosse, kuid kasutatakse üldistavat sõna "jalanõu". Esoteerikal on oma "praktikate" jaoks olemas konkreetne sõna "spirituaalne" ja ei pea kasutama üldistavat sõna "vaimne". Toss on ja jääb tossuks ega muutu kunagi kingaks ega saapaks. Sellepärast jäägu iga kingsepp, kes on otsustanud kitsalt tosssepaks spetsialiseeruda, ka terminites oma kitsaste liistude juurde. Kui valik on tehtud, siis võiks olla ka piisavalt ametiuhkust. Hea küll, tosse nimetatakse ka jooksukingadeks, kuid see termin sisaldab olulist täpsustust. Kui sõna "vaimsus" läige on nii ahvatlev, et sellest on raske loobuda, siis vähemalt täpsustage. Näiteks pahupidisilmvaimsus. Kõlab hästi ja on ka täpne, viidates, kuhu poole on fookus keeratud.

See oli väike kõrvalepõige, lähme mõistusega edasi.
Kui kõik andmed on olemas ja mõistus ikka eksib, siis ei ole see mõistuse, kui sellise, süü. Siis on see antud konkreetse (inimese) mõistuse süü, kes ei oska või ei taha. Kui mina ei suuda hüpata üle lati, siis ma ei süüdista jalgu, kui selliseid, vaid enda jalgu, sest ma tean, et keegi teine saab sellega hakkama. Elu on võimaldanud seda tuhandeid kordi märgata ja meelde jätta. Kui ähmane peab olema nägemine ja kui lühike peab olema mälu, et enda mõistuse järgi ka teistele piire seatakse?
Mõistus kui selline ei trikita kunagi, trikitab mõistus, mis ei suuda, oska ega taha.

Tsitaat, mille leidsin pealkirja alt "Mõistus": 373 "Vaheta veendumused ja ebatervislikud programmid uute vastu. Uuri ja muuda oma alateadvust. Käi teraapiates ja konstellatsioonides, ning jõua selgusele, mis sind enim pidurdab ja tagasi hoiab. See on alati sinu enda mõistuses kinni, aga on vaja teada saada, millises osas mõistusest - nii saab selle ka välja juurida." Ümmargused soovitused, kõlavad diibilt, kuid neid saab soovitada sama hästi soovitajale tagasi. Kuidas saab soovitada, et vaheta "veendumused uute" vastu, kui ei põhjenda, milles vanad eksivad? Mina saan, sest olen juba pikalt põhjendanud.
"Ebatervislikud programmid" põrgatan väga kiiresti otse tagasi, sest ka seda olen ma juba pikalt põhjendanud.
"Uuri ja muuda oma alateadvust" kõlab juba nii sügavalt, et ei suuda enam tuvastada, kust kohast see hääl tuleb.
"Käi teraapiates"? Mitte kellelegi ei soovita ma umbmääraselt "teraapiaid", teades, missugust jama teraapia nime all tihti pakutakse.
Samal põhjusel ei soovita ma mitte kellelegi "konstellatsioone", sest lihtsatelt (et mitte öelda primitiivsetelt) ja rumalatelt ei pea nende raha ära võtma, ravides neid veel rumalamaks tegemisega. See on ebaeetiline! Selle sama põhjendusega saan ma soovitada autoril "välja juurida selle osa mõistusest", mis temal lubab seda teha. Ebaeetilisust ei vabanda ka see, kui rumalamaks ravitakse iseennast.
Minu põhjendused konstellatsioonide kohta leiab siitsamast blogist: "Väga huvitav psühholoogia". 10. nov. 2017 Perekonstellatsioonid. Tiiu Bolzmann "Perekonna varjatud seadused"

Tsitaat läheb edasi: "Restart mõistuses aitab teha uue käivituse elus. Ja siis tekib tunne, nagu oleks sulle keegi pärast aastatepikkust udus kobamist kinkinud imeprillid, mida elu lõpuni kanda. Kõik on selgem, paremini fookuses ja värvilisem."
Neid nimetatakse roosadeks prillideks. Neid saab peamiselt igast usuprillipoest. Need on nii odavad, et neid "kingitaksegi", et mitte öelda - surutakse vägisi pähe. Nendega nähakse mulli sisepinnal tekkivat emulsiooni painet. Samasugune, nagu seebimullil. Et mullist välja näha, reaalseid värve, ei pea samuti midagi maksma. Võta lihtsalt "imeprillid" eest ära ja mull läheb ise katki. Seda võib ka nimetada restardiks. Prillid, mis jäävad, on küll tasuta, kuid kõike muud kui odavad. Selleks, et nad ei oleks udused, tuleb endal vaeva näha. Veel ka siis, kui fookuse lööb klaariks, ei maksa isegi soovida neid sellistena "elu lõpuni kanda". Seda nimetatakse arenemiseks. Maailm on palju suurem ja värvilisem, kui ühte fookusesse mahub. Aga noh, "paljud mehed ei taipa seda kunagi"(312).

Kõik entsüklopeediad ja atlased kipuvad vananema, kuna nendes olev info vananeb uute teadmistega. Ma ei eeldagi, et seda ei juhtu. Kuid nad jäävad siiski ajatuteks, peegeldades oma aja teadmisi. Nad on huvitavad ka saja aasta pärast ja nii mõnegi teadmise peale ei hakka ajahammas.
Teatmeteos ei saa olla päevakajaline ärireklaam, mis ütleb, et kui rohkem tahad teada, külasta minu kursusi. Sellise teadmisega ei tarvitse isegi aasta pärast midagi peale hakata.
215 ""Kes tahab trompetitehnikast lähemalt kuulda, on oodatud "Naistejuttude" esimesele või "Meestejuttude" teisele seminarile.""
44 "Ära muretse, see raamat ongi selleks, et teha asjad lihtsamaks ja arusaadavaks." 😃

423 "Kas ma teen seda hästi? Iga kord, kui teadlikust seksuaalsusest meedias või podcast`is räägin, saan palju positiivset vastukaja. Ma tunnen, et ma valdan seda teemat piisavalt, et pakkuda inimestele midagi väärtuslikku. Ma olen 16 aastat sellega tegelenud ja kogemustepagas on piisavalt rikkalik. Ma tunnen, et võiksin televiisori otseetris seda teemat käsitleda, isegi kui keegi skeptik minuga oponeeriks. Ma ei tea kõike, kuid mul on vastused küsimustele, piisav huumorimeel, julgus ja kogemus. Jah, ma teen seda hästi."
Vastused on küsimustele, millele vastuseid ei tea? -Jah, linn on minu!
Podcaste pole ma kuulanud ega seminaridel osalenud, kuid vähemalt sellest raamatust ei leidnud ma mitte ühtegi vankumatut argumenti, miks peab mees ejakulatsioonist loobuma.
Pigem siis dokumentideta võõras linnas...
Kas ma ei pannud mõnda argumenti tähele? Ma ei usu. Vähemalt päris kindlasti ei eiranud ma ühtegi.

Ära kutsu kurja karja. Kus hundist jutt... Skeptik ei tarvitse samuti kõike teada, kuid just selle pärast, erinevalt autorist, tekib temal alati palju küsimusi. Ja erinevalt podcastide tavakuulajatest, tema vajab hullult vastuseid. Ennem skeptiku stuudiosse kutsumist ja kindlasti ennem lubatud järgmise raamatu välja andmist, tuleb leida vastused vähemalt kõigile nendele küsimustele, mis mina siin esitasin. Mis ainult mina - ilmselt pole ma ju ainuke, kellel samu küsimusi tekib. Samuti leida argumendid, mis minu väited üle lööks. Mis ainult minu - ka autor ise kordas minu põhiväidet. Tõsi küll, et vaid möönmise vormis, kuid kuna see talle endale küsimusi ei tekitanud - rääkimata vastustest - siis ta on seega sunnitud nõustuma ka põhijäreldustega. Järelikult tuleb leida argumendid ka iseenda vastu.

18 "Sada head küsimust on väärtuslikumad kui sada head vastust.
Tõeline tarkus ei peitu mitte vastustes, vaid küsimustes, mis panevad meid mõtlema, maailma teise pilguga nägema ja enda seest vastuseid otsima."
Tinglikult see ongi nii, enda sisse tuleb vaadata ja mitte vähe. Kuid mitte ainult "enda seest". Häid vastuseid leidub ka teiste sees. Kogu maailma sees. Küsimuste väärtus seisneb soovis otsida ja leida vastused kust iganes, mille käigus saadakse targemaks. Kui vaja, siis vaenlaste ja sõprade seest, maa alt ja maa pealt. Kui selline soov puudub, siis pole ka küsimustel mingit väärtust. Pole ka mingit väärtust enda naba vaatlemisel, kui loodusvaatlused tegemata jäetakse. See ongi "mõistuse trikk", kui vastuste saamiseks sobratakse tunnete ja meeldimiste puntrast endale sobivaimat. Heade vastuste väärtuse võrdlemisel heade küsimustega puudub aga mõte, sest vastused on juba hindamatud.
Imestasin pisut raamatu alguses sellise suurelt trükitud pealkirja üle, kuid nüüd saan aru, et see ei olnud lihtsalt kõlavalt sõnastatud pealkiri, vaid autori moto, mis takistab tal järeldusi teha isegi sellest, kui ta ise on õppinud kellegi teise seest. Autor kasutab küsitlusi: 392 ""Kokkuvõtteks: mida siis mehed tahavad. Meeste vastuste järgi saab selgeks, et alati ei kehti ütlus "Naised on Veenuselt ja mehed on Marsilt."" Väga hea et sai selgeks, aga miks siis tasus siia raamatusse selliseid sententse koguda, mis oleks nagu otse pärit John Gray Veenuse-Marsi raamatutest? Ja konstrueerida nn ideaalseid "pooluseid"? Õnneks alati ei kehti see ütlus ka naiste kohta. Aga selle teema kohta ei taha ma siin pikemalt, sest kõik põhjendused leiab samuti siit blogist: 22 jaanuar 2017 John Gray "Naised on Veenuselt ja mehed on Marsilt". 

Huumorimeel on väga hea, kuid televiisori otseeetris ei eelda ma autorilt sellel teemal püstijalakoomikat. See roll sobiks hoopis skeptikule. Seda ma vaataksin, olekski tervendav, sest endal mul kipub huumorimeelt nappima vägivalla ja "salapära"tarbimise teemadel. Kui looduse enda vastu on kuulutatud sõda, siis ma võtan seda pagana tõsiselt. Loodus ("Vanajumal") ei saa kunagi pikka nina, ikka on see inimene. Sellegi poolest pole see enam naljakas, sest tegelikult tähendab see hoopis piki nina saamist. Ja sõtta kutsutakse üles mitte tulnukaid, vaid maiseid mehi, kes ometi peaksid ju olema samuti maine loodus.
"Vaimsus" ei tee ebamaiseks, see teeb ninakaks.

Veel parema meelega vaataksin otseeetrit siis, kui väljakutse on esitatud teadlastele (ilma jutumärkideta). Mind huvitavad vastused küsimustele, millele vastuseid mina, autor ja skeptikud ei tea. Mulle ei piisa sellised formuleeringud, nagu "võib spekuleerida", "võimalik, et" ja "usutakse, et". Nende peale ei maksa mitte midagi ehitada, peale hüpoteeside. Ka huumorimeel ei asenda vastuseid. Projekti dokumentatsioon peab olema kinnitatud argumentidega, millele ei kirjuta alla kodanik "usutakse, et", vaid arhitekt.
Arhitekt kirjutas alla "tavalisele". Alati kindlapeale minek on maha viksida ja allkirja võltsida tema pealt.

Skeptik olla ei ole midagi taunitavat. Skeptik peabki olema. Skeptik ei tähenda automaatselt eitajat. Kuid temast saab väga kergelt eitaja, kui uskumist nõutakse, ilma tõestust pakkumata. See, et  esoteerika käsitleb skeptitsismi negatiivsena, mind ei üllata. Juba piibel nõuab ilma küsimusi esitamata uskumist, püüdes naeruvääristada kõiki, kes kahtlevad.
Kahtled, tähendab mõtled, tähendab elad. Uskumine tähendab vaimset enesetappu. Olgu või naeruväärne, aga pigem olen uskmatu Toomas, kui kergeusklik Tom.

Tillukeses kirjas on tiitellehel: "Selles raamatus jagatud teave ja nõuanded on koostatud autori enda kogemuste ja mitmete erinevate koolkondade ja kultuuride teadliku seksuaalsuse õpetuste alusel. On oluline märkida, et need võivad erineda traditsioonilise meditsiini seisukohtadest. Lugejad peaksid arvestama, et raamatu sisu kasutamine toimub nende endi otsustusel ja vastutusel."
Kena ümmargune jutt, mille ma tõlgiks sirgeks: see on hoiatus, mille vajadust autor ei mõelnud tõsiselt, sest miks ta muidu neid nõuandeid jagas? Kuid ta oli sunnitud selle lisama, teades, et teadus neid nõuandeid ei toeta. "Traditsioonilise" meditsiini all peab autor silmas tõestuspõhist meditsiini. Seega - raamatus jagatud teabe hulgas on ka sellist teavet, mille kasulikkus teie tervisele ei ole tõestatud. Veel enam - "traditsiooniline" meditsiin võib pidada neid tervisele kahjulikuks.

Milleks kasutada sellist terminit - "traditsiooniline meditsiin"? Sest tõestamise vajadus tekitab ringkondades, mis armastab viidata "idamaade õpetustele", ebamugavust. Mida on ka siin raamatus, vaatamata enesekindlalt esitatud väidetele, aimata. Kavalam on siis vältida sõna "tõestuspõhine". Aga kui kasutada meditsiini puhul sõna "traditsiooniline", siis võiks arvestada, et idamaades need õpetused, mida siin raamatus jagatakse, ongi traditsiooniline. Ja kui püsida samas loogikas, siis õhtumaade traditsioonilisest meditsiinist rääkides peaks tooma lagedale pigem suure hulga ravimtaimi, mida kasutatakse endiselt ja üha rohkem ka muude ravimite koostises. Ja aadrilaskmise, mis jõudis saada traditsiooniks, kuid mida enam ei tehta. Kõik muu, mida teadus on võimaldanud, on veel liiga noor ja teadmiste lisandudes muutuv, et rääkida traditsioonidest. Ainuke, ma loodan, mida nüüd juba võib pidada meil traditsiooniks, on tõestamine. Kuid see "tekitab mõnes inimeses allergiaid".

Jagatud "teabe" kasutamine on otseloomulikult iga ühe enda vastutusel. Kuid "nõuannete" jagamisel, eriti kui seda tehakse misjonäri fanatismiga, enda vastutusest kõrvale hiilimist ei ole ühelgi täiskasvanud inimesel sobilik teha isegi siis, kui neid nõuandeid iseenda peal katsetatakse. Oksa jaoks ei ole vahet, kummal pool oksa saagija ise istub. Oksast ilma jäänud tüve jaoks samuti mitte. Puude taga tuleb metsa näha ja selle ees peab jääma vastutus! Vastutusest saab taanduda juhul, kui võimalike kõrvalnähtude eest hoiatatakse. Ja sedagi vaid juhul, kui soovitatav meede suudab tõestatult ravida või ennetada tõsist tervisehäda enamikul inimestest, ilma nendele veel suuremat ohtu tervisele kujutamata. Kas raamatus pakutavad nõuanded olid suunatud mingi konkreetse terviseriski raviks või ennetamiseks? Ei olnud. Kuna meditsiinilisest seisukohast puudub nii vajadus kui ka tõestus, peab säilima ka vastutus! 

Millegi tõestamiseks jääb sellest väheks, et seda on usutud kasvõi tuhandeid aastaid, rääkimata mõnest(kümnest) aastast autori enda puhul. Pealegi on inimeste organismid ja nende vastupidavuse võime, vaatamata ühisele üldistavale anatoomiale ja füsioloogiale, siiski erinevad. Eksperimendid, mida kas keskkond või inimesed ise endi peal rakendavad, võivad osutuda ühtedele saatuslikuks, samal ajal kui teised elavad need üle mingeid tagajärgi teadvustamata. Ja mitteteadvustamine ei tähenda ilmtingimata, et mingeid muutusi ei ole toimunud. Ka kuulmise langust ei ole inimesed ise võrdlusvõimaluse puudusel võimelised teadvustama. Vene rulett.